Kes katab erakooli tegevuskulud?
Kuidas katavad omavalitsused erakoolide tegevuskulud?
Vastab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk
Erakooliseaduse § 222 lõike 1 kohaselt osaleb vald või linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. Seega näeb nimetatud säte valdadele ja linnadele ette arvlemiskohustuse erakoolipidajaga. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad ja erakoolipidaja ei ole omavahel kokku leppinud teisiti. Selle sättega on seadusandja soovinud anda pooltele võimaluse muudeks kokkulepeteks (nt loobuda arvlemisest üldse; arveldada vaid teatud kooliastme osas; kasutada arveldamisel lihtsustatud korda; esitada arveid harvemini, kui seaduses on sätestatud; muuta kululiike, milles arveldatakse jne). Seega saavad pooled leppida kokku, et arvlemisel ei juhinduta PGS-i §-s 83 sätestatust, vaid omavahel kokkulepitust. PGS-i §-st 83 juhindutakse vaid siis, kui puudub pooltevaheline kokkulepe.
PGS-i § 83 lõikes 4 nimetatakse ära kulud, mida ei arvata tegevuskulude hulka (ehk kasutatakse n-ö välistamismeetodit). Osa kulude välistamine tegevuskulude hulgast on põhjendatav eelkõige sellega, et ei kaetaks neid kulusid, mida juba kaetakse muudest allikatest. Teise osa kulude välistamine on põhjendatav sellega, et tegemist on oma olemuselt pigem kinnisvara arendamisega seotud, mitte otseste koolipidamise kuludega. Antud juhul on tegemist n-ö ammendava loeteluga.
PGS-i § 83 lõike 5 kohaselt teatab valla- või linnavalitsus (erakooli puhul eraõiguslik juriidiline isik) munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele ja linnadele kirjalikult õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks. See saadakse valla või linna munitsipaalkoolide (eraõigusliku juriidilise isiku puhul erakooli) eelarveaastaks planeeritavate tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvates munitsipaalkoolides õppivate õpilaste arvuga eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga Eesti hariduse infosüsteemi alusel. Tegevuskulu arvestusliku maksumuse esitamine on vajalik eelkõige selleks, et teised vallad/linnad saaksid infot oma järgmise aasta eelarvete kavandamiseks. Samuti annab arvestuslikust maksumusest varakult teadasaamine teisele omavalitsusele parema võimaluse kontrollida tegevuskulu arvestamise õiguspärasust, vajadusel küsida kooli pidavalt omavalitsuselt (erakooli puhul erakoolipidajalt) sellekohast täiendavat informatsiooni või kujundada oma seisukohti võimalikeks kokkulepeteks.
PGS-i § 83 lõike 6 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulu maksumusest koolis, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Igakuine arvete esitamise nõue võimaldab omavalitsustel (arveldavatel valdadel/linnadel) paremini jälgida teiste omavalitsuste koolides (või erakoolides) õppivate õpilaste liikumist ja tagada parem kontroll selle üle, et teenuse eest makstaks tegelikku hinda. Juhul kui õpilaste arv kuude lõikes muutub, muutub ka igakuine õppekoha maksumus. Nii võib eri kuudel tasumisele kuuluv summa olla erinev PGS-i § 83 lõike 5 alusel teatatud arvestuslikust määrast.
Vabariigi valitsus näeb PGS-i § 83 lõikes 7 antud volitusnormi alusel ette määruse, millega kehtestatakse igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta. 2013. aastal on selleks 73 eurot. Vallal/linna on õigus teada, millest vastava kooli õppekoha tegevuskulu koosneb (olgu selleks siis 73 eurot ühe kuu kohta või sellest väiksem summa).
Vallal või linnal on võimalik tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluv summa vaidlustada, kuid vaidlustamine ei vabasta valda või linna arve tasumise kohustusest (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõige 8).