Tahame muuta Eesti kooli maailma parimaks!
Millised on Tartu ülikooli ootused innovatsioonikoolidele?
TÜ Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste:
Esiteks ootan, et õpetajad hakkaksid senisest rohkem uurima, kuidas nad ise õpetavad ja õpivad – kuidas toimub nende professionaalne areng, kuidas nende õpilased õpivad ja millised on õpitulemused. Mitte ainult teadmistes, vaid pigem oskustes ja hoiakutes.
Minu teine ootus on, et õpetajad hakkaksid omavahel rohkem suhtlema – heade eesmärkide nimel, et õppida üksteiselt, vahetada kogemusi ja saada tagasisidet enda tegevusele. Mulle tundub, et meie õpetajail on mõnikord hirm, kui keegi neile midagi ütleb – äkki öeldakse midagi halvasti. See pärsib arengut. Loodan, et õpetajad õpivad paremini vastu võtma ja andma tagasisidet.
Kolmandaks loodan, et õpetajad mõtleksid sellele, kuidas ise paremini õppida ja õpetada. Võib kiiresti avastada, et paljut peaks õpetama, aga kõike ei jõua. Mõni ütleb, et on õpetaja õppekava kiuste. Peame riiklikust õppekavast rohkem valima, mida õpetada. Loodan, et üha rohkem leitakse üles õppekava üldosa, kus on kirjas läbivad teemad ja üldoskused, mille käsitlemine on oluline ka 20 aasta pärast. Konkreetsed faktid, mida praegu õpitakse eri ainekavade baasil, pole nii olulised.
Neljandaks usun ja näen igapäevaelust, et nüüdisaegne tehnoloogia on meie abivahend, seda ei pea koolis luku taha panema ja ära keelama. See on töövahend, nagu kunagi oli kriit. Peame olema valmis muutusteks. Kui meie pole valmis, ei õpi õpilased meilt, vaid üksteiselt, mis iseenesest on normaalne ja mõistlik, aga kui õpetaja jääb kõrvale, muutub ta vähem väärtuslikuks. Loodetavasti leiab õpetaja tee, kuidas tehnoloogiat mõnusamalt ära kasutada ja selle kaudu on tal tähtis koht õpilaste arengus.
Loodan, et need neli mõtet saavad teoks mitte ainult innovatsioonikoolides, vaid ka mujal, innovatsioonisõprade abiga.
Osa õpetajaid on uuest tehnoloogiast valgusaastate kaugusel. Kuidas ülikool kavatseb neid järele aidata?
Ülikool tunneb vastutust, et nii esma- kui ka täiendusõppe kaudu neid koolitada. Tajume, et meiegi peame olema enesekriitilised ja ütlema, et pole suutelised kõike õpetama. Seepärast olemegi loonud innovatsioonikoolide võrgustiku. Loodame, et koostöös saab paremini koolitada nii neid, kes pole veel õpetajana töötanud, kui ka ammu õppinuid. Loodame panna koolide ja ülikoolide parimad jõud kokku ja pakkuda täienduskoolitust parimal tasemel.
Kuidas koostöö koolidega välja näeb?
Augustis toimunud innovatsioonikoolide koolitusel täpsustasime, mis on kõige tähtsam, millele pühenduda, et eesti kool muutuks maailma parimaks kooliks – väiksemaid sihte ei tasu püstitada. Tänu Euroopa sotsiaalfondile on meil raha innovatsioonikoolide võrgustikku arendada. Et inimesed saaksid koos käia, mõnikord valdkondade kaupa. 2013.–2014. saab raha otsa. Mulle tundub, et HTM on meiega ühel meelel, et ka järgmisest perioodist ja juba suurema eelarvega panna meie heale algatusele õlg alla.
Kui lepime koolidega tegevuste nimekirja kokku, siis selle aja peale tekivad ka võimalused neid Euroopa toel ellu rakendada. Samas ei jää me ainult sellele lootma. Mõnda tegevust saab teha ka lisarahata, näiteks kogemusi vahetada.
Oleme taotlenud Euroopa komisjonilt 7. raamprogrammist miljon eurot tehnoloogiavahendite ja meetodite arendamiseks koostöös Iisraeli, Saksamaa ja Rootsiga. See raha peaks minema eelkõige koolidesse. Samas on ka ülikooli õpetajakoolituse inimesed väga ülekoormatud. See on üks põhjus, miks me innovatsioonikoolide võrgustiku ellu kutsusime. TÜ-s on 100 õpetajakoolitusega tegelevat inimest. Õpetajaid on üldhariduses 15 000, lasteaedades 5000, kutsekoolides mitu tuhat. Kui neist kas või 1% tuleks koostööd tegema, oleks neid rohkem kui TÜ õpetajakoolitajaid.
Õpetajaharidust uuendatakse SA Archimedese Eduko programmi toel. Ka uue praktikamudeli katsetajaid tasustati selle rahast. Kuidas juhendajaid edaspidi tasustatakse?
Oleme saanud ülikoolis raha ümberkorraldamisega natuke raha praktikaks juurde. Ootame veelgi rohkemat. Ühe praktikandi juhendamiseks õpetajate poolt oleme kavandanud kokku ligi 850 eurot. See pole väike summa. Loodame raha juurde saada.
Tartu ülikool on seadnud endale lähieesmärgiks maksta juhendavate õpetajate iga tunni eest kuus eurot, aga otsime jätkuvalt võimalusi maksta veelgi enam. Õpetajakoolitus ja eriti praktikarikas õpetajakoolitus on kallis ja praegu tundub, et nii riigi kui ka ülikooli tasandil on vaja veel otsida kõige sobivamat ja õiglasemat rahastamismehhanismi.
Oi-oi-oi, kui pretensioonikas eesmärk!