Õpetajaks õppijad saavad kohe koolis tuleristsed

Tänavu lähevad Tartu ülikooli õpetajakoolituse esmakursuslased juba 6. septembril koolipraktikale. Vanade praktikakoolide kõrval ootavad tudengeid ka uudsed innovatsioonikoolid.

Esimesel kohtumisel tutvuvad tudengid kooli, kolleegide ning oma mentori-õpetajaga, kellest saab sõber ning teejuht järgnevaks kaheks praktika-aastaks ning loodetavasti edaspidisekski. Igal mentoril-õpetajal on 2–3-liikmeline üliõpilasgrupp, kes jääb koos tegutsema kogu õpetaja kutseõpingute ajal.

Edaspidi võtavad tudengid koolitee jalge alla üle nädala ühel päeval, et täita praktikaülesandeid ja kohtuda oma mentoriga. Sõltuvalt koolis toimuvatest põnevatest või erakordsetest sündmustest (näiteks õppenõukogu) tuleb kohale tulla ehk sagedaminigi.

„Uue süsteemi järgi viib tudeng kohe õppeaasta algul end koolieluga kurssi,” lausub õpetajakoolituse uutmise eestvedaja, Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste. „Tutvumine dokumentidega, aga ka vestlused õpetajate, juhtkonna ja tugispetsialistidega aitavad mõista õpetaja rolle ja koostöövõimalusi. Palju on konkreetseid vaatlusülesandeid kuulamis-, küsitlemis- või enesekehtestamisviiside analüüsimiseks.”

Praktika maht suureneb TÜ-s peaaegu kahekordseks – seniselt 15 EAP-lt vähemalt 24 EAP-le (1 EAP = 26 tundi tööd, sh iseseisev töö), praktikatunnid on väga intensiivsed ja seostatud ülikoolis toimuvate õpingutega, kinnitab TÜ pedagoogilise praktika arendusjuht Raili Allas.

23 innovatsioonikooli

Uuenev koolipraktika on tähtis samm Tartu ülikooli õpetajahariduse uuendusteteel. Uutmistuultes sündis ka innovatsioonikoolide võrgustik. Konkursil osalenud 110 õppeasutusest valis ülikool välja 23 innovatsioonikooli ja 34 innovatsioonisõpra, kellest saavad alma mater’ile partnerid õpetajakoolituse nüüdisajastamisel.

Kuskile ei kao ka praktikakoolid, mõlemal on praktika läbiviimise roll, kuid innovatsioonikoolilt ootab ülikool enamat – eelkõige kaasalöömist arendus-, teadus- ja õppetöös.

„Olemegi esimestel aastatel kavandanud katsetada uut praktikat just innovatsioonikoolides, sest me alles arendame uut välja, tahame palju tagasisidet, ettepanekuid, korraldada uuringuid,” rõhutab Pedaste. „Uus praktika eeldab ka koolilt tavalisest suuremat paindlikkust,” lisab Allas.

Üle nädala käivad kõik praktikandid innovatsioonikoolides, aga lisaks sellele võivad nad teatud praktikaülesandeid täita ka praktikakoolides. Iga üliõpilane peaks saama vähemalt kahe kooli kogemuse ja üks neist on innovatsioonikool.

Innovatsiooni- ja praktikakoolide koostöös ja rollides tuleb kokku leppida. Kui üliõpilane on näiteks põhipraktikal praktikakoolis, siis jätkuvad samal ajal tema mentorarutelud innovatsioonikoolis, mis aitavad eelnevaid ja uusi kogemusi omavahel seostada.

Õpetajast saab mentor

Kõik see tähendab muutusi õpetajatöös ja rollides. Mentori-õpetaja ülesanne on toetada üliõpilase arengut aruteludes, kus analüüsitakse koolis toimuvat ja ülikoolis õpitut ning seostatakse teooria ja praktika. Selleks tuleb õpetajatel teha palju koostööd omavahel ja ülikooli kolleegidega ning ka ise õppida.

Lisaks mentoritele-õpetajatele on koolis ka teisi juhendajaid, kes toetavad üliõpilast üksikute ülesannete täitmisel.

„Saades mentoriks-õpetajaks, peab õpetaja võtma endale uue vastutusrikka rolli – olla ka õpetajakoolitaja,” lisab Pedaste. „Ülikool pakub neile selleks aasta vältel koolitusi ja avab ligipääsu oma õppematerjalidele.”

Innovatsioonikoolide võrgustiku esimene suurem kokkusaamine oli juunis Tartus. Eelmisel nädalal toimus Voorel koolitus, kus õpiti seda, mida hakkavad üliõpilased ülikoolis õppima. Konkreetsed kokkulepped uuendusliku pideva pedagoogilise praktika läbiviimiseks tehakse augustis. Lähikuudel külastab ülikoolirahvas iga innovatsioonikooli ja siis sõlmitakse laiemad ning pikaajalisemad kokkulepped.

Aasta katsejänesena

Tartu Kivilinna gümnaasium, mis on olnud ülikooli praktikakool juba üle kahekümne aasta, harjutas katsejänesena kogu eelmise õppeaasta innovatsioonikooli rollis olemist. Direktor Karin Luki sõnul möödus esimene aasta üsna pingeliselt, sest alustada tuli sisuliselt nullist, mingeid suunavaid materjale ei olnud, õpetajail tuli need ise luua.

„Kõige olulisem, millega esimesel aastal rahule jäime, oli avatus suhetes,” kiidab Lukk. „Algul olid meil väikesed kartused, kuidas kaks niivõrd kiire töötempoga asutust, nagu seda on kool ja ülikool, suudavad koos tegutseda. Aga kui on hea tahe ja avatus koostööks, jõutakse ka tulemusteni. Eriti meeldis mulle see, et ühises võrgustikus kujunes õhkkond, kus julgeti välja öelda ka seda, millega ei oldud rahul. See oli üks kõige suuremaid tulemusi, mis näitab, et võrgustikus osalejate vahel on tekkinud usaldus.”

Täiendamist vajab töökorralduse pool – tulevikus on vaja innovatsioonikoolide ja ülikooli töögraafikud paremini sobitada. Kivilinna gümnaasium püüab sellega algaval õppeaastal ka tegelda. Esimesel aastal ei olnud piisavalt aega ettevalmistusteks ja läbirääkimisteks. Lukk loodab, et mõne aja pärast tulevad ülikoolist õpetajaile ka suunavad juhendmaterjalid.

Innovatsiooni- ja praktikakooli erinevust näeb direktor Lukk eelkõige selles, et kui viimases on põhirõhk tehnikate, võtete, meetodite ja oskuste omandamisel, siis innovatsioonikool pigem toetab tudengi kujunemist nooreks õpetajaks.

„Põhifookus ei ole mitte tehnikal, vaid inimesel,” ütleb Lukk. „See eeldab aga juhendavalt õpetajalt hoopis enamat kui lihtsalt tudengi ettevalmistust tunni läbiviimiseks: suhte loomist, usalduse tekkimist ja vastutuse võtmist.”

Kivilinna õpetajad tulid uue algatusega rõõmsalt kaasa. Kuigi rutiinsest tegevusest välja astumine nõuab üksjagu pingutust, on igal vaheldusel oma plussid, mis teisest küljest energiat tagasi annavad.

„See hoiab õpetaja enda värske ja nüüdisaegsena ning sellist õpetajat hindavad ka õpilased,” nendib Lukk. Avatud ja arengule suunatud õpetajad on alati valmis minema kaasa uute ideedega, mis nende arvates on õiged ja head.

Mugavustsoonist välja

Kivilinna gümnaasiumi õpetaja Kersti Nääril on seljataga esimene aasta mentori-õpetajana. Ta leiab, et selles rollis suureneb õpetaja vastutus, sest temast sõltub oluliselt üliõpilaste areng. Tihe koostöö üliõpilaste ja ülikooliga aitab mitmekesistada igapäevatööd. On ju koolis õpetajatele ohuks liigne rutiin.

„Innovatsioonikooli uute ja mitmetahuliste rollidega kaasa minnes peab õpetaja tulema välja oma mugavustsoonist ja pingutama enda arendamiseks,” lausub Näär. „Innovatsioonikooli õpetaja peab olema uuendusmeelne. Õpetamine võimaldab areneda ja selle kaudu tõuseb töö kvaliteet. Peab olema valmis ka enda ja praktikandi tegevust seostama teooriaga, seega olema avatud õppimisele ja mõistma, et teadustööl on suur tähtsus praktilise tegevuse mõtestamisel.

Võrreldes praktikakooliga on innovatsioonikooli õpetajal võimalus enamaks tagasisideks mitmel tasandil – kolleegid, üliõpilased ja koostööpartnerid ülikoolist.”

Praktikantidega tegelemine suurendab oluliselt õpetaja töömahtu ja intensiivsust. Kuna innovatsioonikool on avatud teadustööle, praktikantidele, teistele koolidele ja ülikoolile, võivad lisapingutust nõuda ka õpetaja n-ö tavalised ülesanded.

„Õpetaja peab töötama kahel suunal – ühelt poolt õpilased, teiselt üliõpilased ja koostööpartnerid ülikoolist,” kirjeldab Näär. „Peab hästi läbi mõtlema, kuidas koormust jagada, et õpetajal ei tekiks läbipõlemisohtu ja et kõikide asjaosaliste vajadustega oleks arvestatud.”

Kivilinna õpetajail toimusid kord kvartalis TÜ mentorite-õppejõududega ühised seminarid ja koolitused. Mentorid-õppejõud osalesid võimalusel ka mentorarutelude juures. Mentorid-õppejõud koos üliõpilastega osalesid uurimistegevustes.

Arendusuuringu meeskonda kuulus neli TÜ teadlast ja kolm Kivilinna kooli õpetajat. Praeguseks on neil valminud kaks uuringut. Õpetaja Annika Rebane uuris õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate hoiakuid praktikantide suhtes ning asjaosaliste hinnanguid praktikantide tundide kvaliteedile.

Juhendajale vääriline tasu

„Üldiselt suhtuvad õpilased, vanemad ja õpetajad praktikantidesse hästi,” ütleb Rebane. „Praktikandid toovad kooli uusi õppemeetodeid, kuid nad ei oska alati õpilasi objektiivselt hinnata. Praktikantide tundides ei õpita nii palju kui põhiõpetajate tundides ja korra hoidmisel on arenguruumi.”

Vanemad ootavad, et kool neid rohkem praktikantidest informeeriks, nii õppeaasta alguses kui ka jooksvalt. Üldse tuleks õppeaasta alguses kogu praktikante puudutav temaatika kollektiivis väga täpselt läbi rääkida. Et innovatsioonikoolis filmitakse tunde õppeotstarbeliselt, võib ka see tekitada küsimusi.

Õpetajad pigem pooldavad seda, et koolist saaks innovatsioonikool. Enam kui pooled on valmis enda kanda võtma mentori-õpetaja tööülesanded. Kuid nad peavad oluliseks saada juhendamise eest väärilist tasu.

„Praktikandi juhendamine on lisatöö, olgu see seniste mudelite järgi või innovatsioonikoolis, igal juhul koormus kasvab,” nendib Rebane. „Mentori-õpetaja koormus on päris suur ja seda tööd tuleks arvestada kui põhitööd, sest lihtsalt entusiasmist ei suuda ka kõige entusiastlikum õpetaja töötada.”

Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk loodab, et alustatud töö läheb hoogsalt edasi. „Õpetajate ettevalmistus Eestis vajab muutmist ja innovatsioonikoolide projekt on üks suur samm õiges suunas. Koolina soovime kindlasti jätkata ülikooli partnerina ja usume, et meie õpetajate roll tudengite praktilises ettevalmistustöös saab olema veel suurem. Teatud osast meie õpetajatest saavad lisaks üldhariduskooli õpetajatele ka õpetajate koolitajad. See on omamoodi rollimuutus, mille rakendumine võtab aega, aga meil on siht, mis suunas liikuda.”

—–

Innovatsioonikoolid

Nõo reaalgümnaasium

Tartu Mart Reiniku kool

Tartu Hiie kool

Tartu Helika lasteaed

Hugo Treffneri gümnaasium

Narva Pingviini lasteaed

Narva Pähklimäe gümnaasium

Narva Vanalinna riigikool

Tartu Kivilinna gümnaasium

Tartu vene lütseum

Viljandi muusikakool

TERA hariduskeskus

Tartu kutsehariduskeskus

Ristiku põhikool

Rocca al Mare kool

Tartu Kroonuaia kool

Tallinna reaalkool

Tartu Klaabu lasteaed

Tartu kommertsgümnaasium

Miina Härma gümnaasium

Tallinna Õismäe vene lütseum

Kuuste kool

Viljandi gümnaasium

Innovatsioonisõbrad

Tartu Herbert Masingu kool

Vastseliina internaatkool

Jäneda kool

Tallinna Kannikese lasteaed

Viljandi Kaare kool

Ülenurme lasteaed

Mäetaguse põhikool

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium

Pärnu Kuninga tänava põhikool

Heimtali põhikool

Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal

Tallinna inglise kolledž

Pärnu Koidula gümnaasium

Fr. Tuglase nim Ahja kool

Tartu loodusmaja

Viimsi keskkool

Tallinna saksa gümnaasium

Lähte ühisgümnaasium

Valga põhikool

Tartu Jaan Poska gümnaasium

Põltsamaa ühisgümnaasium

Käo põhikool

Tartu katoliku kool

Tallinna Pallipõnni lasteaed

Tartu Tamme gümnaasium

Keila kool

Valga Buratino lasteaed

Tartu Veeriku kool

Tartu Raatuse gümnaasium

Saaremaa ühisgümnaasium

Gustav Adolfi gümnaasium

Tartu Descartesi lütseum

Kadrina keskkool

Narva Kesklinna gümnaasium