Tuleb uus haridusraha jagamise mudel
Küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Kuidas riik survestab omavalitsusi õpetajaile palka välja maksma?
Alla riikliku alampalga maksmine on seaduserikkumine. Raske on uskuda, et ükski omavalitsus seda sihilikult teeb. Loodame, et dialoogi käigus asi laheneb ning äärmuslikke meetmeid pole vaja. Esmalt peab omavalitsus ise palganumbrites selgusele jõudma, kolm kuud on selleks olnud piisav aeg. Palgainfo on avalik, ka koolidirektorid ja õpetajad peaks küsimuse üles tõstma.
Kui muud üle ei jää, läheme kohapeale, algatame teenistusliku järelevalve, teeme ettekirjutuse. Kuu aja pärast võime ehk rääkida juba konkreetsetest juhtumitest. Avalikustamine on väga efektiivne meetod. Ministeerium ei avalda õpetajate palgastatistikat omavalitsuste häirimiseks, vaid soovime tuua valdkonda selgust ja kindlust ning muuta palgapoliitika läbipaistvaks. Palkadega on lubamatult suur segadus. Kui on eriarvamusi, tuleb võrrelda põhjusi.
Esimese kolme kuuga on õpetajaile välja maksmata 2 207 925 eurot, mis teeb iga õpetaja kohta 222 eurot. Kuidas suhtub ministeerium sellesse, et osas koolides makstakse alampalk välja ja ülejäänu läheb reservi?
Mõistlikud reservid on mõne protsendi piires, aga tulevikuks raha koguda pole mõistlik. Omavalitsustes, kus on oodata õpilaste arvu märkimisväärset tõusu ja õpetajate ametikohtade kasvu, on raha hoidmine mõistetav. Riik ei saa lubada, et palgaraha sihtotstarbeliselt ei kasutata. Aasta lõpul vaatame, kas kuskil on vaja raha riigieelarvesse tagasi nõuda.
Olen esitanud taotluse tõsta järgmisest aastast õpetajate palka 20%. Valitsus on seda meelt, et avaliku sektori palku peaks tõstma.
Püüame ka haridusraha jagamise uut mudelit teha, praegune on liiga keeruline. Loodame jaanipäevaks asjaosalistega kokku leppida. Kui gümnaasiumide rahastamise puhul eelistame suuremaid gümnaasiume, siis põhi- ja algkoolide puhul tahame toetada koduläheduse põhimõtet.