Õpetajate koormusarvestus hakkab lähtuma kõigist tööülesannetest ja tegelikust tööajast

22. aug. 2013 - 1 Kommentaar

Valitsus kiitis heaks õpetajate tööaja uue määruse, mille eesmärk on panna üldhariduskoolide õpetajate töölepingujärgne koormusarvestus ja seeläbi ka palk sõltuma tegelikust tööajast, tööülesannete tegelikust hulgast, aja- ning kompetentsimahust, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Teisisõnu tähendab see, et õpetaja koormuse arvestamisel peab lähtuma kõigist tööülesannetest ja mitte ainult klassi ees seistud ehk kontakttundidest nagu praeguseni kehtinud kord nõudis. Täiskohaga õpetaja tööülesanded peavad mahtuma õpetaja lühendatud tööaja, nädalas 35 astronoomilise tunni sisse.

Õpetajate töö pidi ka varasema määruse järgi mahtuma nädalas 35 astronoomilise tunni sisse, kuid õpetajate koormusarvestuse ja seeläbi tasustamise peamine alus oli töölepingusse kirjutatud kontakttundide hulk (konkreetne number vahemikus 18–22 gümnaasiumis ja 18–24 põhikoolis). Samuti tõlgendati kontakttunnipõhist koormusarvestust ebaõigelt, mistõttu osalise tööajaga töötasid paljud õpetajad, kellel on õigus töötada täistööajaga.

Lisaks on paljud uuringud näidanud, et õpetaja töökoormuse kasvu põhjus pole mitte kontakttundide, vaid muude ülesannete kuhjumine. Probleemi võimendas kontakttunnipõhine koormusarvestus, mis muudab tegeliku tööaja teisejärguliseks.

Määrus ei puuduta õpetajate tasustamist või omavalitsustele haridustoetuse eraldamist, vaid õpetajate töölepingujärgse töökoormuse arvestamise korda, võttes koormuse arvestamise aluseks kõik tööülesanded ja mitte ainult kontakttunnid.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetajate koormusarvestus hakkab lähtuma kõigist tööülesannetest ja tegelikust tööajast”

  1. Tore lugu küll ütleb:

    Huvitab, KUIDAS me direktoriga selle töölepingu siis sõlmime? Kui vald on ette kirjutanud täiskoormuseks 24 ainetundi, siis vaatab direktor sellest mööda?
    Mina õpetan põhikoolis eesti keelt ja kirjandust, juba 22-tunnise koormuse juures tegin nädalas tööd keskmiselt üle 50 tunni. Mitte keegi ei arvesta, et minu õpetatavas aines on väga suur roll kõikvõimalikel kirjalikel tekstidel. Neid pean kontrollima, tagasisidestama. Lisaks muud kohustused – kui koolis on tulemas mis tahes üritus, sõidavad selga nii huvijuht+klassiõpetajad, et valmistatagu ette tekstid ja pandagu õpilased etlema. Alati ja ikka eesti keele õpetajad jooksevad!
    Kui mõnest kirjakonkursist osa ei võta, vaadatakse õpetajat kui mõnd seanahavedajat. Neid konkursse tuleb nagu Vändrast saelaudu, aga kirjutajate juhendamine ei ole meelakkumine.
    Ja veel – meie koolis on juba aastaid olnud võõrkeeleõpetajail nn tunnivaba päev, seda täiskoormuse juures. Eesti keele õpetajatele ei anta seda kunagi.
    Emakeelepäeva ürituste kallal võtavad kõik, nagu jaksavad, miks ei tehat seda, miks mitte toda. Samas panevad võõrkeeleõpetajad oma ainepäeval seinale mõned laste joonistused, millele inglise keeles mõned vanasõnad peale kirjutatud – ja kõik on rahul.

    Pika jutu lõpetuseks – selle kõige pärast ma enam koolis ei töötagi. Olen juba paar kuud tööl, kus tõesti toimetan kella kaheksast viieni ja saan selle eest normaalset palka ja ka tunnustust.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!