Tüdimus tüdimusest

30. aug. 2013 Karl Martin Sinijärv kirjanik - Kommenteeri artiklit

Kuidagi imelik oli olla. Vaatasin enda sees ringi ja sain aru, et valdavaks tundeks on täielik tüdimus tüdimusest. Liiga palju ja liiga entusiastlikult räägivad inimesed sellest, kui tüdinud nad parasjagu on. Tüdimusest rääkida meeldib eestlasele juba peaaegu sama palju, kui ladrata sellest, kui palju tööd ta muudkui teeb. Valdav on muidugi riigitüdimus, tüdimus poliitikast, poliitikutest, riigiametnikest, kõigest sellest, mis maksumaksja kulul elab või rasvub.

Kõik see kellegi hea elu on justkui meie, ülejäänute taskust ära varastatud. Sellest vähesest, mida pankurid ära virutanud ei ole. Sest pankurid on ka väga pahad ja pankuritest oleme samuti tüdinenud. Vaimustus tüdimusest on valdav kogu ses osas ühiskonna mõtteilmast, mida lihtsa inimese jutuks või talupojatarkuseks nimetatakse. Ja süüdlased on õnneks selged. Kuna neegreid on Eestis vähevõitu ja juuti ära ei tunne, siis on oma riik hea turvaline valik põhjamiseks. Maailmavaateline vastuokslikkus lisandub siia võrrandisse ka.

Ühest küljest on selge, et makse maksta (sellele õudsele riigile!) ei taha. Makse tuleb vähendada, veel parem, kui need kaoksid. Teisalt peab loomulikult seesama riik võimalikult kõigile ja võimalikult palju raha andma. Kui ei anna, on paha riik. Selline, millest on õilis tüdinud olla. Kust raha tulema peaks, see ei ole tavainimese asi. Kusagilt Euroopast, paluks. Vaadake, kui palju Kreekale antakse, hoopis meile peaks andma. Kuigi Euroopa Liit on samuti paha, me oleme temast tüdinud, niikuinii elab ta salaja ikkagi meie kulul.

No mul tuli samuti geniaalne ma­­jandusmõte pähe. Unustasin hom­mikul lõhnavett lõustakesele lahmata ja astusin läbi kaubakeskusest. Kaubakeskuses oli kirevate pudelikeste sortiment teadagi lõputu. Sortsutasin meeldivat aroomi ihule ja astusin edasi. Ei lasknud pudelit piimamannergusse tühjaks. Keegi ei lase, eks. Ostukohustust pole, inimene peab proovida saama. Võid päev otsa priilt lõhnata, kõik tohivad sind nuusutada.

Siis tuligi imeline ürgkommunistlik mõte – pankades võiks samamoodi olla. Astud hommikul läbi, võtad natuke. Paljukest ikka päevaks vaja, mõistliku kasutamise põhimõte kehtib. Ja kui mõni summa miskipärast eriti südamelähedaseks saab, siis alles tõstad oma arvele, et hea netipangast imetleda ja. On ju hea mõte? Skeptikud muidugi hakkavad rääkima, et jaa, aga raha peab sinna pankadesse ju kusagilt tulema jne jne. Parfüümid tulevad Prantsusmaalt, raha tuleb Euroopast, teada värk. Miskipärast ei saa üle kahtlusest, et kui pangas tellerid testritega ehk tasuta rahakuhjakestega asendada, ei lähe kaua, kuni tullakse piimamannergute ja muuga. Ja varsti on jälle pank süüdi, et raha otsa sai. No mis tal oli siis nii vähe! Kindlasti on parema osa vasakule libistanud.

Tüdimusest tüdinenuna tasub nina raamatuisse pöörata, neist leiab vahel ka teistsuguseid mõtteid kui need, mida poe taga kuuleb või lõbulehest loeb. Risto Laur tegi äsja raamatu „Islandile” – lõbusaid ja mõtlemapanevaid juhtumusi muuilmast, Eestist ja eriti muidugi Islandist. Island peaks eestlasele oma mõtete selgemaks mõtlemiseks sobima küll. Kuidas jamadest läbi tulla ja kuidas teha nii, et jamadesse ei satukski. Lauri tekst on piisavalt rahvalik (Facebookis loodud), et olla arusaadav paljudele, aga piisavalt nutikas, et igav ei hakkaks ka jäigema ülahuule ja kõrgema laubaga kodanikel. Soovitan soojalt, sest hea jutuvestjaoskusega inimesi pole meil liiast. Ja lugege teda Facebookist, ta läheb aina paremaks. Kui ikka ei taha enam tüdinud olla, aga tüdimus enam kuidagi ise ära ei taha minna, peab abi otsima. Raamatutest saab enamasti abi.

Aga. Eesti inimene otsib oma abi pigem soolapuhujatelt, imearstidelt ja muult posijarahvalt. Sõber sattus kogemata kombel mingile pendlivellode kokkutulekule ja ütles, et ühe konkreetse vastuse sai sealt tõesti. Keegi kodanik rahva hulgast oli teadjanässilt küsinud lihtsa küsimuse: „Kui kaua see jama veel kestab?” Vastus tuli kohe: „Kuus aastat veel.” Nii et vähemalt seda me nüüd teame ja võime omi samme kavandada. Ka luuavarrest võib tulla ilmkärakas, ka pendlivello käest võid sina tõde kuulda saada.

Ja tüdimus tüdimusest on eluterve ning ergastav.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!