Otepääl peeti Jakob Pärna 170. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi

21. aug. 2013 Endel Susi - Kommenteeri artiklit

4. augustil toimus Vana-Otepääl Jakob Pärna (1843–1916) 170. sünniaastapäevale pühendatud konverents, mille peamõte oli maaelu propageerimine. Konverents tõi kokku täismaja endisi Vana-Otepää koolis õppinuid üle Eesti.

Tartu Ülikooli lektor ja arheoloog Ain Mäesalu rääkis arheoloogilistest leidudest siinses ümbruskonnas ja nende põhjal elu võimalikkusest kaugemas minevikus. Peale leidude saab õietolmu järgi, mis ladestunud järve mudas, kindlaks määrata tookord kasutusel olnud teravilju ja nende kasutamise aega. Kui arheoloogiliste leidude alusel elati Vana-Otepää külas juba III sajandil, siis õietolmu põhjal (leiud Ala-Pika järvest) võidi siin elada juba neoliitikumis ja tegelda ka algse maaviljelusega.

Omaette küsimus on Vana-Otepää külas paikneva Uandimäe minevikurollil, mida veel uuritakse. Osa uurijaid seostab seda mäge nimega Igaunija, mille andsid Eestimaale lätlased. Tänavu tehakse Uandimäel väljakaevamisi TÜ doktori Heiki Valgu juhtimisel.

Tartu Ülikooli doktorant Pille-Riin Larm andis ülevaate Vana-Otepää koolis õppinud kirjameestest, kes said hiljem tuntuks üle Eesti. Otto Grossschmidt võitis suure tuntuse oma luuletusega „Pühajärve valss”, Jüri Naelapea noorsooromaaniga „Kaarna järve robinsonid”,, Oskar Kruus oma kirjanduslike uurimustega, Mats Traat romaaniga „Tants aurukatla ümber”,, millest on vändatud film, kus on mänginud ka Vana-Otepääl õppinuid. Kuid neil kirjameestel on teisigi tuntud teoseid nagu ka mitmel teiselgi kirjamehel, keda pole välja toodud. Samuti rääkis Larm tookordsest eluolust meedias avaldatud materjali põhjal. Pikemalt peatus ta omaaegsel menukirjanik Jakob Pärna tegevusel, kes oli Vana-Otepääl koolijuhatajaks 25 aastat (1883–1908).

Otepää Gümnaasiumi õpilane Maris Turb rääkis Pärna põhiteosest „Oma tuba, oma luba” (ilmunud 1879), mis propageeris maade päriseksostmist XIX sajandil. Teos tõlgiti esimese eestikeelse kirjandusteosena soome keelde (1882), hiljem ka rootsi keelde (1892).

Turbi teema ühendas kaht järgnevat teemat, mis seostub maaelu võimalustega. Kuna maal on piisavalt puitu nii elamuehituseks kui ka kütteks, kõneles Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger (Vana-Otepää kooli vilistlane aastast 1950) puitehituse võimalustest ja probleemidest. Puitmajade suuremad probleemid on kesine soojapidavus, niiskuskahjustused (majamädanik, harilik majavamm jne) ja putukakahjustused. Õiger peatus võimalustel, kuidas nende tülikate probleemidega võidelda ja kust leida kirjalikku materjali nende lahendamiseks. Materjali on ilmunud piisavalt, näiteks ka Õigeri enda kirjutustes „Ehituste renoveerimine”, „Puitkonstruktsioonid”.

Et arstiabi kättesaadavus maapiirkonnas võib olla probleemne, peatus Vana-Otepää kooli vilistlane Aavo Halling Hiina meditsiini võimalustel, sest viimase ülesanne on haigusi ennetada. Lääne meditsiini osa on haigusi ravida. Selline on lühidalt kokku- võttes kahe meditsiini erinevus. Samuti andis Halling praktilisi nõuandeid, kuidas avastada pendliga veesooni, samuti maasse paigutatud elektrikaableid, et vältida nende peale maja ehitamist. Veesoonte avastamine on tähtis ka inimese tervislikust seisukohast, puudutades toas õige magamiskoha paiknemist, et tunda end ärgates värskena.

Külade esinejad Karl Mõts, Peeter Sokk ja Jaan Kukk muretsesid noorte lahkumise pärast piirkonnast. Külad muutuvad tasapisi rohkem puhkekohtadeks, kus lihtsalt käiakse ööbimas. Põlde enam ei harita, ainult puhastatakse rohust, et saada riigilt kätte pindalatoetus.

Konverentsi lõpuks andis Forseliuse seltsi tegevjuht Madis Linnamägi seltsi teenetemedali „Wastne Testament 1686” konverentsi idee autorile ja moderaatorile Endel Susile kodukoha uurimise ja avaldatud raamatute eest. Susilt on ilmunud „Sada säravat tähte” ja „Vana-Otepää muinasajast tänapäevani” ning üks spordi ajalugu käsitlev teos „117 aastat kiirkäimist Eestis”.

Lõppsõnas tänas vallavanem Merlin Müür kõiki konverentsi asjaosalisi ja luges konverentsi kordaläinuks, rõhutades eriti kogukondlikku ühtekuuluvust konverentsi korraldamisel.

Kogu päeva jooksul sai tutvuda üles seatud Endel Susi pildinäitusega „Möödunut meenutades”,, mis sisuliselt oli seotud konverentsiga. Pilte oli kõigist ümbruskonna viiest külast (Kastolatsi, Otepää, Pedajamäe, Pilkuse, Vana-Otepää), kust põhiliselt pärinesid Vana-Otepääl kooliskäijad. Kokku oli 170 pilti koos selgitustega. Vanem ülesvõte pärines 1817. aastast, viimane 2013. aastast. Pilte oli digilaboris töödeldud ja nende suurus ühtlustatud. Eriti märkimisväärne oli, et kõikide sõjajärgsete koolilõpetajate ühispildid olid kätte saadud ja kõikide õpilaste nimed suudetud tuvastada. Muide, Vana-Otepää kool ühendati 1963. aastal Otepää Keskkooliga.

Näitusel oli teisigi huviväärseid pilte mitmest valdkonnast, nagu Vaimukera mänd Kastolatsis mille all olevat Mihkel Veske kirjutanud luuletuse „Kas tunned maad…” või Otepää piirkonna künnivõistlusest osavõtjad 1927. aastal või Eesti kaitseväe Pioneerpataljonist 1931. aastal.

Peale konverentsi järgnesid viie küla kokkutuleku üritused, kus esmakordselt oli kavas ümber Kaarna järve jooks. Soojalt võeti vastu vanaotepäälase Lille Tali orkester Pillipuu, mis kogunud tuntust kaugemalgi. Omal ajal tegi Kesktelevisioon orkestri eelkäijast isegi filmi.

Pildinäituse stendid konverentsisaalis. Foto: Monika Otrakova (www.otepaa.ee)

Pildinäituse stendid konverentsisaalis. Foto: Monika Otrakova (www.otepaa.ee)


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!