Töötamine kahes koolis: tööalane koolitus ja õppepuhkus

26. mai 2013 - Töötamine kahes koolis: tööalane koolitus ja õppepuhkus kommenteerimine on välja lülitatud

Õpetaja töötab kahes koolis. Põhitöökoht saadab õpetaja koolitusele. Samal ajal jäävad teises koolis, kus ta mittepõhikohaga töötab, tunnid andmata ja neid ei tehta ka tagantjärele. Kas on õige vormistada õpetajale tema taotluse alusel tasustamata puhkus? Või peab teine töökoht samuti vormistama koolituse keskmise töötasuga? Või panema õpetaja tunnid hoopis tööpäevana kirja?

Õpetajal on õppepuhkus. Põhitöökoht vormistab talle õppepuhkuse keskmise töötasuga. Kuidas peab toimima teine kool?

Vastab Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik Vaike Parkel

Küsimustele vastamisel on eelkõige oluline on rõhutada, et kõik töökohad, kus õpetaja töötab töölepingu alusel, sõltumata töökohtade (ja töölepingute) arvust, on seaduse kohaselt võrdsed lepingud. Seadus ei erista töötamist „põhikohana” ja „mittepõhikohana” ehk kõik on, küsija sõnastust kasutades, põhikohad.

Kui õpetaja töötab kahes koolis, peavad ka töölepingud kajastama kahel töökohal töötamise võimalust ja tingimusi, st õpetaja tööaeg ja töökohustused peavad olema kajastatud nii, et töötajal on võimalik neid täita ja tööandjal tööd korraldada.

Tööalasel koolitusel osalemine on töötaja kohus, üldjuhul toimub see töö ajal ja tööandjal on kohustus maksta koolituse ajal keskmist töötasu (töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 5). Seega saab kool A nõuda õpetaja koolitusel osalemist vaid ajal, mil õpetaja tööaeg on koolis A, vastavalt siis korraldades ümber oma tunniplaani ja makstes koolitusel osaletud aja eest keskmist töötasu. Tööandja ei saa nõuda, et õpetaja läheks koolitusele väljaspool oma tööaega, välja arvatud juhul, kui töötaja on sellega nõus ja sõlmitakse vastav kokkulepe. Kooli B juhtkonnal ei ole seadusest tulenevat kohustust võimaldada koolitust kooli A töötajale ja selleks oma tööd ümber korraldada või tunde ära jätta.

Rõhutan, seadus ei kohusta. Konkreetses olukorras soovitan kahe kooli juhtkonnal lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Õpetaja koolitus on ju kasulik ja vajalik mõlemale koolile ning kasulik oleks leida sobiv lahendus nii õpetajale kui ka koolide juhtkondadele. Ehk oleks võimalik, lähtudes koolituse sisust, vormistada see koolitusena mõlemast töökohast. Pole ju mõistlik, et õpetaja läbib sama(sisulise) koolituse kaks korda, igati mõistlik tundub vormistada koolitus mõlemast töökohast keskmise töötasu maksmisega, nagu seadus ette näeb.

Juhul kui üks tööandja ei aktsepteeri asjaolu, et töötaja viibib teise tööandja korraldatud koolitusel, ei ole välistatud ka tasustamata või tasustatud puhkuse andmine või muud variandid teise tööandja poolt. Sellisel juhul tuleb pooltel kokku leppida ja leida sobiv lahendus.

Õppepuhkust on täiskasvanute koolituse seaduse § 8 kohaselt kohustatud andma kõik tööandjad, kelle juures töötaja töötab. Õpetaja, kes töötab kahes koolis, peab esitama koolituses osalemiseks mõlemale koolile koolitusasutuse teatise, mille alusel on tal õigus saada mõlemast töökohast õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest mõlemast koolist.