Laulasmaa laagrita ei kujutaks suve ettegi

Ehkki enamik lasteaialapsi veedab suvepuhkuse kodus pere seltsis, on ka neid, kes vanemate töö tõttu peavad suvel lasteaias käima.

Oma suvise töökorralduse üle otsustab iga lasteaed olenevalt sellest, kui palju on kohasoovijaid. Oluline on, et ajal, mil lasteaed ei tööta, saaks laps käia mõnes teises lasteaias.

Tallinnas oli tänavu suvi läbi avatud 30 lasteaeda. Männi lasteaed Mustamäel oli üks neist. 12 rühmast töötas kolm, igas rühmas käis kohal kümme-viisteist last. Lasteaia direktori Lee Kerde sõnul on lasteaed olnud juba aastaid ka suvel lahti, õpetajad ja õpetaja abid puhkavad kordamööda. „Kuna meil on suur lasteaed ja suvel kohalkäijaid küllaltki palju, enamik lasteaedu on aga juulis kollektiivpuhkusel, ei olekski meil oma lapsi kuhugi saata. Ka lapsevanemate küsitlus näitas, et 95% vanematest eelistab, et laps saaks ka suvel käia oma lasteaias.”

Kristiine linnaosas asuvast Kullerkupu lasteaiast, kus on neli rühma, käis lasteaia kollektiivpuhkuse ajal kümmekond last Lepatriinu lasteaias. Lähestikku asuvad väiksemad lasteaiad planeerivadki puhkused nihkega – kui üks lasteaed puhkab, võtab lapsi vastu teine, siis jälle vastupidi, selgitas Kullerkupu lasteaia direktor Klaire Jaanus.

Kahjuks on tema sõnul ka selliseid lapsevanemaid, kes toovad lapse suvel lasteaeda mitte vajaduse pärast, vaid näiteks selleks, et rannas käia. „Mõni laps käib lasteaias aasta ringi, aga laps vajab ka puhkust. Rühmas on korraga kohal 24 last, päevad on pikad ja see väsitab.”

Šeffidelt saadud kingitus

Suurepäraseid suve veetmise võimalusi pakub lastele Tallinna Männiku lasteaed, kellel on lausa oma suvelaager. 1965. aastal sai lasteaed tollaselt šeflusettevõttelt, elamuehituse trustilt kingituseks Laulasmaal mere ääres asuva laagrikompleksi, mis on kõik need aastad kasutuses olnud. Õppealajuhataja Kadi Männik räägib, et on tekkinud tore järjepidevus: emad-isad, kes on ise Männiku lasteaias käinud, toovad siia ka oma lapsed. „Paljud vanemad valivadki lapsele lasteaia selle järgi, et meil on Laulasmaa.”

Laagris on neli maja, igasse majja mahub kakskümmend last, laagris on kaks vahetust, nii et laagrielu saab suvel nautida 160 last. „Kohad on alati täis,” kinnitab Kadi Männik. „See laager on suur väärtus just linnalastele, kellel pole suvel kohta, kuhu minna. Siia tullakse nagu maale vanaema juurde.” Ka hind, 115 eurot kolmenädalase vahetuse eest, ei ole ülearu suur.

Oma lasteaiast on saanud laagrisse kõik tahtjad. Sõimelapsi veel laagrisse ei võeta, tulija peab olema vähemalt nelja-aastane. Kui kohti on, võivad tulla ka teiste lasteaedade lapsed, samuti oma lasteaia vilistlased, kes on lõpetanud 1. klassi. Lapsed on Laulasmaal esmaspäevast reedeni ja lähevad nädalavahetuseks koju. Kui vanemal on töö tõttu vaja, saab laps jääda laagrisse ka nädalavahetuseks.

Kogu aeg on huvitav

Laulasmaa laager on laste hulgas väga populaarne – kes on korra käinud, tahab järgmisel suvel jälle tulla. Lisandra ja Kristella, kes sel sügisel kooli lähevad, on käinud Laulasmaal neljal lasteaiasuvel. Kristella on iga kord olnud mõlemad vahetused järjest, kokku kuus nädalat.

Lisandra (vasakul) ja Kristella ei ole vahele jätnud ühtki laagrisuve ja lubavad ka järgmisel suvel laagrisse minna.

„Suvel on üksinda kodus igav,” tunnistab Kristella. „Mulle meeldib laagris, seal on palju lapsi ja kogu aeg huvitav.” Tüdrukud räägivad õhinal, mida nad suvel on teinud: iga päev ujumas käinud, metsas mustikaid söönud, ravimtaimi korjanud, liivast, rohukõrtest ja käbidest toredaid asju meisterdanud, laule õppinud, näidendeid lavastanud, sportinud, võistelnud … „Ilm oli kogu aeg väga palav, ainult kaks vihmast päeva oligi,” ütleb Lisandra, kelle arvates on ka vihmase ilmaga laagris tore. „Siis saab toas lugeda, joonistada ja mängida. Vahel käime üksteisel külas – meil on neli maja, nende nimed on Kalda, Mäe, Värava ja Metsa.” Tüdrukud lubavad ka järgmisel aastal laagrisse minna, olgugi et voodid on neile juba lühikeseks jäänud.

Õpetajad tõmbasid loosi

Ka paljud Männiku lasteaia õpetajad ei kujutaks enam suve Laulasmaa laagrita ette. Õpetaja tööaeg laagris on kolm nädalat – kaks nädalat ühes, nädal teises vahetuses. Niisamuti õpetajate abidel, kes laagris on ametis ööõpetajatena. Laagrit ei võetagi kui tööd, vaid kui mõnusat puhkust, kinnitab õpetaja Meeli Saarne ja meenutab, et omal ajal tõmbasid kolleegid koguni loosi, kes laagrisse saab. Praeguseks on jäänud Laulasmaal käima kindlad õpetajad. Õpetaja Meeli esimene laagrisuvi oli koos kaheaastase pojaga kümme aastat tagasi, sellest ajast alates on ta igal aastal suvel laagris olnud.

„Kõigepealt seame end sisse ja teeme olemise mõnusaks,” jutustab õpetaja. „Riisume laagriplatsi puhtaks, klopime ära tekid ja padjad, istutame majade ümber lilli. Lapsed aitavad lilli kasta, käbisid ja oksi korjata. Majades on ahiküte ja kõik tahavad kütte varumisel abiks olla, sellest on saanud kohe omamoodi võistlus.”

Hea isu ja magus uni

Laagripäevad on korraldatud nii, et lapsed saaksid palju tegutseda, võistelda, mõtelda, mängida. Igal nädalal on oma teema – näiteks rannanädal, metsanädal, matkanädal, laulunädal, Kunksmoori nädal – ja sellele vastav tegevus. „Meil on metsas ja mere ääres oma õpperajad ja marsruudid, on laagrikombed, traditsioonid ja rituaalid. Korraldame sageli orienteerumismänge ja võistlusi, käime matkamas. Kolmapäev ja neljapäev on saunapäevad ning igal reedel toimub nädalat kokkuvõttev üritus: lapsed esitavad mõne näidendi või esinevad lauludega.”

Õpetaja ütleb, et õhtuks on lapsed tegutsemisest nii väsinud, et niipea kui unejutt loetud, nad juba magavadki.

Värskes õhus tegutsemine tekitab ka hea isu. Laagritoit maitseb nii hästi ka seepärast, et see valmib puupliidil. Hommikul kell pool seitse teeb Männiku lasteaia staažikas kokk Kaja Jürgenson suure pliidi alla tule, sätib potid ja kastrulid ritta ja hakkab koos oma abilisega vaaritama. Toitev ja tervislik menüü koostatakse direktoriga koos ja toidukogused arvestatakse selle järgi, et lapsed kõhud täis saaksid. „Kotlette ega frikadelle me ei osta, kõik on kohapeal tehtud. Iga päev söövad lapsed puuvilja. Paar korda nädalas küpsetame. Lõpupeoks tegin mustikatega kaunistatud tordi,” jutustab kokatädi, kellele teeb eriti suurt rõõmu see, et keegi ei jäta toitu järele. Vastupidi, taldrikud süüakse tühjaks, küsitakse juurde ja süüakse veel kord tühjaks. Õhtuti, kui nõud on pestud ja köök korras, on Kaja Jürgensonil mahti ka mere äärde minna – ilusamat vaatepilti kui õhtune meri tema arvates polegi.

Andmise rõõm

Mille poolest õpetaja töö lasteaias ja laagris erineb? „Lasteaias on välja kujunenud harjumuspärane rütm ja rutiin, mis annab õpetajale kindlustunde ja rahu, laagris aga on rohkem vabadust. Lastel on kindlasti mõnusam Laulasmaal,” arvab Meeli Saarne. Tema arvates muutuvad lapsed laagris ka iseseisvamaks: õpivad oma asju korras hoidma, enda järelt koristama, ise vastutama. Laagris saavad nad palju suhelda ja esineda, see annab juurde suhtlemis- ja eneseväljendusoskust ning aitab hiljem koolis paremini hakkama saada. Noorimad laagrisolijad igatsevad küll alguses paar päeva ema järele, aga kui õpetaja lapse sülle võtab, kallistab ja lohutab, läheb see ruttu üle. Teinekord piisab sellestki, et tuleb sõber liivavormide või palliga ja kutsub mängima. Lapsed suhtlevad laagris omavahel hoopis teisiti kui lasteaias – kõik on üksteise vastu sõbralikud, suuremad hoolitsevad pisemate eest, tekib oma pere tunne. Õpetajalt nõuab laagrielu tavapärasest rohkem entusiasmi, tahtmist ja andmisrõõmu. Aga kes annab, sellele annavad lapsed kuhjaga tagasi. Seda on kogenud iga õpetaja.

Õpetajad on ametis aukirjade kirjutamisega. Keskel istub Meeli Saarne.