Miks mulle Kesklinna erakool meeldib?
Ei saa öelda, et oleksin fundamentaalne erahariduse pooldaja. Pooldan segavariante, kus on nii era-, munitsipaal- kui ka riigikoole. Aga jälgides juba paar nädalat kestnud erakoolivastast kampaaniat, mis päevalehtedes on spontaanselt puhkenud, tekib soov öelda mõni sõna ka erakooli, täpsemalt asutamisel oleva Tallinna Kesklinna Põhikooli toetuseks.
Eelkõige meeldib mulle, et kesklinnas avatav erakool aitab meil leevendada reaalainete heade valdajate defitsiiti. Väidetavalt on Eestis juba praegu puudu ligi kuus tuhat IT-spetsialisti ja seepärast on uue reaalainete süvaõppega kooli avamine kesklinnas igati teretulnud. Tõsi, üks erakool ei suuda anda meile tuhandeid IT-spetsialiste, kes meil puudu on, kuid iga teekond algab esimesest sammust. Järgmiste sammudena tuleks avada teisigi reaalainete süvaõppega koole. Mida rohkem neid avatakse, seda vähem on vaja tuua IT-spetsialiste välismaalt – teema, mida valitsus juba arutab. Pole tähtis, kas reaalainete head tundjad tulevad era-, munitsipaal- või riigikoolist – tähtis on, et neid üldse tuleks.
Me oleme praegu õnnelikus olukorras, sest huvi reaalainete süvaõppe vastu on suur. Reaalkooli ühele kohale kandideerib ligi kakskümmend last. Nõudlus uute süvaõppega reaalkoolide järele on rohkem kui selge. Kusjuures ka riik vajab neid. Oleks patt siin oma hea õnn maha mängida ja Kesklinna põhikool ära keelata.
Mulle meeldib, et uus erakool sulab olemasoleva reaalkooliga tihedalt kokku. Pole kahtlust, et Eesti koolide lipulaev veab uue põhikooli kvaliteedi kiiresti üles. Konkureerimise asemel on koostöö. Uue kooli õpilased ainult võidavad sellest ja õpilase kasu on ju peamine? Kahe kooli tihe koostöö toob kaasa reaalkooli ressursside efektiivse kasutamise. Reaalkooli võimlat, spordiplatsi ja laboreid hakkab kasutama senisest suurem arv õpilasi. Rahva vara jõuab suurema hulga lasteni.
Sümpaatne on seegi, et Kesklinna põhikooli asutavad reaalkooli vilistlased. Tavaliselt käivad vilistlased ju lihtsalt kokktulekutel mälestusi heietamas, reaalkooli omad on aga otsustanud kodanikualgatuse korras parandada Eesti hariduse olukorda. Sisuliselt teevad nad tööd, mille riik ja linn on aastakümneid tegemata jätnud – laiendavad reaalkallakuga koolide võrku. Need inimesed on tulnud omal algatusel hätta jäänud riigile appi. Nad ei mõtle, mida riik võiks neile anda, nad mõtlevad, mida nemad saavad riigile anda.
Mulle meeldib, et Kesklinna reaalkooli asutab mittetulundusühing. See tähendab, et kooli asutajad ei taha oma kooliga kasumit teenida, sest mittetulundusühinguna peavad nad suunama kõik vabad ressursid kooli arengusse.
Tublid on ka lapsevanemad, kes on valmis oma laste hea hariduse nimel raha välja käima. Nad ei nõua valjul häälel riigilt paremaid võimalusi, vaid maksavad ise. Igatahes on äärmiselt ülekohtune suhtuda eelarvamusega inimestesse, kes panustavad vabatahtlikult reaalhariduse edenemisse. Need on vastutustundega inimesed, kes tulevad raskustes vaevlevale riigile appi.
Loodan väga, et Kesklinna põhikool hakkab maksma oma õpetajatele keskmisest kõrgemat palka. Eesti õpetajate palgad on lubamatult madalad ja kuskilt peab palgatõus algama – miks siis mitte erakoolist. Tõsi, mõni üksik erakool ei lahenda kogu Eesti õpetajate palgaprobleemi, kuid siingi võib öelda, et teekond algab esimesest sammust. Las munitsipaal- ja riigikoolid astuvad ka oma sammud.
Mulle meeldib, et Kesklinna põhikool on kavandatud erakoolina, sest seadus annab erakoolile palju vabamad võimalused loovaks ja innovaatiliseks tegevuseks kui munitsipaal- või riigikool. Piltlikult öeldes võib teha erakool kõike, mis pole talle keelatud, kusjuures keelatud on vähe. Seevastu munitsipaalkool võib teha kõike, mis on seadusega lubatud. Ja lubatud on vähe. Ainuüksi sellepärast, et kes siis jõuab kõiki lubatu seadusse kirja panna. Kui munitsipaalkoolis tahetakse midagi täiesti uut moodi teha, siis tuleb eelnevalt seadust muuta. Nii kohmakas on munitsipaalkool. Teatavasti tohib vang teha ainult seda, mis on lubatud. Erakool on selles mõttes vaba mees.
Mulle meeldib ka, et Kesklinna põhikooli asutamine suurendab Eestis pedagoogilist pluralismi. Tekib esimene erareaalkool ja see reaalkooli uus variant võib meile juba lähitulevikus reaalainete õppes uusi ja põnevaid lahendusi pakkuda. Nagu on pakkunud palju uut kõigile Eesti koolidele näiteks Rocca al Mare kool (nt arenguvestlused). Kui tänapäeva märksõnad on pedagoogiline pluralism ja kaasamine, siis miks me ei või kaasata ka erakoole?