Tasuta kõrgharidus vs tasuline äriharidus

7. juuni 2013 Karl Kello - Kommenteeri artiklit

Tasuta kõrgharidus tuleb kasuks eraülikoolidele, luues neile uusi võimalusi olukorras, kus avalikes ülikoolides jääb õppekohti vähemaks.

Estonian Business Schoolis korraldatud haridusarutelul 31. mail oli kõneks tasuta kõrgharidusele ülemineku mõju Eesti haridussüsteemile ehk moderaator Agu Uudelepa väljendi kohaselt: mis on mustas kastis, mille sees on tasuta kõrgharidus. Jõuti tõdemusele, et tasuta kõrgharidus tuleb kasuks eraülikoolidele. Kuigi tasuta kõrgharidust ei ole tegelikult olemas ja ega meil eraülikoolegi (selle sõna seadusekohases tähenduses) kuigi palju ole.

Eestlased on uskuja rahvas, sedastas EBS-i käitumisteaduste õppetooli juhataja kt Agu Uudelepp: esiteks usutakse meil kõrgharidusse ja teiseks usutakse tähtedesse, mida näitab vääramatu huvi Igor Mangi tähetarkuse vastu. Uudelepp on oma sõnul ise ka tähtede usku, tema usub suurtesse ja väikestesse tähtedesse, kuigi rohkem küll väikestesse, sest suurte tähtedega pannakse kirja „TASUTA” ja väga väikeste tähtedega lisatakse, mis tingimustel.

Tasuta kõrgharidus turumajanduses

Kõrgharidus on avalik hüve ja üldjuhul tasuline. Sest midagi maailmas ei ole tasuta, asi selles, kes, kuidas ja kui palju maksab, nagu tõdes minister Jaak Aaviksoo ettekandes „Tasuta kõrgharidus turumajanduses”. Tasuta kõrgharidus on lihtsustus, pealiskaudne, loosunglik ja päris kindlasti tugeva poliitilise dimensiooniga. Sõnaga: poliitiline sõnum. Miks tehti niisugune hariduspoliitiline otsus? Taasiseseisvumise ajal ilmnenud vastupandamatu soov omandada kõrgharidus tekitas kõrgharidusnõudluses plahvatusliku kasvu. Avalik sektor polnud võimeline seda nõudlust katma inimressursside ega raha poolest. Erakõrgõppeasutuste massilise tuleku tõttu kannatasid nii kõrghariduse kvaliteet kui ka efektiivsus. Igasuguse kiire kvantiteedi kasvuga kvaliteet kannatab. Noori astus hulganisti kõrgkooli, aga õpingute eduka lõpuni jõudsid vähesed. Avalikus sektoris on see ühiskonna probleem. Avalik-õiguslikes ülikoolides õpiti kõrvuti nii tasuta kui ka raha eest. See pole just õiglane ega sõltunud kuigi palju ka edasijõudmisest ülikoolis, pigem sisseastumistingimustest.

Millal saab tasuta kõrgharidus otsa? Isiku tasandil võimalik et juba esimese semestri lõpus, ühiskonna tasandil ilmselt siis, kui loosung täitub uue sisuga.

Kõik on võrdsed

Keskne mõte kõrgharidusreformis on minister Aaviksoo järgi see, et kõik üliõpilased on avalikus ülikoolis võrdsed. Ehk parafraseeritult: kõrgharidus on tasuta kõigile neile, kellele ta ei ole tasuline. Teisisõnu: kõrgharidus on tasuline, välja arvatud neile, kellele see on tasuta. Kuidas sobitub sellesse skeemi erakõrgharidus? Riigieelarvevälised õppekohad ülikoolides tekitasid varem õigustatud etteheiteid, et avalikud ülikoolid pakuvad erakoolidele vääritut konkurentsi, küsides samuti õppemaksu. Nüüd peaks niisugune ebaõiglus olulises osas lõppema – täiskoormusega õppe puhul. Uus süsteem on soodsam erakoolidele, neile avanevad täiendavad võimalused, kui avalikes ülikoolides jääb õppekohti vähemaks.

Tasulise õppe järele eksisteerib ilmne nõudlus. Põhjusi selleks ikka on: vabadus õppetöö korraldamisel; väga selge, ka lühiajaline orientatsioon tööturul; paindlikkus; selge strateegiline visioon; toimiv ja efektiivne juhtimissüsteem. EBS-il on tänu pikaajalisele tegevusele toimiv side ettevõtlusega. Eraülikool on paindlikum ja praktilisem, kui see avalik-õiguslikus võimalik on. Ministri sõnul võiks EBS oma potentsiaalist lähtuvalt Eesti sotsiaalmajandusliku arengu küsimustes kõvema häälega kaasa rääkida. Võtta ja öelda välja seisukohti, korraldada akadeemilise põhjaga üritusi, kus kaasarääkijate enamik oleks seotud praktilise Eesti eluga ettevõtjate ja avaliku sektori töötajatena. Avalike ülikoolide puhul kipub arutelu tuleviku ja majanduse sotsiaalset arengu teemal liiga tihti sumbuma akadeemilisse teoretiseerimisse, mida sageli ilmestavad erakondliku värvinguga ilmavaatelised hoiakud. Jaak Aaviksoo kinnitusel võimaldas just pikaajaline visioon ja usk eraärihariduse vajalikkusse luua 25 aastat tagasi EBS-i. Need inimesed, kes EBS-ile oma mõtetes ja tegudes alguse panid, oskasid erinevalt teistest õppeasutustest näha lühiajalise kasu asemel strateegilist võimalust.

Ärijuht vs autojuht

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ei saa olla nõus ütlusega, et haridus ei riku lolli – las õpib. Sest õppuril kujunevad välja väga kõrged ootused ja teatud hoiakud. Millele eeldused ja oskused ei vasta. Miks mitte võrrelda ärijuhti ja autojuhti, äriharidust ja autojuhtimisoskust? Kuidas on võimalik õppida autot juhtima teoreetiliselt, küsis Marje Josing retooriliselt. Kuidas õpetada juhtimist, kui ise ei saa juhtimisega hakkama?

Tippjuhtidel on samad probleemid, mis 20 aastat tagasi: suhtlemine haridusasutustega. Ettevõtja peab hakkama noort kõrgestiharitud spetsialisti välja õpetama. Sama kinnitas Eften Capitali tegevjuht ja EBS-i vilistlane Viljar Arakas. Ettevõtjate seisukoht on, et lõpetaja ei tea midagi, peame talle kõike ise õpetama. Tööandja eelistab rakenduslikku kogemust. Samas puudub Eesti ettevõtjatel akadeemiline tiitel, nagu Euroopas kombeks, üliõpilased aga on ekslikul arvamusel, et kolme bakalaureuseaastaga saab kõrghariduse kätte. Ärihariduses rahvusvahelistumisest ei pääse. Mis saab kümne aasta pärast, ei tea keegi.

Tormisel merel: äriharidus vs haridusäri

EBS-i rektori Arno Almanni sõnul on reform alati võrreldav tormiga – kõrghariduslaev tormisel merel, pardal hinnaline last – tulevikutegijad. Mis võimaldab paralleele tõmmata riigilaevaga. Rektori sõnul ilmneb paradoks – tasuta kõrghariduse kontekstis on avalikel ülikoolidel probleem, kuidas lugeda raha, jagada raha, kasutada raha. Erakoolides on põhiline hariduse kvaliteedi küsimus. Et haridus oleks konkurentsivõimeline tööjõuturul ja rakendatav mitte ainult Eestis, vaid rahvusvaheliselt, nii täna kui ka keskpikas perspektiivis. Ärihariduse konkurentsivõimest sõltub majanduse konkurentsivõime. Rektor Almann tõi hariduse rahvusvahelistumisega seoses sisse temaatilise mõistepaari äriharidus vs haridusäri. Need ei pruugi teineteisele vastanduda. EBS-is välisüliõpilaste osakaal 40%, Eesti ülikoolidest suurim. Õppetöö saab tulevikus toimuma inglise keeles. Seega: haridus eesti keeles, äriharidus inglise keeles.

———-

Usalduse privileeg

Erakõrgharidust on vaja haridussüsteemi tegusaks toimimiseks. Minister Aaviksoo rõhutas, et erasektoris on toimiva ärihariduse järele, mitte lihtsalt teoreetiliselt ja paberil, Eestis praktiline vajadus. Ministri sõnul ei ole mõeldav, et Tartu ülikool läheb üle ingliskeelsele õppele, küll aga võib ingliskeelsele õppele üle minna EBS. Avalik-õiguslikel ülikoolidel on kohustus hoolitseda eesti keele, kultuuri pikaajalise säilimise eest, erakoolidel niisugust kohustust ei ole, see võimaldab erakoolidel agressiivsemalt ja otsesemalt keskenduda nii üliõpilastele kui ka tööandjatele. Samas käib mäng kõrgharidusväljal ühtsete reeglite järgi – ja tihtilugu ühte väravasse. Haridustegelikkuses ilmneb kindel soov ja tahe kvaliteedi nimel hariduselu üle korraldada.

See pole muidugi ainult Eesti, vaid Euroopa probleem. Postimehes võtsid 25.05 sõna TLÜ professorid. Mihhail Lotmani järgi oli Lissaboni haridusstrateegia väljatöötamise ajend asjaolu, et Euroopa ülikoolid jäävad häbiväärselt Ameerika ülikoolidest maha – ja kümneaastase suure ning kalli töö tagajärjel selgus, et mahajäämus on piltlikult öeldes kahekordistunud. Professor Rein Raua sõnul tuli pärast kvaliteetse hariduse prioriteediks seadmist välja, et „kvaliteet on see, kui meil on tohutult palju bürokraatlikke juhtimisstruktuure ja mööda Euroopat sõidavad ringi inimesed, kes kontrollivad, kas sul ikka on kvaliteeti või ei ole. Niipea kui see täide viidud sai, hakkasid inimesed rääkima hoopis loovusest.” Ja juba on ka loovusametnikud. Järgmisena tulevad loovuskontrollid, kes vaatavad, mitu minutit päevas kulub loovuse harjutamisele. Ameerika ülikoolides on suurem paljusus, seal ei ole põhimõtet, et surume kõigile ühe süsteemi peale. Võib olla palju väikseid sõltumatuid kolledžeid, keda ei huvita, mis teise meelest efektiivne on. Tegelikult on see algne Euroopa idee, et paneme eri katseklaasides käima erinevad protsessid ja vaatame siis, millest sünnib, mitte et näe, selles katseklaasis läheb päris hästi, paneme kõik teised katseklaasid ka sedasama tegema. Professor Tõnu Viigi järgi seisnebki Ameerika ülikoolide eelis selles, et nad usaldavad eurooplastest natuke rohkem seda vana Euroopa ideed: teha asju, mida formaalsustele allutatud süsteem põhimõtteliselt ei suuda. USA ülikoolide tippsaavutused on seotud just niisuguse usalduse privileegiga.

Kõrgharidus on tasuta kõigile neile, kellele ta ei ole tasuline. Teisisõnu: kõrgharidus on tasuline, välja arvatud neile, kellele see on tasuta.

Mis on mustas kastis, mille sees on tasuta kõrgharidus? Pildil vasakult Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas, minister Jaak Aaviksoo, EBS-i rektor Arno Almann. Foto: EBS

Mis on mustas kastis, mille sees on tasuta kõrgharidus? Pildil vasakult Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas, minister Jaak Aaviksoo, EBS-i rektor Arno Almann. Foto: EBS

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!