Eesti kool jõudis orbiidile

7. juuni 2013 Mart Noorma, Virve Liivanõmm - Eesti kool jõudis orbiidile kommenteerimine on välja lülitatud

Tehiskaaslane EstCube-1 tiirleb ümber Maa ja kiidab tegijaid. Projekti juhendaja, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna prodekaan Mart Noorma küsitles satelliitlasi nende haridustee kohta ning sai teada rohkelt head paljudest koolidest ja õpetajatest.

Kosmoseinseneride kasvatajad

Mart Noorma

Mart Noorma. Foto: Raivo Juurak

Mart Noorma. Foto: Raivo Juurak

Võinuks arvata, et tegu on meie suuremate linnade eliitkoolide lõpetanutega, kes nüüd ülikoolides suuri asju teevad. Aga pilt on hoopis mitmekesisem. 79 küsitletud satelliitlase haridustee on kulgenud tervelt 45 gümnaasiumis ja põhikoolis. Tõepoolest, kõige rohkem (9) on Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlasi, kuid edasine nimekiri on kirju: Carl Robert Jakobsoni nim Gümnaasium (5), Pärnu Koidula Gümnaasium, Rapla Ühisgümnaasium (mõlemast 4), Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tartu Tamme Gümnaasium (kõigist 3), Elva Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Tartu Täiskasvanute Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium (kõigist 2). Lisaks on 29 põhikooli ja gümnaasiumi esindatud ühe vilistlasega. Nende hulgas on ka pealinnast kaugemad koolid, nagu Vastseliina, Suure-Jaani, Kehra, Haapsalu gümnaasiumid. Põhikoolis käidi näiteks Kiviõli Vene Gümnaasiumis, Kambja Põhikoolis, Salme Põhikoolis. Ülikoolides pakutavatest arenemisvõimalustest võtavad maksimumi pigem need noored, kelle inspiratsioon, motiveeritus ja töövõime on alguse saanud juba kodust − tugev põhiharidus on seega kindlasti Eesti tuleviku võtmeküsimus.

Tartu Ülikooli doktorandid koos satelliidiga. Vasakult Urmas Kvell (õppinud Pärnu Koidula Gümnaasiumis, Silver Lätt (Rakvere Reaalgümnaasiumis. Foto: Riina Varol

Tartu Ülikooli doktorandid koos satelliidiga. Vasakult Urmas Kvell (õppinud Pärnu Koidula Gümnaasiumis, Silver Lätt (Rakvere Reaalgümnaasiumis. Foto: Riina Varol

Vastates küsimusele, kes oli koolis su parim õpetaja ja miks, nimetasid satelliitlased küll palju füüsika- ja matemaatikaõpetajaid (kokku 16 korral), kuid üllatusena olid vastuste hulgas üle kahe korra rohkem esindatud teiste ainete õpetajad: ajalugu (4 esiletoomist), ühiskonnaõpetus (4), eesti keel ja kirjandus (3), filosoofia, bioloogia, kunstiõpetus (2) jne, kokku 17 ainet või huviringi. Mõned parimatena esiletoodutest: Hele Kiisel, Tanel Liira, Andres Haavasalu, Siim Oks, Helgi Tering, Andrus Kangro, Ahti Pent, Tiiu Laan, Kari Hinnov, Piret Pohla-Asikainen, Uku Praks, Piret Karu, Anne Tanne, Vahur Pohlasalu, Anneli Joandi, Tiina Idla, Rihet Aver, Merje Oopkaup, Kätlin Hommik-Mrabte, Ülo Meerits, Andres Kasesalu, Liina Staub, Maarika Laanisto, Kalju Reitel, Kadri Trahv, Aida Kolesinska, Bruno Andruss. Põhjusi, miks tudengid just neid õpetajaid esile tõid, on valdavalt kaks: õpetaja oli silmapaistvalt entusiastlik ja inspireeriv või siis suutis õpetaja oma aine eriliselt huvitavaks teha. Toodi esile õpetajaid, kellest kiirgas armastust oma töö ja õpilaste vastu, ning õpetajaid, kes aitasid kujundada avarat maailmanägemist ja probleemide analüüsimise oskust. Nimetati ka paari õpetajat, kelle rangusest oli kasu õppimisoskuse kujunemisel ja aine sisulisel mõistmisel. ESTCube-1 juhtumi põhjal võib kindlalt väita, et Eesti õpetajad teevad suurepärast tööd. Tõestus lendab praegu orbiidil. Selliste õpetajate mõjul hakkavad noored juba ise enda jaoks sobilikke väljakutseid otsima.

Kuid loomulikult pole kõik ainult õpetajate kätes ja isegi pärast kooli telekavaatamisest võib kasu olla − ESTCube-1 arendajatest leidis lausa 73%, et nende otsust valida ülikoolis just reaaleriala on mõjutanud lapsepõlves vaadatud ulmefilmid. Entusiastlike Eesti õpetajate väärikat panust see aga kuidagi ei kahanda.

 Vasakult TÜ arvutitehnika üliõpilane Erik Ilbis (Tallinna Reaalkoolist), füüsikadoktorant Mihkel Pajusalu (õppinud Treffneris ja Tartu Tamme Gümnaasiumis) monteerivad satelliiti kokku.

Vasakult TÜ arvutitehnika üliõpilane Erik Ilbis (Tallinna Reaalkoolist), füüsikadoktorant Mihkel Pajusalu (õppinud Treffneris ja Tartu Tamme Gümnaasiumis) monteerivad satelliiti kokku.

Eesti tudengisatelliidi programmi on aktiivselt panustanud üle 60 tudengi Tartu Ülikoolist, neli Tallinna Tehnikaülikoolist ja neli Eesti Lennuakadeemiast, üks maaülikoolist; lisaks Läti Ülikooli, Ventspilsi Kolledži, Aacheni ja Bremeni tehnikaülikooli ning Soome ülikoolide tudengid. Satelliidiehitajate põhilised õpitavad erialad on füüsika, arvutitehnika, side ja navigatsioon, informaatika, elektroonika, telekommunikatsioon, keskkonnatehnoloogia. Tudengisatelliidi programm lähtus probleemipõhise õppe kontseptsioonist, kus osalejad peavad iseseisva meeskonnana kosmosetehnoloogiat arendama ning ise progressi ja tähtaegadest kinnipidamist jälgima.

Miks tudengid tudengisatelliidi projektiga liitusid? Huvitaval kombel olid vastused peaaegu kõik ühesugused: soov teha midagi suurt, käegakatsutavat ning maailma muutvat. Huvi kosmosetehnoloogia vastu nimetati ka, kuid märksa vähem. Sama ühetaolised olid vastused küsimusele, mida ollakse ESTCube-1 projektist kõige rohkem õppinud. Peaaegu kõik mainisid erialaoskusi, kuid lisasid sinna juurde ka sotsiaalsed ja ülekantavad oskused: meeskonnatöö-, esinemis- ja rahvusvahelise suhtluse oskuse.

 

——–

Eesti uus visioon leitud, uus eliit kujunemas 

Virve Liivanõmm

Pärast seda, kui Eesti sai EL-i ja NATO liikmeks, on tihti kurdetud, et meil puudub uus suur ühine pürgimus, selge siht silme ees. Ehk võib see kosmos olla? Euroopa kosmoseagentuuriga (ESA), kes meid orbiidile lennutas, on Eestil koostöölepe, kuid me ei ole selle kontinendi kosmosejõudusid koondava ja koordineeriva organisatsiooni liige. Mart Noorma ütles selle kohta, et kui Eesti jõuab järeldusele, et see liikmelisus on talle kasulik, siis aastal 2015 võiksime liikmeks saada. Haridus- ja teadusministeerium on loonud kosmosepoliitika töörühma, mida juhib astrofüüsikust akadeemik, riigikogu juhataja Ene Ergma, kes teatas Õpetajate Lehele järgmist: „Viimastel kümnenditel on kosmose suunal paradigma muutunud, sest peale sõjalise ja teadusliku aspekti on tekkinud uus suund – majandus. Kõige suuremad edusammud on tehtud navigatsiooni ja kommunikatsiooni suunal, järjekorda ootab kaugseire ja selle võimalikud kasutused. See on koht, kus meie ettevõtjad võivad leida endale uusi võimalusi. Euroopas on realiseerumas kaks suurt kosmoseprogrammi – Galileo ja Kopernikus − ja nendes programmides osalemiseks on vaja teada, kuidas töötada koos suurte firmadega. Just ESA kaudu on võimalik see oskusteave hankida. Olen veendunud, et Eesti peab saama ESA liikmeks, ja loodan, et see juhtub 2015 aastal. See annab meie noortele võimaluse tegelda kõrgtehnoloogilistel suundadel, pakkuda välja tooteid, millel on kõrge lisandväärtus.”

Kujuneva koosluse koondnimi on teada − satelliitlased. Andekas, haritud, tegus uus eliit. Patroongi on käepärast võtta – Tartu observatooriumi teadur Mart Noorma. Aastaid tagasi väitis ta just Õpetajate Lehes, et inimesed ei lenda mitte kunagi Marsile, kui keegi selle peale ei mõtle, midagi ei tee. Ehk teevad seda astronaudid? Nii nimetavad end Tartu päris noored kosmosefännid. Edu alus, nagu siinsamas juba rõhutatud, on korralik põhiharidus.

EstCube-1 tudengitest tegijad koos juhendajate ja sõpradega satelliidi esitlusel Tallinna teletornis 21. jaanuaril 2012.

EstCube-1 tudengitest tegijad koos juhendajate ja sõpradega satelliidi esitlusel Tallinna teletornis 21. jaanuaril 2012.