Toimus I üleriigiline kunstiolümpiaad
11. mail toimus Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis kunstihariduse ajaloos oluline sündmus – üleriigiline kunstiolümpiaad, millega Kunstihariduse Ühing taaselustas kunstiolümpiaadi traditsiooni Eesti Vabariigis. Piirkondlike kunsti ainevõistluste traditsioon on juba tavaks saanud paljudes piirkondades, näiteks Järvamaal, Tallinnas ja mujalgi.
Olümpiaadist võttis osa 46 kooli: Koeru Keskkool, Aravete Keskkool, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Mart Reiniku Kool, Tartu Descartes`i Lütseum, Puhja Gümnaasium, Ülenurme Gümnaasium, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Paikuse Põhikool, Jõõpre Põhikool, Saaremaa Ühisgümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Viljandi Kesklinna Kool, Heimtali Põhikool, Viljandi Paalalinna kool, Turba Gümnaasium, Kesklinna Vene Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Krabi Põhikool, Kohila Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Jõgeva Gümnaasium, Jõgeva Ühisgümnaasium, Valga Põhikool, Sillaotsa Kool, Põlva Ühisgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Kunstigümnaasium, Tartu Kommertsgümnaasium, Elva Gümnaasium, Vändra Gümnaasium, Tõstamaa Keskkool, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Hansagümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Jüri Gümnaasium, Turba Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna 21. Kool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Parksepa Keskkool, Tõrva Gümnaasium.
Esindatud olid Järvamaa, Tartu linn, Tartumaa, Pärnu linn, Pärnumaa, Viljandimaa, Harjumaa, Tallinn, Võrumaa, Raplamaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Valgamaa.
Olümpiaad koosnes kolmest etapist:
1. Kodune loovtöö gümnaasiumile teemal „Pärimusaasta peegeldused” ja põhikoolile „Hundiaasta”.
2. Teooria: teooriaküsimusi oli mõlemas vanusegrupis 10. Põhikooli teemad olid: perspektiiv, värvusõpetus, kunstiterminid, eesti kunstikultuur, perspektiivi alaliigid, valguse ja varju kujutamine, inimese proportsioonid, eesti rahvuslik kunst, kunsti žanrid, funktsionaalne lugemine/tekst disaineri tööst; gümnaasiumi teemad aga: arhitektuuri stiilid, värvusõpetus, sisekujunduse stiilid, teadmised kunstikultuurist XX saj kunst, sümbolid kunstis, teadmised kunstikultuurist kunstnikud ja kunstistiilid, inimese proportsioonid, perspektiiv, Eesti kultuuriobjektid ja disain.
3. Kohapealne loovtöö põhikoolile: „Tulge külla!” (Oled oma kodulinna/maakonna peakunstnik. Kujunda linna/maakonna sissesõidutee algusesse iseloomustav, pilkupaeluv, lihtne ja lööv reklaamplakat.) ja gümnaasiumile: „Plats, kus saame kokku sõpradega” (Oled linna peaarhitekt. Linnaruumis on tühi plats, mis vajab esteetilist multifunktsionaalset puhkekohta. Loo keskkonda sobiv, linnapilti vääristav ruumiline objekt/makett platsile, millel on ka otstarve. See on ajaveetmiskoht, kus on hea sõpradega suhelda.)
Põhikooli vanuserühmas saavutas
I koha Sander Lüüs Tartu Mart Reiniku Koolist (juhendaja Merle Randla)
II koha Riin Maide Keila Koolist (juhendaja Siiri Lepikult)
III koha ja parima koduse töö preemia Joosep Sepp Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist (juhendaja Maie Värton)
Parima teooria tundja preemia sai Kaisa Pärnpuu Tallinna Arte Gümnaasiumist (juhendaja Eneli Šank).
Parima loovtöö preemia sai Aleksandra Borissova Kesklinna Vene Gümnaasiumist (juhendaja Irina Tšistjakova).
Kunstihariduse Ühingu eripreemia said Helen Pill Jõõpre Põhikoolist (juhendaja Ivi Sutt) ja Andres Reimann Pärnu Koidula Gümnaasiumist (juhendaja Edda Teearu).
Gümnaasiumi vanuserühmas saavutas
I koha ja parima koduse töö preemia Karolin Kruusaauk Tartu Kunstigümnaasiumist (juhendaja Tiina Meos–Sillaots)
II koha Triin Tint Kohila gümnaasiumist (juhendaja Anu Roosild)
III koha, parima teooriatundja eripreemia ja parima loovtöö eripreemia Hanna–Stiina Sonts Pärnu Koidula Gümnaasiumist ( juhendaja Edda Teearu)
Kunstihariduse Ühingu eripreemia said Johanna Juhkam Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist (juhendaja Silvia Nõukas) ning Katariina Mudist Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Marju Liidja).
Kunstiolümpiaad on kahtlemata oluline haridussündmus, mis tõstab esile noored andekad ja töökad õpilased erinevatest Eesti piirkondadest, annab olulist tagasisidet koolidele ja õpetajatele. Samuti on üleriigiline kunstiolümpiaad tähtis reflektsioonivorm riikliku ainekava rakendumisest Eesti koolides ja ka üritus, mis arendab kunstiõpetajate koostööd.
Olümpiaadi žürii koosseisu kuulusid: Liia Jung (Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja), Tiina Treibold (Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja), Anu Purre (KUMU kunstimuuseumi pedagoog-kuraator), Heli Mänd (Arte Gümnaasiumi õpetaja), Indrek Raudsepp (Tabasalu Gümnaasiumi õpetaja), Jüri Mäemat (Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja), Üllar Sillaots (Tartu Kunstigümnaasiumi õpetaja).
Lisainfot leiab aadressilt www.teaduskool.ut.ee .
[…] piirkonna ja vabariikliku vooru koostöögrupi […]