Viimase hetke pakkumised koolides

30. aug. 2013 Sirje Pärismaa - 4 kommentaari

Direktorid teevad viimaseid pingutusi, et leida puuduvaid õpetajaid. Portaalis koolielu.ee pakutakse tööd 70-le, EHIS-es 54 õpetajale.

Esimest korda on meil augusti lõpus osa õpetajaid puudu, ohkab Tallinna Arte gümnaasiumi direktor Sirje Ebral. Arte gümnaasium otsib kogunisti kolme pedagoogi: eesti keele ja kirjanduse, matemaatika- ning klassiõpetajat. Kõigile on pakkuda täiskoht. Juunis toimunud bioloogiaõpetaja konkursil osales 14 kandidaati, kuid nüüd on vaikus, kuigi kool on pannud kuulutusi Õpetajate Lehte, Koolielu portaali, CV-online’i.

Hiljuti leidis direktor ühe lasteaiaõpetaja tööotsimiskuulutuse, keda lootis algklassiõpetajaks ümber värvata, kuid kuulutajale oli tehtud juba üle kümne pakkumise. Lasteaiaõpetajaid aetakse ju samamoodi tikutulega taga.

„Oleme tõsises hädas,” ütleb Ebral. „Kooli õpilaste arv suureneb nii esimeses klassis kui ka gümnaasiumis ja õpetajaid on kindlasti vaja.”

Ka Põlvamaa Vastse-Kuuste kooli direktori Inge Kalle viimased puhkusenädalad möödusid uue algklassiõpetaja otsimise tähe all. Vastvalminud Mammaste lasteaed-algkool tõmbas ühe väga hea klassiõpetaja enda rüppe. Palka pakutakse rohkem ja töökoht on kodule lähedal, nii ta läkski.

Kalle pani konkursiteate maa­konna­­lehte, kooli kodulehele, Face­booki, Koolielu portaali. Maa­konna­lehe kuulutuse noppis üles ka töötu­kassa.

„Kokku tuli seitse avaldust, aga kõik kandidaadid ei olnud klassiõpetaja kvalifikatsiooniga,” räägib Kalle. „Osal olid õpingud lõpusirgel, enamasti ained tehtud ning lõputöö tegemisel. Eks praeguseks on tööotsijad ennast juba paika pannud. Augusti keskpaik on uue õpetaja saamiseks keeruline aeg. Aga liikumisi on meil ju pidevalt olnud, seda nii elukohavahetuse, välismaale siirdumise kui ka lapsepuhkusele mineku tõttu. Praegugi on kaks õpetajat lapsepuhkusel ja kaks minemas.”

Hiilgeaasta oli 2006, kui Vastse-Kuustesse saabus korraga tööle kogunisti kuus vastset ülikoolilõpetajat.

Info edastamine vabatahtlik

Ida-Virumaa Iisaku gümnaasium asus juba praegu otsima inglise keele õpetajat, kuigi koht jääb vabaks oktoobris. „Inglise keele õpetajaid on kõige raskem leida, meil oli viimased kolm aastat rahu maa peal ja noor õpetaja olemas, aga nüüd siirdub ta puhkusele ja tuleb uus töötaja otsida,” räägib direktor Margus Rajas.

Eesti hariduse infosüsteemi põhjal (EHIS) oli 26. augusti seisuga täitmata üldhariduskoolide pedagoogikohti 54. Eriti kehv on lugu lasteaedades, vaba on 35 alushariduse õpetaja kohta. Pakkuda on ka direktori- (3) ja õppealajuhataja ametit (12).

EHIS-es ei kajastu siiski lõplik tõde, sest andmete täitmine on koolidele vabatahtlik. Ja nagu mainisid koolidirektorid, ei loe õpetajad sealt tööpakkumisi. Pedagoogid jälgivad pigem Õpetajate Lehte, Koolielu portaali ja maakonnalehti.

Koolielu peatoimetaja Merje Porsi sõnul on augustis lisatud töökuulutusi väga tihedalt. Portaalis on 26. augusti seisuga üleval 70 tööpakkumist (osa on üleval mitme õppeaine all).

23. augustist on siiski nii EHIS-es kui Koolielus tööpakkumiste arv tasapisi kahanema hakanud.

Õpetajate Lehe kuulutuste leheküljed olid juba kevadel tööpakkumistest tulvil. Augustis lisandusid veel 40 kooli omad, kusjuures otsitakse korraga ka mitut töötajat. Nii osalise kui ka täiskoormusega.

Viljandimaa Sürgavere kool otsib inglise ja eesti keele õpetajaid. Pensionärist inglise keele õpetaja otsustas sügisel koju jääda. Noor emakeele õpetaja sai linnas täiskoha ja lahkus. Tema asemele tulijale oleks pakkuda täiskoormus koos naaberkoolis töötamisega, kuid ei ole ühtki soovijat. Inglise keele õpetaja kohale tuli viimaks siiski üks avaldus. Direktor Aires Põder lubabki ainsa huvilisega käed lüüa.

„Laste arv on vähenenud, oleme õpetajaid koondanud, täiskoormus on vaid ühel õpetajal,” räägib Põder. Eesti keele tunnid Sürgaveres ära siiski ei jää. Direktoril on varuvariandiks üks kohalik kvalifikatsioonita inimene, kelle saab aastaks tähtajalise lepinguga tööle võtta.

Õpetajahariduseta töötajad tuleb igal aastal uuesti tööle võtta ja ka kuulutada nende otsimist. Näiteks Rapla ühisgümnaasium kuulutas välja majandusõppe, riigikaitse ja prantsuse keele õpetaja konkursi. Nende valikainete õpetamist jätkavad samad õpetajad, uusi tahtjaid ei tulnud. Küll aga otsib kool edasi eripedagoogi/logopeedi ja psühholoogi. Viimasesse ametisse on pakkumisi tulnud, kuid tausta­uuringute järel nähtus, et sobilikku kandidaati pole.

Vajatakse direktoreid

Tööd pakutakse ka koolijuhtidele. Otepää vald otsib gümnaasiumile direktorit, avaldusi saab esitada 1. septembrini. Konkurss on jäänud hiljapeale, kuna kevadel toimunud konkursi võitjaga jäi tööleping sõlmimata. Vallavanem Merlin Müüri sõnul oli tookord kandidaate 17 ja lootus on, et nüüd leitakse sobiv juht.

Tallinna haridusamet otsib kahele lasteaiale direktorit, Orissaare vald gümnaasiumile direktorit.

Tööpakkumiste geograafia on lai, pealinnast saarteni. Ekslik oleks aga arvata, et kaugema nurga koolid on kehvemas seisus.

37 õpilasega Kihnu kooli direktor Toomas Pajula sai loodusainete õpetajat valida koguni kolme kandidaadi seast.

„Üks parem kui teine!” särab Pajula ja tunneb uhkust ka selle üle, et pedagoogid on suurelt jaolt erialainimesed. Tööle on saarele varem tuldud ka Tartust ja Pärnust.

Värska gümnaasium otsis inglise keele, bioloogia-anatoomia ja poiste kehalise kasvatuse õpetajat. Direktor Rein Zaitsevi rõõmuks saabus kõigile kohtadele avaldusi. Värskasse tahtis tulla nii äsja ülikooli lõpetanuid kui juba kogemustega õpetajaid.

„On, kelle vahel valida, ja tunnid saavad kvaliteetselt antud,” kinnitab Zaitsev.

Tartumaa serval asuva Rannu kooli ajaloo-, ühiskonna- ja terviseõpetuse õpetaja kohale oli viis ja loodusteaduste õpetaja kohale neli soovijat. „Kõik tugevad kandidaadid,” ütleb direktor Matti Orav. „Oli tänavu lõpetanuid, tudengeid ja staažikaid. Valiku teeme särasilmsuse järgi!”

Eestimaa kaguserval asuv Misso kool otsis matemaatika-füüsika- ja loodusainete õpetajaid. Direktor Kaider Vardja sõnul on matemaatika- ja füüsikaõpetaja leitud. Loodusaineid annab siiski edasi endine õpetaja, kes oli kevadel lubanud jätkata.

Misso vald on käivitanud Nopri meierei peremehe Tiit Niilo algatusel liikumise „Tule maale”, milles kutsuti tööle ka õpetajaid. Tublisti on kasvanud õpilaste ja lasteaialaste arv. Ka kõik vajalike ainete õpetajad on olemas.

Puuduvate õpetajate täpset arvu ei oska aga keegi öelda, riiklikku arvestust selle üle ei peeta ja portaalid, infosüsteemid, lehekuulutused annavad vaid osalist infot.

Kuigi iga aasta augustis tundub paljudele koolijuhtidele, et mõne aine tunnid võivadki andmata jääda, leitakse viimaks siiski lahendus. Hädast aitavad välja õpetajad, kes võtavad suurema koormuse, pensionil pedagoogid, tudengid, pedagoogilise hariduseta inimesed.

Kui on õnne, leitakse uus õpetaja ka üleöö.

Tartu Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink sai kümmekond päeva enne kooli teate, et matemaatikaõpetaja, kellega kaubad olid koos, jääb siiski tulemata, kuna eelmine tööandja rahuldas kõik tingimused.

„Hüppas alt ära,” ütleb Kink, kes kaasas otsingutesse oma tutvusringkonna. „Täna öösel leidsingi kaks kandidaati. Homme vaatan neile otsa ja räägime läbi.”

———–

Tööpakkumised (seisuga 26.08)

EHIS

• Ajalugu – 2

• Bioloogia – 1

• Eesti keel ja kirjandus – 1

• Eesti keel – 5

• Ettevõtlusõpetus − 1

• Füüsika – 1

• Geograafia – 1

• Informaatika – 1

• Inglise keel – 2

• Inimeseõpetus − 2

• Keemia – 4

• Kehaline kasvatus – 5

• Klassiõpetaja – 14

• Käsitöö ja kodundus – 1

• Matemaatika – 5

• Saksa keel – 1

• Tehnoloogiaõpetus – 4

• Tööõpetus – 4

• Direktor – 3

• Õppealajuhataja – 12

• Huvijuht − 2

• Õpilaskodu kasvataja − 2

• Õpiabi − 1

• Pikapäevarühm – 4

• Koolipsühholoog – 10

• Logopeed – 6

• Alushariduse õpetaja − 35

 

KOOLIELU.EE

• Ajalugu – 2

• Algõpetus – 8

• Alusharidus − 9

• Bioloogia – 3

• Eesti keel – 5

• Eesti keel (teise keelena) – 2

• Erivajaduslik – 3

• Füüsika – 4

• Geograafia − 2

• Inglise keel – 9

• Inimeseõpetus – 2

• Keemia – 3

• Kehaline kasvatus – 2

• Kirjandus – 3

• Loodusõpetus – 3

• Matemaatika – 7

• Muusika – 1

• Saksa keel – 1

• Soome keel – 1

• Töö- ja tehnoloogiaõpetus – 2

• Vene keel – 3

• Ühiskonnaõpetus − 1

 

———–

 

Õpetaja otsib tööd

Koolielu portaalis on hulk kuulutusi tööd otsivailt õpetajailt. Augustis lisandus kümme tööotsijat. Enamik soovib aga anda vaid eratunde.

Tartumaa õpetaja Marika R. soovis õppeaasta lõpul kooli vahetada ja linnas tööd saada. Kuigi ta reklaamis end lisaks muudele oskustele ka kui tublit projektikirjutajat, tuli vaid kaks pakkumist, mõlemad Põhja-Eestisse, kuhu ta ei soovinud kolida.

„Mind ennast ka huvitas, kas märgatakse kuulutust või peab olema ise aktiivsem ja koolidest tööd küsima,” lausub Marika, kes jätkab sel õppeaastal oma vanas koolis.

Grete Kärmas pani kuulutuse üles 22. augustil. Ta otsib tööd ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Tartu-, Põlva- või Võrumaal ja tutvustab end teotahtelise noore inimesena, kes on valmis uuteks väljakutseteks ning teadmiste rakendamiseks omandatud erialal. Õpetajana Kärmas varem töötanud ei ole, küll aga muuseumi- ja arhiivitööd teinud. Erialaste magistriõpingutega on lõpusirgel, edukalt läbinud kohustuslikud ained ja pedagoogilise praktika.

Kärmas on ühendust võtnud paari kooliga, kuid pakutud on liiga väikest koormust ja seepärast kaup katki jäänud.

Varasemate õpingute ja teadmiste põhjal oleks ta huvitatud ka kunstiõpetaja ametikohast.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja kohta otsib ka Aleksander Tamm, kel pärast kaheaastast maailmaavastamisretke Austraalias ja Aasias on soov oma teadmisi õpilastele edasi andma hakata. Tammele on pakutud tööd Harjumaale väikestesse maakoolidesse, kuid ta eelistab Lõuna-Eestit.


4 kommentaari teemale “Viimase hetke pakkumised koolides”

  1. Sveta ütleb:

    Määruses on -kvalifikatsiooninõuetele vastavust ja töötaja valmisolekut vastaval ametikohal töötada hindab tööandja, st direktor
    Väga hea! Aga kui koolis toimub riikliku järelevalve siis korralduses on kirjutatatud- õpetaja ei vasta kvalifikatioonile. Tekib küsimus-kes siis tõesti hindab õpetaja kvalifikatiooni vastavus, kas määrus, direktor või riiklik järelevalve? Koolides toimuvad praegu sellised asjad, kui õpetaja kvalifikatioon ei vasta vähemalt osaliselt nõutele, ta võib kooolist viisata igal momeendil välja, põhjendades seda,et kvalifikatioon ei vasta nõutele. Eriti see toimub, kui õpetaja seisab oma õiguste eest. Määrus peab siiski kindlaks tegema, kes saab õpetajana töötada ja kes ei saa. Praegu on tõeline kaos.

  2. Kadri ütleb:

    Koolijuhid võiksid endale selgeks teha ka õpetajate kvalifikatsiooni mõiste tähenduse. Kui eelistatakse ametikohale keskkooliharidusega “õpetajat” magistrikraadi omandanud kogemustega pedagoogile (kusjuures mõlemal oleks sama palganumber), tekib ühel neist ilmselgelt küsimus “Miks ma üldse pingutasin nii palju, et pedagoogline kvalifikatsioon saada?” ning teisel minnalaskev hoiak “Ma ei hakka pingutamagi, et kasvõi bakalaureuse kraad saada, sest mul on nii-kui-niii töökoht olemas”. Siinkohal tekib küsimus, kas hea õpetaja on ikka see, kel läbimata nii pedagoogiline didaktika kui praktika. Alati ei piisa vaid õpetatava aine tundmisest. Samas ma ei mõista ka selliste keskkooliharidusega õpetajate 1-aastaste töölepingute pikendamisi. Muudkui tehakse uus avalik konkurs, kuigi on juba teada, et pikendatakse jälle kvalifikatsioonile mittevastava “õpetaja” töölepingut. Haige värk!

  3. juss ütleb:

    Kadri, miks sa ei kandideerinud siis, et see haige värk lõpetada!?

  4. õpetaja ütleb:

    Ma otsin tööd lasteaiaõpetajana. Kuhu peab kuulutuse panema, et sind märgataks lasteaiajuhatajate poolt?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!