Aktiivõppepäevadest on saanud traditsioon

29. juuni 2013 Ester Barkala Tallinna 21. Kooli ajalooõpetaja - 1 Kommentaar

Palju on kirjutatud sellest, kuidas koolis õppetööd õpilastele huvitavamaks teha. Välja pakutud ja rakendatud on loovusmeetodeid, õuesõpet, uusi infotehnoloogilisi võtteid ja muud taolist.

Tallinna 21. Koolis on juba viiendat aastat põhikooli õpilastele korraldatud aktiivõppepäevi. Nende päevade eesmärk on olnud nii õppeveerandi kui ka õppeaasta lõpu lastele huvitavamaks ja atraktiivsemaks muutmine. Traditsiooniline kooliveerand on läbi saamas, hinded väljas ja koolivaheaegki terendamas, kuid tunnistused on veel kätte andmata. Kuidas õpilaste aega nii sisustada, et nad ei segaks põhikooli õpilaste eksameid ja samas ka kusagil igavust ei tunneks?

Loomulikult minnakse ekskursioonidele ja õppekäikudele, kuid saab ka teisiti. Ainekomisjonidega koostöös pakuti aktiivõppepäevaks eri kooliastmetele välja oma teemad.

I kooliastme õpilased osalesid lisaks kooli staadionil läbi viidud sportlikele mängudele mitmesugustel otsimismängudel Politseipargis ja koos II kooliastme õpilastega ka orienteerumismängudes Kadrioru pargis. (Teemad: Kultuuriline identiteet ning Tervis ja ohutus).

II kooliastme 6. klassid tegid Meriväljal ja Pirital rannikuvaatlusi (lindude, taimede tundmaõppimine), millele järgnes mõnus piknik Russalka läheduses. (Teema: Keskkond ja säästlik areng).

Ajalooõpetajana osalesin koos emakeeleõpetajaga 7. klassidele mõeldud rühmatöö-tunnis. Neile mõeldud teema oli Loovuse arendamine. On ju üldteada tõde, et meie noored ei armasta eriti raamatuid lugeda ja sestap tuligi 3-liikmelistes rühmades tõeline fantaasia ja loovuse mudel luua. Arutleda ja kirja tuli panna 1,5 tunni jooksul teemal „Milline oleks ideaalne noorteraamat?“, mida tahaksid eeloleval suvel puhkuse ajal lugeda. Õpilastele olid kätte jagatud ka töölehed abistavate küsimustega (nt. Milline on teose sündmustiku tegevuspaik, kus tegevus toimub, pea- ja kõrvaltegelased, milline võiks olla teose põhiprobleem jne)

Ehteestlaslik – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama – toimis nende õpilaste puhul täiesti. Hasart nn oma raamatu valmimisel läks nii suureks, et oli raskusi edasi kunstiklassi liikumisega. Aga seal ootas omamoodi üllatus. Raamatu tekst vahetati rühmade vahel ära ja nüüd tuli teiste koostatud jutustuse põhjal kujundada noorteraamatu kaas. Nii kujunesidki järgneva tunni jooksul fantaasiaküllased illustreeritud kiir-noorsooraamatud, mida hiljem koolikaaslastelegi näidata.

Ühest varasemast aktiivõppepäevast on meie pikapäevarühmade kasutuses miniraamatud 5. klassi õpilaste koostatud ajalooliste muistenditega.

Õpilaste tagasiside taolistele aktiivõppepäevadele on näidanud, et sellised koolipäevad annavad vürtsi nii veerandi kui ka õppeaasta lõpetamiseks ja neist päevist räägitakse hiljemgi.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Aktiivõppepäevadest on saanud traditsioon”

  1. […] 01.07.2013 – Koolinoorte ansambel 2loud võlub muusikamaailma (menu.err.ee) 29.06.2013 – Aktiivõppepäevadest on saanud traditsioon (Õpetajate Leht) 28.05.2013 – Parimate õpilasfirmade esindajad Stenbocki majas […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!