Kõrgharidusreform ja üliõpilaste raha – kellele ja kui palju?
Valimislubadused on täitumas – värsked esmakursuslased asuvad õppima uue kõrgharidusreformiga ette nähtud tingimustes: valdavalt tasuta ning arvestatavate rahaliste lisatoetustega. Mis täpselt muutub, millistest summadest käib jutt ja millised on süsteemi kitsaskohad?
Uuest stipendiumide ja toetuste süsteemist rääkides on oluline jätta meelde eristus: stipendiumid on motivatsioonipakett üliõpilastele, kelle õpitulemused on silmapaistvad. Vajaduspõhised õppetoetused on rahatugi tudengitele, kelle perekonnal ei ole võimalik elamist rahaga toetada.
Teadmiseks ühe kuu kuludest Tartus: koht ühiselamutoas maksab 50–95 eurot, kommunaalkulude, toidu ja muude põhikulude (telefoniarve, talvesaapad jne) peale läheb hinnanguliselt 200–250 eurot.
Stipendiumidest
Tänaste üliõpilaste vanemad meenutavad nostalgiliselt aegu, kui heade hinnete nimel oli põhjust pingutada – tublimatele makstava stipendiumiga võis muretult ära elada. Kuni eelmise aastani sisseastunud üliõpilased saavad heade tulemuste ja õppekava täitmise eest ligi 56 eurot kuus ning jagub seda umbes 30%-le kõikidest üliõpilastest (sõltuvalt riigieelarvelistest kohtadest). Väljastpoolt ülikooliga piirnevat maakonda pärit tudengitel on võimalus taotleda ka nn sõidutoetust – 28 eurot kuus võimaldab aeg-ajalt ka kojusõidu ette võtta.
See süsteem jääb 2012/2013. õppeaastani immatrikuleeritud üliõpilastele kehtima veel mitmeks aastaks. 2013/2014. õppeaastal sisseastunud üliõpilastele senine sõidutoetuse taotlemise võimalus kaob ning hetkeseisuga ei ole kindel, millal uus tulemustepõhine stipendiumide süsteem rakendub – värsked esmakursuslased võivad sellisest lisamotivatsioonist ka ilma jääda. Stipendiumidele mõeldud eelarve on oluliselt vähenenud: summa hakkab olema sada eurot kuus, kuid seda makstakse vaid 10%-le igal õppekaval õppivatest üliõpilastest.
Vajaduspõhistest õppetoetustest
Eraldi teema on võrdsete võimaluste tagamine noortele, kelle perekondadel ei ole võimalik ülikooliõpinguid toetada. Senised üliõpilased on saanud taotleda toetust suurusega u 56 eurot. Toetuse määramisel arvestatakse leibkonna sissetulekut ühe pereliikme kohta ning toetatakse ka raske või sügava puudega üliõpilasi. Ka see süsteem jääb eelmistel aastatel sisseastunutele kehtima ning uus toetuste süsteem rakendub alates sellest õppeaastast sisseastunutele.
Uue süsteemi järgi on kõikidel ülikooli astunud täiskoormusega õppivatel tudengitel alates esimesest semestrist õigus saada pere sissetulekust sõltuvalt vajaduspõhist õppetoetust. Üliõpilane saab toetust 220, 135 või 75 eurot kuus, kui tema keskmine sissetulek pereliikme kohta on vastavalt kuni 70, 70–140 või 140–280 eurot kuus. Näiteks juhul, kui üliõpilase perekonna moodustavad kolm inimest: üks alaealine õde ja üksikema, kes teenib miinimumpalka (netopalk 273 eurot) ning keda laste isa ei toeta, saab üliõpilane taotleda toetust 135 eurot kuus.
Tegu on kahtlemata väga tänuväärse tudengite majanduslikku olukorda võrdsustava algatusega, aga sellel on ka mitmeid suuri probleeme. Näiteks määratakse toetus eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmete põhjal, mis tähendab, et perekonna sissetulek võib olla vahepealse 1,5 aastaga oluliselt muutunud. Samuti on keeruline kindlaks teha neid leibkondi, kus ühel vanemal on küll arvestatav sissetulek, kuid kelle eraldi elavad lapsed sellest osa ei saa.
Värskelt loodud süsteem ei paku sellistele erijuhtumitele mõistlikku lahendust, mistõttu on oluline, et haridus- ja teadusministeerium leiaks võimaluse koheselt rakendada ka vajaduspõhiste eritoetuste süsteemi, mis arvestaks just kõikvõimalike erijuhtude ning ootamatute muutustega pere sissetulekutes.
Kokkuvõtteks
Kõrgharidusreformiga on selgelt ja üheselt püütud muuta üliõpilased majanduslikult võrdsemaks. Kui praegused murekohad saavad lahendatud, on tegu suure sammuga võrdsete võimaluste tagamise suunas. Kahjuks on headele õpitulemustele suunava motiveeriva stipendiumide süsteemi arendamine ja rakendamine jäetud tagaplaanile. See näib kõrgharidusreformiga kaasnevate kohustuste paketi taustal (reglementeeritud õppekava läbimine, akadeemilisel puhkusel eksamite tegemise keelustamine jne) paljudele tudengitele mõistetavalt ebaõiglane.
Kas stipendiumi on lootust saada tudengil, kes astus magistrisse sel aastal? Juhul, kui õpitulemused on head. Kas magistrandil loeb stipi saamise juures ka see, kui ta on sama eriala baka lõpetanud cum laude?
Kahjuks ei ole kindel, kas 2013/2014. õppeaastal sisseastunud üliõpilastele uus tulemustepõhine stipendiumide süsteem hetkel rakendub – värsked esmakursuslased võivad sellisest lisamotivatsioonist praeguse seisuga ka täiesti ilma jääda. Selle põhjuseks on viivitused süsteemi rakendamisel ning probleemid rahastuse leidmisega. Täpne info selle kohta avalikustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt loodetavasti juba lähinädalatel.
Mis puudutab Teie küsimuse teist poolt – praeguse kava kohaselt hakkab tulemusstipendiumite süsteem rakenduma siiski sarnaselt varasema põhitoetuste süsteemiga ehk alates teisest semestrist ning lähtuvalt eelmis(t)e semestri(te) tulemustest ning varasema(te) õppeastme(te) tulemused sealjuures arvesse ei lähe. Selle põhjuseks on asjaolu, et tudengid tulevad ülikooli ja eriti magistrantuuri väga erinevate taustadega ning nende pingeritta seadmine on keeruline.