Viimsi kooli lapsed jooksevad teadusringidele tormi

Teaduse populariseerimise konkursil suutsid kõrgkoolidega rinda pista ja saada tegevustoetuse ka kuus üldhariduskooli. Suurima noosi (6400 eurot) napsas Viimsi kool.

Maailma suurim eestikeelne kool Viimsi kool pälvis konkursil tähelepanu ja toetuse juba kolmandat korda süsteemsuse ja laia haardega. Õpilasteadus ja huviringid on koondunud teadmiskeskuse Viimsi Collegium Eruditionise alla ja ringitegevusse on haaratud ligi 300 last. Teaduse radadele meelitatakse lapsi juba 1. klassist alates ja ainsa koolina Eestis on kogu tegevuse ohjamiseks loodud eraldi ametikoht − õpilasteaduse koordinaator. Selles ametis on energiast ja ideedest tulvil noor õpetaja Peeter Sipelgas. Nelja aasta eest otsustas ta koos füüsikaõpetajast kolleegiga luua 2.−4. klassi lastele loodusteaduste ringi Taibu.

„Nägime, et algkooliõpilastel puudub võimalus tegelda loodus-, täppis- ja tehnoloogiateadustega,” meenutab ta. „On küll tantsu-, laulu- ja näiteringid, mis on suurepärased asjad, aga puudub alternatiiv.”

Taibut välja kuulutades arvasid õpetajad, et tuleb paarkümmend last, tuli aga nelikümmend. Eelmisel nädalal lõpetas Sipelgas registreerimise järgmiseks aastaks – kirja pani end 140 õpilast! Innustumus on parim reklaam, info on liikunud suust suhu. Et keegi end niisama kirja ei paneks, on viieeurone kohatasu kuu eest.

„Lastel on tohutu huvi, olen võtnud oma missiooniks luua neile selleks võimalused,” kõneleb Sipelgas. Taibu ringis alustanud lapsed on praeguseks jõudnud 5.−6. klassi ja nad saavad jätkata järgmises, eksperimentaalse loodusteaduse ringis, kus kehastutakse juba päris teadlaseks. Õpitakse märkama probleemi, sõnastama hüpoteesi, planeerima katset, koguma andmeid ja tulemusi analüüsima ning järeldusi tegema. Ka selle „raske” vanuseastme grupp on täis.

1. klassi jütsid saavad alustada matemaatikaringis Nupula, kus matemaatikale lähenetakse loovalt, mängulisemalt. Seal ei imiteerita tundi, vaid arendatakse loogilist mõtlemist ja ruumilist taju. Numbritele lähenetakse teise nurga alt ja matemaatika muutub põnevaks ka neile lastele, kellele traditsiooniline tund ei pruugi meeldida.

3.−5. klassi lastele on programmeerimisring. Eesmärk on mänguliselt algtõed selgeks teha. Huvi tekitamiseks kasutatakse programmeerimiskeelt Scratchi, uue põlvkonna programmeerimissüsteemi, mis võimaldab kiiresti omandada algoritmimise põhitõed.

3.−6. klassi õpilastele mõeldud robootikaringis püütakse tehnikataipu arendada.

Lepingud ülikoolidega

Viimsi Collegium Eruditionise egiidi all tegutseb teisigi ringe, osaletakse koolivälistes projektides (viktoriinid, mälumängud, Nuputa, Känguru, Ökokratt, pranglimine jne), korraldatakse koolisiseseid olümpiaade ja ainenädalaid ning mõistagi osaletakse edukalt nii maakonna kui ka riigi olümpiaadidel. Viimsi kool teeb koostööd ka Eesti suurimate kõrgkoolidega.

Kas siis Viimsis ongi kõik lapsed reaalainetest innustunud ja unistavad teadlase karjäärist?

Sipelgas tunnistab, et soov hakata „värbama” algklassilapsi tekkiski just sellest, et jälgides gümnaasiumiõpilasi ülikoolidega tehtavates koostööprojektides, tabas ta vahel igavlevaid nägusid.

„Mõistsin, et tuleb ise kasvatada huvilised ja alustada altpoolt,” lausub Sipelgas. „Siis näeme, mis saab murdeeas ja kui palju jääb innustunuid alles. Olen enam kui kindel, et 1. klassist alustanud huviliste protsent saab olema suurem. Kõigile ei saagi reaalained meeldida, aga vähemasti suudame selekteerida kriitilise massi, kes huvitub loodus-, reaal- ja inseneriteadustest. Kuni me ei loo tingimusi, ei saagi midagi muutuda.”

Sipelgas möönab, et huvi tekitada on imelihtne. „Ostan nad ära viie minutiga, teen tuld ja pauku. Aga hoida seda huvi aasta otsa ja järgmisedki aastad on keerulisem.”

Eeskätt hakkab huvi säilitamine peale ikkagi õpetajast ja tema suhtumisest ainesse ja lastesse. Sipelgas istub nädalavahetused arvuti taga, et uusi katseid välja mõelda. See on meeletult arendav õpetajale endale, arvab ta.

Tänu toetusrahale saab kool maksta ringide juhendajaile, osta katsete jaoks ained ja vahendid. Iga laps saab oma komplekti ja tunneb end tähtsana. Silm säramas peas, läheb koju ja räägib kodus kogu õhtu vanematele sellest, mida ta tegi huviringis.

Sipelgas on õppinud TLÜ-s gümnaasiumi füüsikaõpetajaks ja põhikooli loodusainete õpetajaks. Koolmeistri ametit peab juba ülikooliajast. Hakkas meeldima ja ongi 14. aastat koolis. Ta unistab, et taolised võimalused, mis projekti kaudu koolile välja aetud, oleksid igas koolis ja probleemid riigi tasemel lahendatud.

„Küsimus on nii juhendajate töötasus kui ka töövahendites,” sõnab ta. „Ei pea ju igaüks põlve otsas neid tegema. Ja mis saab siis, kui projektiraha kord lõpeb? Kuidas ütlen lastele, et panen ukse kinni ja ärge enam tulge? Teeksin vist tasuta edasi, aga vahendeid ei jõuaks ise osta.”

Ringitööga on hõivatud juba algklassilapsed. Foto: Viimsi Kool

Teaduse populariseerimise konkursil toetuse pälvinud koolid

JukuAkadeemia 2 Konguta koolis 2013/2014. õppeaastal

Akadeemias saab õppida neljal õppesuunal: matemaatika ja loodusteadused; robootika, programmeerimine ja innovatsioon; keeleteadus ja sotsiaalained; ajalugu ja kultuuripärand. Vaheaegadel toimuvad töötoad, teaduslaborid, õppekäigud, teaduskonverentsid ja praktikumid. Koostöös juhendajaga valmib kevadsemestriks uurimistöö, mis kantakse ette teaduskonverentsil. Teadustööd publitseeritakse trükisena. Õpilastel on matrikkel. Lapsed osalevad TÜ teaduskooli ja teadusbussi Suur Vanker programmides, töötubades, muuseumides jm. Õpilased valmistavad ette katseid lasteaialastele.

Saaremaa ühisgümnaasium. Üleriigiline õpilaste teaduskonverents Saaremaa miniteaduspäevad

Eesmärk on pakkuda 6.–12. kl noorteadlastele võimalust senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada, anda juhendajatele tagasisidet ning koolituse kaudu lisateadmisi.

Teadustöö koostamine ja kaitsmine on ka hiljuti käivitunud uude riiklikusse õppekavasse sisse kirjutatud. Lihtsamad ja lastepärased tööd seni üleriigilist väljundit ja tunnustamist ei leia. Samuti vajavad selliste uurimistööde koostajad ja juhendajad kogemuste vahetamist ning uusi teadmisi.

Viimsi kool. „Loodus-, täppis- ja tehnikateadused – meie teadlik valik”

Projekti eesmärk on tekitada ja hoida algkooliõpilastes huvi loodusteaduste õppimise vastu laboratoorse praktilise tegevuse kaudu teadusringides.

Teaduse õppimisest teaduse tegemiseni: teaduslaat ja teadusprojektid Kuressaare gümnaasiumis

Gümnaasiumiõpilaste juhendamisel esitlevad I ja II astme õpilased oma projekte ja läbiviidud uuringuid, osalevad ka lapsevanemad. Teadusvahetundides demonstreerivad gümnaasiumiõpilased 1.−3. kl õpilastele teaduskatseid. Teadus-happening: eri õppeaineid lõimiv teadusüritus. Õppereis Linnusitasaarele: 2002. a uuringu kordamine. Rannarahva kalatoidu traditsioonide uurimine, kalatoitude valmistamine. Koostööprojektid rahvusvaheliste noorte keskkonnaprogrammide raames.

Täna mängime TEADLAST! Metsküla algkool

Teadusringi töö õppeaasta vältel igal nädalal kahe koolitunni ulatuses (kokku 54 tundi). Osalevad kõik 1.−6. klassi lapsed. Tegevused on paaris- ja rühmatööna, kus suuremad lapsed töötavad koos pisematega. Kevadpoolaastal töötavad paarid või pisemad rühmad konkreetsete uurimisülesannete kallal ning igal rühmal valmib pisiteadustöö. Kahepäevane teaduslaager Tartu AHHAA-keskuses. Õpilaste teaduskonverents.

Teadusnädalad Kääpa koolis

Õppeaasta jooksul planeeritakse viis teadusnädalat: bioloogia-, keemia-, füüsika-, geograafia-, tehnoloogianädal. Igal nädalal ühe ala teadlase/üliõpilase külaskäik, uurimistöötuba (õpilased saavad teha katseid) ja õppekäik muuseumi või välisjuhendaja kutsumine kooli (õppeprogramm). Stendidel tutvustatakse Eesti teadussaavutusi vastaval alal. Sihtgrupp on põhiliselt 5.−9. klass.

Allikas: Eesti Teadusagentuur