Kommentaare põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muudatuste kohta

30. aug. 2013 Jüri Ginter Tartu Ülikooli koolikorralduse lektor - Kommenteeri artiklit

Seoses terminist „pedagoogid” loobumisega on õpilaskodude kasvatajad, sotsiaalpedagoogid jt jäänud välja koolide koosseisust, mille kehtestab riik, õppenõukogust, nõukogude koosseisu valimistelt jms. Samuti ei ole enam reguleeritud nende ja õppealajuhataja töölevõtmine konkursi korras. Nende lahutamine õpetajatest ja liigitamine tugispetsialistideks koos raamatupidajate ja teistega ei ole põhjendatud. See annab eksliku signaali, justkui oleksid koolis kesksed ainetunnid ja mitte õpilaste sotsialiseerumise toetamine, kus nendel spetsialistidel on õpetajate kõrval väga oluline roll.

Kui eesmärk on terminoloogiline selgus, siis saaks pedagoogi ja õpetaja mõistet täpsemalt defineerida.

Ettepanek on sellest muudatusest loobuda ja jääda senise terminoloogia juurde, kus „pedagoog” on laiem mõiste kui „õpetaja”.

 

Arusaamatuks jääb loobumine võimalusest ühendada huvikool ja üldhariduskool (§ 2 lg 6). Kuressaares, Hiiumaal jm on seesugune ühinemine teoksil. Väiksemates linnades pole otstarbekas majandada kahte asutust.

Ettepanek: täiendada hoolekogu jt sätteid üldhariduskoolides, kus toimub tegevus ka huvikooliseaduse alusel.

 

Paragrahv 2 lõige 4 muudatus on riigi kohustuste panemine kohaliku omavalitsuse üksustele kõne-, intellekti- ja liitpuudega laste õpetamisel, mida rahaga ei kompenseerita.

Ettepanek: taastada senine sõnastus. Vajadusel võib puudeastet täpsustada.

 

Endiselt reguleeritakse üksnes koolijõudmise aega, kuigi problemaatilisem on koolist koju jõudmine (§ 7 lg 3).

Ettepanek: reguleerida ka koolist koju jõudmine 60 minuti jooksul pärast tundide lõppu.

 

§ 20 muudatus muudab kehtetuks nõude reguleerida õppevahendite kasutamist kooli kodukorras. Seletus­kiri on eksitav, sest see säte ei piira direktori õigust reguleerida, vaid annab direktorile seadusliku aluse ja selgitab õpilastele ja lapsevanematele, kust seda korda otsida. Küsitav on anda õigus küsida õpilastelt nendele tasuta antud töövihikud tagasi – töövihikud on ju abiks edasiõppimisel.

Ettepanek: muudatusest loobuda.

 

Välja on jäetud klasside ja rühmade piirmäärad, seega võib edaspidi klassis, pikapäevarühmas ja õpilaskodurühmas olla ka sada või rohkem last ja riik maksab ikkagi pearaha. Juba üle aasta ei ole valitsus suutnud vastu võtta koolidele tervisekaitsenõudeid, mis võiksid õpilaste sellist kontsentratsiooni takistada. Enne ei saa seaduse vastavat piirangut tühistada, kui ei ole kehtivaid tervisekaitsenõudeid. Lisaks tervisekaitsenõuetele tuleks kehtestada ka õpetajate ja õpilaste suhtarv. Suuremat klassi peaks õpetama rohkem kui üks õpetaja.

Ettepanek: muudatustest loobuda.

 

Arengukavadest (§ 67) jääb välja tegevuskava ja uuendamise kord ning õpetajate täienduskoolituskava. See süvendab koolide ja kohalike omavalitsuste seisukohta, et arengukava on tähtsusetu, ja loobutakse tegevuste kavandamisest ning plaanide pidevast täpsustamisest. Oleme nõus, et arengukavad on sageli liiga mahukad ning sisaldavad palju üleliigset, kuid tegevuskava ja pideva uuendamiseta kaotab arengukava oma mõtte.

Ettepanek: muudatusest loobuda.

 

Kollegiaalne juhtimine väheneb veelgi (§ 71 ja 72). Sellega antakse õpilastele vale mudel – tööle minnes tuleb neil osata teha koostööd, firmasid juhivad juhatused ja nõukogud, riiki riigikogu ja valitsus. Muudatusi on põhjendatud vajadusega suurendada direktori vastutust, kuid eelnõus ei ole ühtegi sätet, mis suurendaks direktori vastutust, st et direktorit oleks võimalik võtta vastutusele mingitel uutel alustel ja uuel viisil. Formaalselt vastutas direktor kooli eest ainuisikuliselt ka seni, kuid tema mõjutamise vahendid on jäänud samaks.

Ettepanek: seadus peaks vähemalt lubama kollegiaalset juhtimist, kui koolipidaja seda õigeks peab. See oleks samm koolide iseseisvuse suurendamise suunas.

 

§ 78-s on sätestatud vastuolu. Lõige 1: „sisehindamine on pidev protsess”, lõige 2 „sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul”. Tegemist on sisehindamise aruande koostamise, mitte sisehindamisega. Eksitav on ka „kooli arengukava periood”, sest heal koolil on pikaajaline arengukava, mida igal aastal uuendatakse.

Ettepanek: sõnastada teine lõige „Kooli sisehindamise aruanne esitatakse koolipidajale vähemalt üks kord kolme aasta jooksul”.

 

Ettepanek: täiendada § 27 lg 1 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Vanem esitab koolile koolivalmiduskaardi.”

Selgitus. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 16 lg 5 sätestab: „Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.” Kuna PGS praegu koolivalmiduskaardi esitamist ei reguleeri, paljud vanematest seda ei esita. See muudab raskemaks õpilaste erivajaduste õigeaegse avastamise.

 

Ettepanek ministeeriumile ja riigikogule: reguleerida muudatusi kõigis seadustes, mis puudutavad vastavat valdkonda.

Selgitus: koolieelse lasteasutuse seadus sätestab koolivalmiduse kaardi, mida PGS-s ei ole. PGS sätestab mõjutusvahendid, mida pole teistes haridusasutusi reguleerivates seadustes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!