Mõisakoolide restaureerimiseks on antud 15 miljonit eurot
Kultuuriministeeriumi riiklikust mõisakoolide programmist ning Norra toetusprogrammist on alates 2002. aastast Eesti mõisakoolidele eraldatud 15,4 miljonit eurot, mille abil on restaureeritud kümneid mõisakoole üle Eesti, teatas kultuuriministeerium.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on 11 aasta jooksul toetatud arhitektuuriväärtuslike mõisahoonete korrastamist, mis on oluliselt parandanud nende seisukorda. Mõisahoonete restaureerimine on töömahukas ja pikk protsess, mis nõuab aega ja professionaalseid oskusi.
„Mõisakoolide restaureerimisse on peale ministeeriumi andnud väga suure panuse norrakad, keda on köitnud Eesti mõisakoolide mitmefunktsioonilisus – need haridusasutused on lastele ja õpetajatele erakordseks õpikeskkonnaks, lisaks on nad kultuuripärandi pärlid ja pakuvad huvi turistidele,” ütles Jänes.
Mõisaid külastatakse üha enam. MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus andmetel külastas eelmise aasta suveperioodil mõisakoole 60 000 külastajat. Huvi on kindlasti kasvanud ka tänu ühenduse korraldatavale ning samast programmist toetust saanud külastusmängule „Unustatud mõisad” , mis algab taas paari päeva pärast.
Kultuuriministeerium on eraldanud paljude mõisakoolide korrastamiseks raha, et arendada endised mõisahooned paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks ning atraktiivseteks turismisihtkohtadeks, tagades samaaegselt mõisaansamblite ja neis sisalduva kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise, seisab kultuuriministeeriumi pressiteates.
Muinsuskaitsenõuniku sõnul on nende aastate jooksul toetatud kõige enam restaureerimis- ja projekteerimistöid, uuringuid, projektide ekspertiise, väiksemal määral arendustegevusi ja sisustuse soetamist. Lisaks on mõisakoolide riiklikust programmist toetatud mõisakoolide ettevalmistust turismihooajaks ja koostööd Eesti Ajalooarhiiviga, millest on sündinud hulk näitusi.
Eelmise õppeaasta seisuga oli mõisates tegutsevaid koole-lasteasutusi 59.
Enim on toetust saanud Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Harjumaal asuvad mõisad, kuna neis maakondade asub enim mõisakoole.
Norra toetusrahadega on restaureerinud tänaseks Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Suure-Kõpu, Vasta, Väätsa ning Lahmuse mõisahooned.
Mõisakoolid kuuluvad enamasti kohalikele omavalitsustele, osa ka riigile ja eraomanikele.
Puurmani mõisakool. Vana vaade tagatrepile.
Puurmani mõisakool. Uus vaade tagatrepile.
Uskumatu on see — nii palju vanu hooneid saab elule äratada,selle nimel tasub vaeva näha.Eriti puhkab silm nendel piltidel enne ja pärast,vahe on nii suur.Edu Teile tegijad!