Riigi­gümnaasiumid tõusuteel

30. aug. 2013 Raivo Juurak - Kommenteeri artiklit

Riigile kuuluva puhta gümnaasiumi idee on muutumas unistusest reaalsuseks. Tänavu alustab uuendatud või uhiuutes ruumides tööd koguni neli riigigümnaasiumi. Loomulikult on sellele kaasa aidanud riigi selge ja tugev toetus. Praeguse seisuga on aga loota, et puhtaid riigigümnaasiume tekib veel juurde ja nendelgi on lootust saada endale laitmatud hooned. Viimane nüüdisaegne koolimaja peaks valmis saama 2020. aastal.

Üks hea asi, mis riigigümnaasiumid on endaga juba kaasa toonud, ongi uuendatud, mõnel juhul isegi tipptasemel uued koolimajad. Näiteks Viljandi gümnaasiumi uue ja vana korpuse külastajal tekib kergesti tunne, et ta on sattunud Rootsi või Taani koolimajja. Taasiseseisvumise algusaastatel sai sealseid koole päris tihti külastatud ja imetletud. Nüüd on meil ka endal tänapäevased koolimajad.

Mitu õppesuunda – seegi on selge edasiminek. Kui seni on olnud probleem, et gümnaasium sarnaneb liialt põhikooliga, siis uued riigigümnaasiumid meenutavad juba pigem ülikooli. Suured auditooriumid on otsene vihje sellele. Kusjuures ülikoolidega kavatsetakse teha tihedat koostööd. Ilmselt näemegi seda, mida oleme lootnud – noored ei lahku hea keskhariduse saamiseks oma kodulinnast või -maakonnast.

Viljandis, Haapsalus, Jõgeval ja Nõos alustavad riigigümnaasiumid uut õppeaastat renoveeritud või täiesti uues koolimajas.

Nõo reaalgümnaasiumil on uued nii koolimaja kui ka õpilaskodu – vana koolimaja läheb põhikooli kasutusse. Viljandi gümnaasium, mis tegutses möödunud aastal samuti rendipindadel, kolib nüüd oma uude majja. Põhjalikult renoveeritud hoones alustavad uut õppeaastat riigigümnaasiumid Haapsalus ja Jõgeval. Ja see on alles algus, sest kaheksa rajamisel riigigümnaasiumi ootab oma järge ning uut koolimaja loodavad ka juba olemasolevad riigikoolid − Tallinna muusikakeskkool ja Noarootsi gümnaasium.

Neljast uuest koolihoonest on üks nooblimaid kahtlemata Viljandi gümnaasiumi klaasist ja rauast uus õppehoone, mis on ühendatud maa-aluse galeriiga vana Valuoja kooli külge. Selles uues korpuses on aimata Põhjamaade õppehoonete parimaid eeskujusid. Märksõna on siin avatus – avatud garderoob, avatud raamatukogu, avatud nõupidamiskohad jne. Õpetajate toa üks sein on üleni klaasist. Õpilasi usaldatakse.

Keskkonnatundlik koolimaja

Põhjamaadele tüüpilised on ka uue õppehoone avaras hallis paiknevad kolm „amfiteatrit” − kõrged trepiastmed, millel õpilased saavad jalga puhata, arvutiga töötada, diskussiooni pidada. Samas sobivad need astmed suurepäraselt ka laulukoorile või bändile esinemiseks, kõnemehele tribüüniks. „Nüüd on meie õpilastel lõpuks ka väljaspool klassiruumi kuskil olla ja midagi teha,” on direktor Ülle Luisk uue koolimaja arhitektuuriga rahul.

Viljandi gümnaasiumi vana ja uus hoone – vana peegeldub uues.

Viljandi gümnaasiumi vana ja uus hoone – vana peegeldub uues.

Büroo Salto Arhitektid arhitekte, kes Viljandi gümnaasiumi uue õppekorpuse projekteerisid, on kiidetud selle oskusliku sulatamise eest linnakeskkonda. Ehkki hoone on Eesti kohta ultramoodne, ei võistle ta Valuoja kooli vana beeži korpusega ega mängi üle ka teisel pool purskkaevuga järve asuvat punasest tellisest Ugala teatrit. Tõsi, mõnigi viljandlane on Sakala kommentaariumis pahandanud uue õppehoone musta värvuse pärast. Tegelikult annab just must majale tagasihoidlikult väärika ja samas ka tänapäevase ilme. Oleks see roheline, pruun või sinine, muudaks ta muidu nii väärika Valuoja oru rahutult kirjuks.

Koos vormiga muutub ka sisu

Kõigi nelja riigikooli direktorid märgivad, et uues majas tuleb neil ka õppesse mõndagi uut. Nii kavatsevad nad kõik kutsuda algaval õppeaastal kooli välislektoreid, kelle vastuvõtuks on olemas auditooriumid, kuhu mahuvad kõik paralleelklassid ühekorraga kuulama. Viljandi ja Nõo riigigümnaasium alustavad uut õppeaastat ühtlasi Tartu ülikooli innovatsioonikoolidena, õpetajaks õppivate üliõpilaste praktikabaasina.

Viljandi ja Jõgevamaa gümnaasiumis ei ole klasse, vaid on õpperühmad – nagu Soomes. Jõgeval ja Haapsalus hakkab tund kestma 75 minutit – samuti Soome eeskujul. Jõgevamaa gümnaasiumis on uuel õppeaastal kaks koolivaheaega (kolm trimestrit) ja kevadel projektinädal. Konsultatsiooni hakatakse Jõgeval tulema kell kaheksa hommikul – kui pea pole veel väsinud. Tunnid algavad kell pool üheksa.

Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk usub, et moodsad koolimajad muudavad lihtsamaks ka senisest tänapäevasema õppimise ja õpetamise. Samas toonitab ta: „Tore, kui koolimaja on superhea, kuid kõige tähtsam on ikkagi õpetaja. Direktorita saab kool hakkama, aga õpetajata mitte kuidagi.”

Riigigümnaasiumid arvudes

Õpilaste arv
•    Nõo reaalgümnaasium − 251
•    Läänemaa ühisgümnaasium – 301
•    Jõgevamaa gümnaasium − 225
•    Viljandi gümnaasium – 475
•    Noarootsi gümnaasium – 151

Kohalik koolivõrk enne ja nüüd
•    Haapsalus oli enne üks täistsüklikool ja üks progümnaasium – nüüd on üks põhikool ja üks riigigümnaasium.
•    Jõgeval oli kaks täistsüklikooli, nüüd üks põhikool ja üks riigigümnaasium.
•    Viljandis oli kolm täistsüklikooli, nüüd üks riigigümnaasium ja kolm põhikooli.
•    Nõo reaalgümnaasium − üleriigilise vastuvõtuga riigigümnaasium alates 1994. aastast.
•    Noarootsi gümnaasium − üleriigilise vastuvõtuga riigigümnaasium alates 1994. aastast.

Õppesuunad
•    Viljandi gümnaasiumis 7 (reaalsuund (matemaatika-füüsika), loodus-, sotsiaal-, humanitaar-, kunsti-, majandus- ja ettevõtlusõppe ning võõrkeele suund).
•    Läänemaa ühisgümnaasium 6 (reaal-, loodus-, majandus-, sotsiaal-, humanitaarsuund (sh teatri- ja filmikunst, meedia, muusika, loovkunst, tõlkimine) ning spordi- ja tervise suund).
•    Jõgevamaa gümnaasiumis 5 (reaal-, loodus-, keele- (inglise, saksa, hispaania, soome), humanitaar- (sh filosoofia ja teatriõpetus) ning sotsiaalsuund).
•    Nõo reaalgümnaasium 2 (reaal- ja loodussuund).
•    Noarootsi gümnaasium 1 (rootsi keel ja Põhjamaade kultuur).

Ehituse maksumus (käibemaksuta)
•    Nõo reaalgümnaasium (5555 m2)
Ehitusleping sõlmiti 31. mail 2012 ühispakkumise teinud ettevõtetega Eventus Ehitus OÜ / Koger Projektijuhtimise AS / OÜ KRTL summas
4 367 259 eurot.
Kasutati programmi „Koolid korda” raha.
Sisustamise maksumus 272 926 eurot.
Kunsti maksumus 53 611 eurot.
•    Viljandi gümnaasium (53482)
Rekonstrueerimise ja restaureerimise leping sõlmiti 30. mail 2012 ühispakkumise teinud ettevõtetega AS Oma Ehitaja / AS Pärnu REV summas
5 395 692 eurot.
Kasutati programmi „Koolid korda” ja saaste­kvootide müügitulust laekunud raha
Sisustamise maksumus 193 142 eurot.
Kunsti maksumus 65 000 eurot.
•    Jõgevamaa gümnaasium (2893 m2)
Rekonstrueerimise ja restaureerimise leping ­sõlmiti 21. mail 2012 ühispakkumise teinud ettevõtetega TREV-2 Ehituse OÜ / AS Teede REV-2 summas 2 779 382 eurot.
Kasutati programmi „Koolid korda” ja saaste­kvootide müügitulust laekunud raha.
Sisustuse maksumus 184 098 eurot.
Kunsti maksumus 35 30 eurot.
•    Läänemaa ühisgümnaasium (3689 m2)
Rekonstrueerimise ja restaureerimise leping ­sõlmiti 15. mail 2012 ühispakkumise teinud ettevõtetega TREV-2 Ehituse OÜ / AS Teede REV-2 / AS Parmeron summas 2 979 418 eurot.
Kasutati programmi „Koolid korda” ja saaste­kvootide müügitulust laekunud raha.
Sisustuse maksumus 138 936 eurot.
Kunsti maksumus 36 867 eurot.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!