Meri loksus lasteaia läve all

21. juuni 2013 Meeli Parijõgi - 1 Kommentaar

Keset Kadaka lasteaia hoovi mühasid Läänemere lained. Nendel seilas piraadilipuga purjekas Tormilind, pardal kaks piraati Mary ja Stella, madrus ja laevakokk.

Laevalt kostis meremuusikat ja kaptenisillalt juhatas vägesid merejumal Neptun ise. Meri Tormilinnu ümber oli täis laevukesi pisikeste piraatide, madruste ja näkineidudega. Nad avastasid uusi saari ja otsisid aaret.

See oli lasteaia merenädal, millega tähistati Euroopa merepäeva. Kadaka lasteaias käib kogu aasta tasapisi ettevalmistus igakevadiseks teemanädalaks, kuhu kaasatakse kõik rühmad, õpetajad ja lapsevanemad. See on nagu pikk pidu, kus kogu maja koos möllab.

Lasteaia direktor Marianne Liiv ning projekti ette valmistanud rühmaõpetaja Kaja Cimolonskas, liikumisõpetaja Eve Sepper ja muusikaõpetaja Külli Erimäe teist nii toredat pidu ei mäleta. Ja lapsed mängivad senimaani meremänge.

Väärtuste saared ootasid

Direktor Marianne Liiv: „Olen lasteaias töötanud 38 aastat, aga pole näinud nii hästi ette valmistatud ja detailideni läbimõeldud üritust. Kogu maja, peaaegu kakssada last oli kohal ja kõigil oli kogu aeg tegevust.

Peame väärtuskasvatust väga oluliseks. Arutame alati, milliseid väärtusi teemanädal lastele pakub, mida nad sellest võiksid õppida. Kui mina õue jõudsin, olid meie tublid inimesed seal juba suure töö ära teinud. Kõik hoovi rajatud üheksa tegevuskeskust olid väärtustega seotud: julgus, tarkus, töökus, osavus, leidlikkus …”

Rühmaõpetaja Kaja: „Meie hoov oli mängult meri ja tegevuskeskused saared. Iga keskuse juures oli selgitus, millist väärtust see tutvustab.”

Liikumisõpetaja Eve: „Tahtsime lastele teadvustada Eestit kui mereriiki – kuidas merd hoida, millised elukad seal elavad. Üks eesmärk oli õpetada lapsi kala sööma. Pidu päädis reedel lõhe-kooresupiga. Küll oli hea ja rammus!”

Kaja: „Mõtlesime, et Läänemeri on Neptuni jaoks väike, laiendame seda vähemalt Kadaka lasteaiani. Pidu algas kogu maja rongkäiguga, mida juhtis merejumal. Ta andis meremeestele loa uusi saari avastada.”

Eve: „Merel seilamiseks ja saarte avastamiseks on vaja binokleid. Rühmaõpetajatete hooleks oli lastele binoklid meisterdada ja koos lapsevanematega mere stiilis riided otsida. Lastel olid vahvad kostüümid, õpetajatel ka. Üks vene õpetaja käis päris madrusesärgis, teine õpetaja tegi ennast Pipiks. Õu oli näkke, madruseid ja mereröövleid täis.”

„Merepidu” pani jala tatsuma

Muusikaõpetaja Külli: „Valisin teemanädalaks meremuusikat. Muusika ja kunsti sidumiseks tundus sobiv Rimski-Korsakovi „Sheherezade” esimene osa „Meri ja Sindbadi laev”. Loovustoas rääkisin lastele muinasjutu merereisile läinud Sindbadist ja panin muusika mängima. Lõikasin paberist merelained välja. Lapsed värvisid need merevärvides ära, nii nagu fantaasia lendas. Lained kaunistavad praegu koridori seina ja on igal rühmal isemoodi ilusad. Rühmaõpetajad täiendasid laineid kaladega.

Merelaule on hästi palju, aga enamik on natuke melanhoolsed, romantikat ja igatsust täis. Merepeo taustaks üle hoovi kõlama sobis muidugi Kihnu Virve „Merepidu”, samuti „Ma vaatan paadist kiikriga”, „Tuulevaiksel ööl” … seda laulsid lapsed kaasa.”

Kaja: „Külli tegi merelaulude plaadi. Üks vene rühma õpetaja palus seda plaati laenuks, öeldes, et seal olid imeilusad eestikeelsed laulud, nii et integratsioon toimis ka.

Spontaanne ühistants Kihnu Virve „Merepeo” saatel paistis ülevalt laevatekilt nagu tantsupidu. Teised läksid õhtul ära, mina panin lahtise akna juures merelaulude plaadi peale, lastele järele tulnud lapsevanemad hakkasid samas rütmis astuma.”

Aardejaht ümber lillepeenra

Kaja: „Lapsed said palju uut ja huvitavat teada. Rääkisime rühmas meremeestest ja nende reisidest, lubasin järgmine päev gloobuse tuua ja üks poiss tõi suure maailmakaardi. Rääkisin, kuidas Ameerika avastati, ja näitasin meremeeste teekonna ette. Kaardil oli kõik trükitähtedega ja tänu sellele käis edasi jutt, kus keegi ise käinud oli. Geograafiatund!”

Eve: „Ühes tegevuskeskuses olid jämedad nöörid, mida tuli sõlmida. Meremehesõlmed on rasked, aga laps peab õppima lihtsat sõlme tegema ja patsi punuma. Ühe vene rühma lapse isa õpetas seal vabatahtlikuna isegi seasõrga tegema.”

Kaja: „Lõpuks pidid lapsed kaardi järgi liikudes aarde üles leidma. Nad käisidki, kaart käes, ümber lillepeenra. Meil oli kokkulepe, et sõidame laevas. Nad ei jooksnud, vaid aerutasid hanereas keskusest keskusesse.”

Eve: „Aardekotis oli põletatud äärtega paberil kiri kõigi väärtuste kohta, mis lapsed saartelt leidsid. Kotid olid superilusad, õmbleja õmbles, õpetaja Kaja kaunistas mere stiilis. Kotis oli veel marmelaad, mis on samuti merist päritolu.

Sõimelastel olid omad mängud – kalapüük kausist ja veinipudelikorkidest laevukeste ujutamine.”

10Merepidu8

 

Juhtkond lõikas konte välja

Eve: „Kus sa seda aega mõõdad. Tegemist oli palju, nädalavahetustel ka, aga sellele ei mõtle. Kolm nädalat varem algas väga aktiivne tegutsemine.”

Kaja: „Igaühelt tuli nii häid ideid, et aina imetle. Lõikasime kilekotid alt narmasteks, saime meduusid. Näiteks laevalipud olid ajalehest, et mitte raisata värvilist paberit.”

Eve: „Või pärlipüüdmine: siniseks värvitud linad laineteks, pallidele hõbepaber ümber. Kalakahvadega pidi linade tagant visatud pärlid kinni püüdma.”

Kaja: „Kutsusime juhtkonna appi, juhtkond aitas piraadilippudele konte välja lõigata.”

Eve: „Tegin metsas 200 lipuvarrast ja meie remondimees onu Mati värvis need ära. Onu Mati oli hästi abivalmis, aina jooksis ja tassis, oli autojuht, tegeles lastega …

Aga Kaja on võimeline tegutsema üle oma võimete piiri. Sellest pole midagi, kui kolm päeva magada ei saa.”

Kaja: „Aega tuleb ratsionaalselt kasutada. Lõikasin kogu „Eurovisioni” aja detaile ja olin väga rahul.”

Eve: „Mina samal ajal liimisin, pool kaksteist õhtul rääkisime Kajaga: kaugel oled?”

Logisev raamat ja kalamehejutt

Kaja: „Rühmaõpetajad jutustasid lastele, kuidas laeval elati. Et seal oli logiraamat. Meie tegime logiseva raamatu. Siia kirjutas või joonistas iga rühm, mis neile merenädalast meelde jäi. Direktor Marianne kirjutas südamliku tänukirja: „Sellist tohutu ettevalmistusega, iga detailini läbimõeldud ja nii suurejoonelist lastepidu ei ole mina oma pika lasteaiaelu jooksul veel näinud. Sügav kummardus.” Ta kummardas päriselt ka.

Mul on rühmas 5–6-aastased lapsed. Rääkisin neile meremehelugusid ja piraadijutte, meremuinasjutte ja lugusid elust enesest. Lapsed kuulasid hoopis teise tundega, ise rääkisin ka teise tundega, kuidas ikka meri tormab. Palusin, et ka lapsed tuletaksid merelugusid meelde ja võtaksid mereraamatuid kaasa. Alati küsisin, mida me sellest loost õppisime.

Meenutasin, kuidas ma käisin Tallinna lahel üks ja ainus kord tuttavaga turska püüdmas. Näkkas nii, et paadipõhi oli kala täis. Oh seda praadimist pärast! Jutustasin, kuidas onu Ants võrguga lesta püüab. Et kalamehe elu pole kerge – hommikul peab vara kalale minema ja üksi olema. Isegi helistada ei tohi, tuleb vaikselt olla. Mõni laps kohe neelatas kurvastusest. Lohutasin, et kui palju häid mõtteid saab vaikuses mõelda.

Hoovis elavad meil oravad Olli ja Volli. Küsisin ükspäev lastelt: ei tea, kuhu nad lähevad? Keegi vastas: eks nad kalale lähevad.”

Kakssada unistavat last

Eve: „Õpetaja Kaja sai meremeestelt palju kraami.”

Kaja: „Palju rekvisiite on minu hea sõbra Toivo juurest. Lastel oli huvitav vaadata, mis on tuur, tormilatern, hauskar, millega paadist vett välja kühveldatakse. Sain hästi vana kalavõrgu, millel olid väiksed korgist poid küljes. Muidu ju laps selliseid asju ei näe. Minu mees oli ka töösse kaasatud. Vedas kraami.”

Eve: „See on lasteaiaõpetaja kaasa kurb elu, et teeb sedasama tööd, mida abikaasagi.”

Kaja: „Mees võttis seda väga tõsiselt. Ja kuidas Toivo käis mööda oma kuuritaguseid: siin on latern, siin tuur, siin hauskar. Seda sõna õppisin tükk aega.

Vanu pudeleid oleks võinud ka tuua, praegu tuli mõte, et kiri pudelis jäi saatmata …

Palusime vanematel osta lastele mullitajad. Mulle tuli silme ette pilt, kuidas lapsed puhusid merepäevade lõpus värvilisi mulle taevasse. Olime öelnud, et midagi samal ajal vaikselt soovides unistused täituvad. Kakssada last vaatas vaikides taevasse. Tohutu ilus.”

Eve: „Järgmine teema on meil „Halloo, kosmos, halloo, Maa”, mis on pühendatud Eesti esimesele kosmosesatelliidile. Minul on kosmonaudipüksid juba ostetud.”

10Merepidu6


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Meri loksus lasteaia läve all”

  1. Tiiu Annus ütleb:

    Olen vaimustatud vahvast üritusest ja korraldajatest! Tean Eve Sepperit ja rõõmustan, et ta ideede varasalv ja energia on ammendamatud! Ka minu poolt sügavalt lugupidav kummardus kõigile!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!