Miks mulle kesklinna erakool ei meeldi?

21. juuni 2013 Luule Niinesalu Peetri kooli direktor - Kommenteeri artiklit

Lugedes 14. juuni Õpetajate Lehest Raivo Juuraku artiklit „Miks mulle kesklinna erakool meeldib?”, tekkis mul tahtmine avaldada ka oma seisukoht. Ootan ka autori täpsustusi tema mõtetele ja väidetele.

Esiteks kahtlen, kas kõik need vanemad, kes oma 7-aastased lapsed reaalkooli katsetele viivad, teevad seda eesmärgiga, et nende võsuke õpiks süvendatult reaalaineid. Paljud nende hulgast jooksevad lapsega läbi teisedki kesklinna koolid, kuhu õpilasi valitakse katsetega. Usun rohkem seda, et suurele hulgale vanematest on oluline, et nende laps pääseks õppima nn eliitkooli. Nii et kallakul ei ole 1. klassi astumisel erilist tähtsust.

Mulle ei meeldi, et uus erakool sulab olemasoleva reaalkooliga kokku. Tean, kui palju tööd nõuab ühe kooli maine kujundamine. Sellepärast taunin alustava erakooli plaani kasutada ära pika ajalooga kooli mainet ja populaarsust. Oleksin tundnud head meelt siis, kui reaalkool oleks pakkunud suuremale hulgale õpilastele õppimisvõimalust ja kasutanud selleks maja, kuhu praegu asutatakse erakool. Raivo Juurak on arvamusel, et uue kooli õpilased ainult võidavad. Ma ei tea, mis tunne on vanematel, kelle lapsed ei pääsenud katsetega reaalkooli, kuid keda nüüd kõlbab erakooli õppemaksu eest vastu võtta küll. Mis mõtted või tunded on õpilastel, kui nad taipavad, et kasutades sama spordiplatsi või laboreid, tuleb ühtedel tasuda õppemaksu ja teistel mitte. Kas me sellega ei süvenda koolisüsteemis ebavõrdset kohtlemist?

Ka mina pooldan Eestis munitsipaalkoolide kõrval nii era- kui ka riigikoole. Õpilased ja nende vanemad saavad valida just enda tõekspidamistest lähtuvalt sobiva kooli. Olen töötanud erakoolis õpetajana 12 aastat ja nende aastate jooksul mõistnud, mille eest on vanemad tegelikult valmis maksma õppemaksu. Nad soovivad, et nende last märgataks, temast hoolitaks ja õpetaja looks tingimused lapse arenguks. Ega siis HEAD HARIDUST saa anda. Head õpitulemused sünnivad ikka õpilase ja õpetaja koostöös, sõltuvalt õpilase eeldustest ja võimetest. Järelikult, kas era- või munitsipaalkoolis, õppida tuleb ikka õpilasel endal.

Liialdus on väide, et seadused annavad erakoolile suuremad võimalused loovaks ja innovaatiliseks tegevuseks. Munitsipaalkoolil on samad võimalused olla loov ja innovaatiline. Ükski seadus ei keele kasutada eri õppeviise, õppevahendeid, käia õppekäikudel, pakkuda võõrkeeleõpet alates 1. või 2. klassist, kasutada nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid jne. Koole, kus seda kõike rakendatakse ja kasutatakse, on päris palju. Munitsipaalkoolid saavad pakkuda huvialaringe ja seda õpilasele tasuta. Võimalused on sõltuvalt kindlasti omavalitsusest. Erakooli ja munitsipaalkooli erinevust näen mina ainult selles, et erakoolil on õigus korraldada vastuvõtukatseid, määrata õpilaste arv klassis, kehtestada koolist väljaarvamise tingimused ja määrata õppemaksu suurus.

Nõustun, et Eestis on õpetajate palgad lubamatult madalad. Kas tasub rõõmustada, et erakoolidel on võimalus õpetajatele maksta suuremat töötasu? Me peame soovima ja nõudma, et riik maksaks kõikidele õpetajatele väärilist palka. Mida peab kirjutise autor silmas, kui soovitab munitsipaal- ja riigikoolil astuda palgaküsimuses oma sammud?

Üks asi tahab veel klaarimist. Viis aastat enne, kui loodi Rocca al Mare kool, oli asutatud Audentese erakool. Selles anti õpilasele juba siis kirjeldavat tagasisidet (kujundav hindamine!) ja korraldati arenguvestlusi. Arvan, et arenguvestlused said alguse VHK-st ja järelikult veel enne, kui hakkasid tekkima erakoolid. Minu enda praktika algus kirjeldava tagasiside andmisel õpilastele ulatub 1992. aastasse, kui töötasin Aruküla põhikoolis, ja jätkub tänase päevani. Kõik sõltub inimeste tahtest viia ellu uuendusi, sõltumata koolitüübist.

Lõpetuseks, mida rohkem erinevaid koole, seda parem. Iga uus alustav kool peab nägema vaeva, et pälvida õpilaste ja vanemate usaldus. Sellepärast ei saa nõustuda Raivo Juuraku arvamusega, et Tallinna reaalkool peaks uue kooli kvaliteedi üles tõmbama.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!