35 = 45

27. sept. 2013 Marcus Hildebrandt inglise ja ladina keele õpetaja - 38 kommentaari

Augustis kiitis valitsus heaks uue haridustöötajate tööaja määruse, mille kohaselt õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks saab õpetaja ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes klassi ees seistud kontakttunnid.

Määruse kohaselt on õpetajate täistööajaks lühendatud tööaeg: seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Lühendatud töönädalasse peaksid haridusministeeriumi arvates mahtuma kõik õpetaja tööga seotud ülesanded.

Siinkohal ei taha ma mõtiskleda selle üle, kas on võimalik kõiki tööülesandeid ettenähtud ajal professionaalselt täita. Uuringud on näidanud, et õpetaja töötab väga tihti üle 40 tunni nädalas (vaata nt EHL-i 2009. a uuringut „Õpetajad, tegevused, ajakulu”). Ministeerium ja valitsus võivad tööajaks küll kirja panna 35 tundi nädalas, õpetajate tegelik tööaeg on tavaliselt ikka pikem. Viimase fakti eiramine ei paranda olukorda!

Õppeaasta algul uurisin, mida teha, kui õpetaja tööaeg ületab peaaegu pidevalt ettenähtud 35 tundi. Haridusministeerium vastas muu hulgas: „Kui on näha, et alaliselt on vajadus ületunnitöö tegemise järele, siis ei ole kas töötaja tööülesannete hulka hinnatud tööandja poolt objektiivselt (liiga palju ülesandeid ühe inimese jaoks) või töötaja ei saa oma tööga hakkama.”

Haridusministeeriumi arvates on ainult kaks osapoolt, kes on tekkinud ületundides süüdi. Kas tööandja ehk koolidirektor ei määra tööülesandeid adekvaatselt või on töötaja ehk õpetaja saamatu. Direktor on küll õpetaja tööandja ja saab ka teatud määral tööülesandeid määrata, aga peab tõdema, et direktor ei ole oma otsustes täiesti vaba. Paljud ülesanded õpetaja peab täitma, isegi kui direktor neid ei määra, sest seadusandlus või ka töö iseloom näevad need ülesanded ette. Palju otsustavam faktor on aga raha, mis direktori käsutuses on. Palgafondi suurus ei sõltu direktorist, ta peab koolile antud rahaga toime tulema.

Korduvalt on räägitud, et ainuke võimalus mahutada õpetaja täistööaeg 35-tunnisesse töönädalasse on vähendada kontakttundide arvu. Sellega väheneks tundide ettevalmistuseks, kontrolltööde parandamiseks ning õppetööga seotud dokumentatsiooni täitmiseks vajalik aeg. Paljud teised ülesanded, näiteks osalemine õppenõukogudes, ainekogudes, õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, klassiõhtud, lastevanemate koosolekud, ekskursioonid, õpilaste uurimistöö või praktilise töö juhendamine, klassijuhatamine ja teised ei sõltu otseselt kontakttundide arvust ja nende maht on suhteliselt stabiilne. Või peaks nendest midagi ära jätma?

Kontakttundide vähendamine pole aga lihtne lahendus, sest õpilastele ettenähtud tundide arv teatud aines jääb samaks, mis tähendab, et vähendatud kontakttundide arv toob kaasa lisatööjõu palkamise. Kas praegu on selleks raha, kui õpetaja saab, hoolimata sellest, mis haridusministeerium räägib, alla keskmise palga?

Kui aga direktor pole ületundides otseselt süüdi, kas õpetajad on siis – nagu haridusministeeriumi vastuses lugeda – tõesti saamatud? Igaüks andke siin ise endale aru.

Miks propageerib haridusministeerium haridustöötajate lühendatud tööaega? Näen siin kahte võimalikku vastust.

1. Igas palgadiskusioonis on (näiliselt) lühendatud tööaeg hea vastuargument palganõuetele.

2. Lühem tööaeg näib andvat suuremat palka. Keskmine tööpäevade arv kuus on 21,3 päeva. Lühendatud tööaja puhul (ehk seitse tundi päevas) oleks töötundide arv ühes kuus 149,1. „Tavalise” tööaja puhul (ehk kaheksa tundi päevas) on töötundide arv ühes kuus 170,4. Tegelikult aga töötavad õpetajad üle 40 tunni. Kui võtame aluseks üheksa töötundi päevas (ehk 45 tundi nädalas), siis on õpetaja töötundide arv ühes kuus 191,7.

Võtame õpetaja töötasu aluseks riigi garanteeritud 715 eurot. Siis saame tunnitasuks

• lühendatud tööaja puhul (7 tundi päevas) 4,80 eurot,

• „tavalise” tööaja puhul (8 tundi päevas) 4,20 eurot,

• tegeliku tööaja puhul (9 tundi päevas) 3,73 eurot.

Tegemist on brutopalgaga!

Õpetaja töönädala lühendamine ilma täiendava raha suunamiseta koolidesse on soovunelm või siis poliitiline kübaratrikk. Näiliselt justkui võideldakse õpetaja töötingimus­te parandamise eest, kuid tegelikke samme selleks ju ei astuta.


38 kommentaari teemale “35 = 45”

  1. Olev Veberson ütleb:

    Olen rohkem kui 20 aastase kogemusega füüsika-keemiaõpetaja. Raske on artiklis toodule midagi lisada, liiga ehedalt peegeldab see tegelikku olukorda. See, et taolist hariduse suretamist stoilise järjekindlusega ellu viiakse näitab minu arust ainult seda, hariduse(eriti põhihariduse) tähtsust riigi ja rahva tulevikule ei aduta otsustajateringis ligilähedaseltki, retooritsedes teemal – haridus on prioriteet. Möödunud sajandi üheksakümnendate lõpus välja hõisatud loosung, ÕPETAJALE VÄHEMALT EESTI KESKMINE PALK, on muutunud anekdoodiks. Kurikuulus 715 eurot (number, mida paari matemaatilise trikiga üldsuse jaoks serveeriti, kui tohutut palgatõusu) pole Eesti keskmisega võrreldes nii väike olnud varsti kümme aastat.
    Aga pole hullu! Somaalias näiteks saab õpetaja aastas umbes sama palju!
    Head saabuvat õpetajate päeva!

  2. Eha ütleb:

    Kolleegi kirjutis on õige ja tänuväärt ettevõtmine. Aga kellele? Isegi kommentaariumis valitseb vaikus. Otsustajatele ei lähe meie mure korda, nende lapsed saavad hariduse vajadusel ka välismaal, vaesed pärismaalased on aga rumalatena valitsemiseks sobivamad.

    Õpetajate hierarhiatundlikkus, mida on aastaid kasvatatud, saab siin saatuslikuks. Noori ja tulipäiseid peale ei tule, vanemad ja taltunumad on alahoidlikud – vähemalt töö olemas, teeme siis missioonitundest, ise kõhu ja seljariiete arvelt viimseni kokku hoides. Kannatamatumad mehed on palk ammu eemale peletanud. Tundub, et väljapääsu polegi?

    No mis me siis ette võtame?

  3. Alli ütleb:

    Jagan eelkõnelejate arvamust. Õpetajad ja direktorid võivad rääkida ja toriseda, aga sellest ei muutu mitte midagi. Mina otsustasin, et kui on täiskoht, siis ei teegi tõesti mitte kriipsugi rohkem tööd. Raske on, aga küll harjun. Kui ei jõua vihikuid parandada, siis ei jõua, kui ei jõua tunde ette valmistada, siis ei jõua. Seda ju hr. Minister taotleb, ütles ju, et pole vaja rohkem tööd teha kui 35 tundi. Kui kõik hakkakski niimoodi tööd tegema, võib olla siis muutuks midagi. Ja ärge tulge rääkima missioonitundest jne. – tunnet ei pane lauale ega selga.

  4. eliann ütleb:

    Õpetajatega manipuleerimine jätkub üha suurema hooga. Ametnikud ja otsustajad ei tee ühegi praktiku artiklist väljagi. Mõtlesin algaval nädalal oma tööülesanded ja nende tegemiseks kulunud aja üles märkida.

  5. Maarika ütleb:

    Unelmate haridussüsteemi ma tahaks, aga kehvakestki hoida raske…..
    Kahju hr minister, aga selle raha eest paremat haridust ei saa!
    Nii, nagu õpetajal ei ole asja hambaarstile, lõhna- ega riidepoodi, teatrist, välisreisidest .. rääkimata.
    Kutsumusest oli ka hiljuti juttu…jah kui ma saaksin, seda maksevahendina kasutada ülalnimetatud kohtades ( ei tea mitu hammast hambaarst parandaks 25 aasta kutsumuse eest?!? Või mitu kostüümi kinga jne….), siis ma oleksin rahul 715 EUR
    Kui sellesse kutsumuse paketti mahuks ka 1 tööaasta = 1 aasta pensioni staaži! + iga 5 töötatud aasta järel 1-2 kuud palgalist enesetäiendamise, õppematerjalide (nende paljude valmisvorbitud rahamaitseliste kasutuskõlbmatute õppematerjalide asemel) valmistamise puhkust, siis ….
    Aga seni kuni hariduse võtmeisik ÕPETAJA tunneb ennast ühiskonnas kehvikuna võime vaid unistada unelmate haridussüsteemist.
    Tublid, et sõna võtsite. Kahju, et õpetajad pole ühe mütsi all. Töötundide ja –tegevuste üleskirjutamisest: alustasin 1. septembril, 3 nädala tunnid on vastavalt 40+45+45, 25 ületundi, kellele arve esitada…

  6. Peeter Põld ütleb:

    Kuubas pidavat olema selline riik, kus tööd teevad kõik nii nagu viitsivad, aga palka saavad kõik võrdselt palju. Autor viitab EHL uuringitele tööaja osas, aga neid ei saa ju võtta tõsiselt. Kui töötajalt küsitakse, mitu tundi tööl oled, siis vastabki ise nii palju kui tahab. Aga kui palju ta seal tööd teeb, kas ta oskab oma aega korraldada, on kompetentne, seda on võimatu uurida. Ja veel, õpetajate keskmine palk on juba täna vist mingi 900 eurot ja sellega ei saa siis hakkama? Mida peavad siis need inimesed tegema, kes saavad 400-500 eurot palka?

  7. Veronika ütleb:

    Koolieelses lasteasutuses arvatakse nüüd seepeale, et meie töö seisneb ainult “tööl käimises” Et käin lasteaias 35h kohal ja SIIS on töö tehtud, kuigi lasteaedadele saadetud SELETUSKIRJAS on selgelt kirjas, et see 35h JAGUNEB KÕIKIDE tööülesannete vahel (1) Lühendatud täistööaja kestus 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mis jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

    Meie lasteaias (kus on kärbitud nii lahtiolekuaegu, kui ka töötajate arvu- osad õpetajad käivad täiskoormuse saamiseks 2-3s rühmas tööl) arvatakse nüüd ,et me võiksime selle 35h kohapeal käia (kuigi ei suudeta anda normaalset koormust selle arvelt ,et rühm oleks normaalselt lahti), vaid ,et õpetaja käibki iga päev tööl, teeb need 35h lastega kohapeal tööd ja see aeg, mis läks enne nö tegevuste ettevalmistamiseks, õppevahendite valmistamiseks, paarilisega suhtlemiseks, tegevuskavade koostamiseks, koosolekute, pidude jms muu korraldamiseks. Et see tuleb kuskilt niisama, minu oma vabast ajast ja missioonitundest ja seda enam MEIE majas tööaja sisse ei arvestata. Ja selle eest enam maksma ei pea.

    Käib pidev trall, kattuva tööaja ümber, mida kasutatakse justkui ähvardusena “Et kui sa palju suud pruugid, siis paneme kõigile kattuva tööaja ja Sina oled süüdi..” Mis toimub=?!?!

    Ma võin käia 5 päeva nädalas, 7 h päevas.. Palun väga =35h, aga siis siitmaalt, kus uks mu seljataga sulgub, mu töö ka lõpeb. Täie raha eest.

  8. Aimar ütleb:

    Täiesti nõus sellega, et me õpetajatena peamegi tegema tööd max 35 tundi nädalas ning ei grammigi rohkem. Kui kõik nii teevad, siis midagi muutub. Mina teen juba aastaid ning on võimalik, kuigi peamised kannatajad on muidugi lapsed. Julgust ja pealehakkamist!

  9. Tigedik007 ütleb:

    Ei ole keskmine niipalju, kui just meeletult ületunde või häid suhteid pole ülemusega.Mul on ületunnid ja mul jääb ikka kõvasti veel puudu sellest 900 st.Millest küll räägitakse???

  10. Liisa ütleb:

    Need, kes saavad 400-500 ei ole ilmselt ka need, kes on oma hariduse eest suuremal või vähemal määral riigile maksnud, ega ole teinud magistrikraadi, rääkimata muudest astmetest, mida õpetajal on võimalik aastate jooksul teha.

  11. muusikaõpetaja ütleb:

    Väga naljakas!

  12. Irja ütleb:

    Aga mida siis TEHA?? Nagu “Peeter Põld” välja toob, saab suurem osa lapsevanematest veel vähem palka kui õpetaja, seega nad ei moodusta olulise kaaluga valijaskonda, kes suudaks võidelda nende inimeste eest, kellega nende lapsed veedavad suure osa oma ärkvelolekuajast… Õpetajaskond on jah alalhoidlik, radikaalseid meetmeid ei luba see või intelligents rakendada, tulihingelisi uustulnukaid peale ei tule, ring tundub surnud olevat… Või…?

  13. Lill ütleb:

    Proovin sama põhimõtte järgi töötada.
    1.Selline oli valitsuse soov
    2.Ei taha ju ennast ise saamatuks tunnistada, et tööaja sisse ei mahu

    Kuigi reaalselt tunnen, et tahaksin rohkem teha.
    Juba õpilaste pärast.
    Et tunnid oleksid huvitavamad, aga no ei, põhimõtte pärast ei ületa tööaega.

    Vaatame, mis saab…

  14. Maarja ütleb:

    Olen pidanud juba üle kahe aasta nn tööpäevikut, kuhu olen üles kirjutanud kõik töötunnid ja tööülesanded. Sügisene keskmine koormus on mul eelnevatel aastatel tulnud 51 tundi nädalas ja kevadine 55 tundi nädalas. Võtsin sel aastal plaani,mitte venitada nädala töötunde pikemaks kui 45 tundi, et vältida läbipõlemist. Olen hakanud rohkem kasutama tunnis töövihikut, kontrolltöödes testküsimusi ja tunnitöödes pinginaaber kontrollib pinginaabri tööd süsteemi (ei pea seda küll väga tulemuslikuks ausaltöeldes). Töötundide arv on vähenenud 47 tunni peale.

  15. eliann ütleb:

    Peeter Põld ei tee ilmselgelt vahet tööl olemise ja töö tegemise vahel.”Ja õpetaja keskmine palk on täna juba vist mingi…” Ja vat vist mingil Peetril, kuigi ta ennast Põlluks tituleerib, ei kõlba ka sõna võtta teemal, mida ta ei jaga.

    Pealegi kõrvutada õpetajaid pidevalt vaat et miinimumpalgaliste töötajatega on ülim häbematus. Kas siis Peeter Põld aru ei saa, et ametid ja tööd on väga, väga, väga, väga erinevad. Kui Peeter Põld on ka t e g e l i k u l t haridustöötaja, avalikustagu, kus ja kellena ametis on.

  16. Karl ütleb:

    Töötasin samuti veel 5-6 a tagasi nädalas 60 tundi. Siis käis krõks. Mille pagana pärast ma peaksin nii rabama, keegi seda niikuinii ei usu ja ületundide eest palka ka ei maksta. Tegin otsuse, et mahukaid kontrolltöid enam ei korralda ja kirjalike tööde arvu vähendan miinimumini. Kuna kolme arvestusliku hinde nõuet enam pole, on nii toimida lihtne. Tunde enam ette ei valmista, kogemust ja õppevahendeid juba nii palju kogunenud, et suudan igasugu ootamatutest olukordadest välja tulla. Nüüd saan ülejäänud vaba aega endale kulutada. Vanust juba nii palju, et iga minut arvel, peab hoolega tegevusi valima, et enne surma jõuaks ikka olulised raamatud läbi lugeda, filmid ära vaadata jne. Milleks niigi väärtuslikku aega väärtustamata tegevustele kulutada?

  17. eliann ütleb:

    Väga õige.

  18. Maris ütleb:

    Olen tööl lasteaias. Meil on nüüd kattuv tööaeg. Arvatakse, et meil pole tarvis üldtööaega. Tegelikult on, üritused, arenguvestlused jne. Hakkan tegema arvestust ja ületunde ei tee enam. Mis siis saab kui hakkame piduseih hommikul kell 11 tegema. Ei tea mitu vanemat kohale tuleks??? Ikka teeme ju alates 17.00-18.00
    Ja et sellest veel vähe oleks siis riik ei võimalda isegi täiskohta. Mina olen oktoobrist tööl 0,88 kohaga. Enne olin 0,875.
    Lisaks vähendati koolitusrahasid.
    Ega enne see jama ei lõppe kui lasteaiades ja koolides puhub tuul.

  19. Kooli tulnuna ütleb:

    Jääb mulle üsna arusaamatuks, kas artikli autor tahab, et õpetajate lühendatud tööaeg (see 35 päristundi) ära kaotataks? Sellisel moel on see kehtinud ju eelmisest sajandist, kas M. Hildebrandt selle alles nüüd avastas?

    Samas jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks tahetakse, et klassitund oleks kõige olulisem, et erineva töö eest makstaks võrdset palka? Küsimus headele õpetajatele siin teemas. Kas te oma töölepingusse olete vaadanud? Kas teil järsku muutus seal esimesest septembrist midagi? Tööd juurde ei tekkinud ega ära ei kadunud. Seega, millest paanika?

  20. ka samal reel ütleb:

    Teen täpselt samal moel kui Karl. Ei sekunditki rohkem rabelemist. Töövihik ja õpik on, kirjandeid teen veerandis ühe. Lugemiskontrolle kaks. Nibin-nabin mõned tunnikad/ rühmatööd/arutelud… Üle 10 aasta koolis on kasvatanud väga suure kogemustepagasi. Oma perele jääb nüüd palju rohkem aega kui eelnevatel aastatel, nii võin selle 715 eest tiksuda küll. Ja süümekaid ei tunne.

  21. Heli ütleb:

    Liisa!

    Sinu vastus ärritas mind.Tundub ,et tegemist noorukiga 25+ inimesega.
    Olen 20 aastat tagasi lõpetanud TÜ 5 aastat õppeaeg ,mis võrdub magistrikraadiga.Teadusmagister oma ette teema ,millega ei ole koolis midagi teha ning ühtegi senti sellest palk ei tõuse.
    5.aastat tagasi omandasin veel teise eriala,et normkoormust täis saada.
    Meie koolis 24 h nädalas õpetajal 715 -maksud = 570.-eurot.Vanemõpetaja 736-maksud=590-600.-
    Enne mõtle ja uuri hetkeolukorda,mis on väljaspool Tallinnat.
    Kahjuks on mujal teised reeglid.

  22. elfi ütleb:

    Minu nädalane koormus tuli sel nädalal 47 tundi, aga raskemad nädalad, kus 30 gümnaasiumiõpilase kirjandid lugeda, on veel ees. Kusjuures siia pole sisse arvestatud uute teoste lugemisele kuluv aeg – täiesti uued kursused vajavad uute teoste lugemist ja ka kaasaegse kirjandusega tuleb end kursis hoida. Emakeeleõpetaja töömaht on ikkagi kohutavalt suur, kui ta oma tööd soovib südamega teha! Pool sellest teeme tasuta! Väga tänuväärne, et teema on tõstatatud.

  23. Aino ütleb:

    Kõik mõtted siin tuttavad.
    Otsin vahelduseks varahommikust kojamehe kohta, et maksud saaks makstud, laps koolitatud ja hommikvõimlemine tehtud.

  24. Ruth ütleb:

    Olen töötanud välismaal, saanud head palka, nautinud töö ja tööaja mõistlikku reguleeritust. Aga seellest ei tahtnud ma rääkida. Oluline oli, et õpetajad ei tee ületunde tasuta. Kui tööülesanded ei ole vastavuses ajaga, siis lähtutakse ajast. Ei ole eetiline teiste õpetajate suhtes töötada rohkem ja saada seeläbi paremaid tulemusi. Idaeurooplasena olen kasvanud mõttega, et mis see aeg siis maksab. Enese oma võibolla mitte, aga teiste oma küll, kui oma toimetamistega panen teised sundseisu või ebamugavalt tundma. Minul üksiku inimesena on jah võibolla aega koolis kauem vahtida, aga teine peab minema lapsi koolist ära tooma või mida iganes. Säärase “vastutulelikkuse” enesestmõistetavus kui pehmelt õeldes ebaviisakus, tehti kõhklematult selgeks. Kui tunnid läbi ja pisike välkkoosolek ka( tasuline muide), talutati mind suurima tähelepanuga õpside toast oma paberite tagant välja pubisse väikest drinki tegema. Lihtne.

  25. Ruth ütleb:

    Eelneva mõte oleks, et õpetaja väärtustab eelkõige ise oma töö, siis ehk ka teised, ajapikku ilmselt. . .

  26. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Keegi küsib siin: “Jääb mulle üsna arusaamatuks, kas artikli autor tahab, et õpetajate lühendatud tööaeg (see 35 päristundi) ära kaotataks? Sellisel moel on see kehtinud ju eelmisest sajandist, kas M. Hildebrandt selle alles nüüd avastas?
    Samas jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks tahetakse, et klassitund oleks kõige olulisem, et erineva töö eest makstaks võrdset palka? Küsimus headele õpetajatele siin teemas. Kas te oma töölepingusse olete vaadanud? Kas teil järsku muutus seal esimesest septembrist midagi? Tööd juurde ei tekkinud ega ära ei kadunud. Seega, millest paanika?”
    Seletan: 1. Lühendatud tööaeg (ehk 35 tundi) on juba varem olnud paberil kirjas. Aga siis oli kontakttundide arv ka paika pandud. Nüüd võib aga juhtuda, et ühes koolis on 17 tundi koos teiste ülesannetega täiskoormus, teises koolis aga 24 tundi koos teiste ülesannetega.
    2. Minu arvates peaks heal õpetajal rõhk olema ikka tundidel, mitte tunnivälisel tööl. Saksamaal öeldakse, et õppetund/ainetund on püha. See peaks olema nii hästi ja detailselt ette valmistatud kui võimalk. Alles siis tulevad ülejäänud õpetajate ülesanded. Ka mina arvan nii.
    3. 35 tundi kui ametlik tööaeg jätab avalikusele mulje, et õpetajad tõesti töötavad nii vähe. Fakt on, et me töötame rohkem. Mina sooviksin, et me oleksime (vähemalt) paberil võrdsed teiste Eesti töövõtjatega, kellel on enamasti 40 tundi nädalas ette nähtud. Mina ei taha, et arvatakse, et õpetajatel oleks teistega võrreldes tööaja suhtes mingeid boonuseid. Sest neid ei ole. (Näiliselt) lühendatud tööaeg on hea vastuargument palganõuetele.

  27. Eneli ütleb:

    Tahan eriti tänada Marcust ja Ruthi ja paljusid teisi, kes sõna võtsid. Tänu teile sain sellise keerulise probleemi, nagu õpetaja tööaeg, enda jaoks selgeks mõeldud. Mul on ka mure, et tööandja kaldub meil selle suunas, et õpetaja peab oma täistööaja koolis veetma. Iseenesest poleks mul selle vastu midagi. Oleks nagu lihtsamgi. Kuid vana klassiarvuti jookseb vähemalt kolm korda tunnis kokku, arvutilauaks on nõukaaegne kirjutuslaud, mis on minu väikese kasvu jaoks liiga kõrge (puudub koht ka klaviatuuri jaoks), tool seevastu on katkine ja liiga madal (kõrgemaks reguleerida ei anna). Istungi, pea kuklas ja nina laua alt välja piilumas, randmed valusad. Samuti kõik teosed, mida kirjanduse õpetaja vajab tunniks ettevalmistamisel, asuvad koduses erakogus, kool neid kindlasti soetada ei jõua. Mind paneb imestama see, et paljudel koolidel on eesrindlikud õppevahendid-tarvikud, I-Padid, raamatukogud. Mina võin projektorist ainult unistada ja meediaõpetus arvutiklassis on lausa nali (kui arvutid tunni lõpuks käima saad, on tore). Kui jätta isiklikud mured kõrvale(tööaeg ja kehvad tingimused), kas keegi oskaks öelda, millest tuleneb nii suur tehniline/aineline ebavõrdsus koolide vahel?

  28. eliann ütleb:

    Teema on küll tõstatatud, aga sellest ei muutu ju midagi. On ennegi tõstatatud. Meie ministrid toimetavad mingis omas mullis ja ei neid huvita tegelik (kooli)elu. Need jutud kvaliteetse hariduse ANDMISEST on ka üdini ära tüüdanud. Haridust ei saa üldse anda, saab luua sellised tingimused, et õpilastel oleks võimalus ennast igati harituks kujundada. Aga niisuguse asjaga meil EI TEGELDA. Üks uhke, kuid tühi retoorika vaid!

  29. Mihkel Rebane ütleb:

    Koolijuhina meeldiks mulle tõepoolest tööleping, kus on kirjas tasu suurus, tööaeg (vahet pole kas 35 või 40 t nädalas) ja et selle eest tuleb teha kõike seda, mida õpetaja ametikoht välja kujunenud tava mõttes sisaldab. Palganumber oleks igaaastane kokkulepe, mis põhineb algava aasta töö sisul ja mahul.
    Tegelikkuses tuleb aga pidada keerulist exeli-tabelit. Ma ei näe lähiajal võimalust loobuda eraldi klassijuhataja tasust ja koolisisest kokkuleppest, mitu tundi klassi ees võrdub 1,0 koormust. Aga praegune kombinatsioon – tunnid, ületunnid, klassijuhatamine, muud lisatasud, ringid, vanemõpetaja lisatasu jms – mis kaks korda aastas muutub on selgelt kohmakas.
    Õpetajana – emakeel ja kirjandus – väidan, et selgelt rohkem kui 35 tundi nädalas tuleb töötada teatud perioodidel, aga kui see 10 kuu peale ära jagada, siis on tulemus küllaltki normaalne.

  30. Karl ütleb:

    “Mul on ka mure, et tööandja kaldub meil selle suunas, et õpetaja peab oma täistööaja koolis veetma”
    Siin võib olla mitmeid seletusi.
    1. Direktor ei usalda oma õpetajaid.
    2. Veel võib põhjus selles olla, et kohalikus omavalitsuses keegi arvab, et õpetajad ei tee kodus tööd ja peavad seetöttu koolis oma aja täis tiksuma. Direktor võib teisiti arvata, aga kus sa vallavalitsuse vastu saad.
    3. Direktori enesekehtestamise vajadus. Direktor tunneb, et tal pole alluvate hulgas autoriteeti ja annab seepärast rumalaid käskusid-keeldusid.

  31. Ruth ütleb:

    Ma ei saa aru!
    Koolijuht on ise ka töövõtja. Miks ta peab end koormama eraldi õpetajatele töömahu ja töötasu määramisega vaevama? Teisest küljest, kas see positsioon on võrdne õigusega seda üldse otsustada? Riiklikus asutuses töötajatel peaks olema selge ja läbipaistev tasude regulatsioon üldriiklikul tasandil. Mida on siin arutada koolisiseselt kellele kui palju. Ja töömaht peab piirduma seaduslike normidaga.Kui need ei ole normaalsed, tuleb seda muuta. Kuidas on see teistes Euroopa riikides võimalik?
    Kes kirjutas eespool, et töötas 60 tundi nädalas. Kas see on Bangladeshi rõivatööstus ( kuigi seal ka seda ei saa õigustada) või koht, kus inimene peab töötama intellektuaalses ja vaimses täiuslikkuses?
    Emakeele (IB kolledzhi programmis) 7-8 suurteost, kolme autori novellid, vabas koguses luulet. Pluss teose analüüsi teooria. Kahe aasta peale. Jõuab süveneda, tekib huvi ka peale kooli tõsisemaid raamatuid lugeda. Ei ole õpetajad end surnuks ette valmistanud, töid parandanud, ega lapsed kirjandust kartma hakanud.
    Õppematerjalide olukord Eestis vajaks eraldi revolutsiooni.

    Kõik on kõigega seotud, aga kusagilt peab alustama ja see mõistusevastane olukord peaks hakkama hargnema.

  32. H.Siig ütleb:

    Marcus Hildebrandt ütles: “Lühendatud tööaeg (ehk 35 tundi) on juba varem olnud paberil kirjas. Aga siis oli kontakttundide arv ka paika pandud. Nüüd võib aga juhtuda, et ühes koolis on 17 tundi koos teiste ülesannetega täiskoormus, teises koolis aga 24 tundi koos teiste ülesannetega.”

    Hea autor. Kooli tasandil EI SAA mitte midagi paika panna, sest sellised asjad lepitakse õpetajatega kokku töölepingutes. Iga õpetajaga eraldi! Olen õpetanud kahes Eesti erakoolis ning absoluutselt hämmeldunud, kuidas ei tea linnakoolide õpetajad, kuidas töölepingut ja tööd korraldama peab. Ühel õpetajal võibki täiskoormus olla 17 tundi (klassi oma) ja teisel 24. Seda peabki erinevalt kokku leppima, kui üks neist annab tööintensiivsemat ainet või õpetab palju suuremaid klasse.

    Keegi ei keela vist ka nüüd enam kontakttunde töölepingus kokku leppida (ministeeriumi inimese artiklis oli kirjas) aga koolidirektor EI SAA määrata koormust. Vabandan, kui teen liiga aga mulle jääb mulje, et Te tahate, et riik ütleks, mitu klassitundi on täiskoormus KÕIGILE õpetajatele? Nii neile, kes õpetavad väikese maakoolis kui ka neile, kes suures linnakoolis, kus klassid 3 korda mahukamad? Andke andeks, kuid see on ju ebaõiglane ja kahjulik.

    Marcus Hildebrandt ütles: “35 tundi kui ametlik tööaeg jätab avalikusele mulje, et õpetajad tõesti töötavad nii vähe. Fakt on, et me töötame rohkem. Mina sooviksin, et me oleksime (vähemalt) paberil võrdsed teiste Eesti töövõtjatega, kellel on enamasti 40 tundi nädalas ette nähtud.”

    Koormuse teema on mitmetahuline. Meil oli koolis iga poole aasta tagant arenguvestlus, kus arutati läbi ka koormus ja jaotamine. Tõesti meil oli väga intensiivseid perioode, kuid üldiselt oli tugi ja koostöö teiste õpetajatega ilusti korraldatud. Eriti kasulik oli koostöö. Küll ei mõista, kuidas võidaksid õpetajad, kui 35 tehtaks tundi 40 tunniks, kuid olge hea ja tehke ettepanek ÕpetajateLEHE artiklis ning vaataks tagasisidet.

  33. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Lugege veelkord artikkel ja minu kommentaar hoolikalt läbi, siis saate võib-olla aru, miks ma tahan, et olen teiste töövõtjatega vähemalt paberil võrdne. Mina ei taha enam kuulda inimeste käest, kes ise koolis ei tööta: “Mida te tahate? Teil on ju lühem töönädal!”

  34. Maarika ütleb:

    …veel üks lause, millel on sama varjund: mis te tahate, teil on nii pikk suvepuhkus!
    Aga et millest siis alustada? Kõigepealt ,,torm veeklaasis“ ehk kõik töötavad 35 tundi – uks kinni –koju! Hommikul jätkan sealt kus eile pooleli jäi……! Prioriteet on õppetund ja õpilased, …kõik muud ülesanded (direktsiooni, ministeeriumi poolt jäävad ära) …Sorry, tööaeg on lõppenud.
    Minu esimene mõte selle 35 tunni rõhutamise puhul oli: siduge mind kinni, et ma rohkem ei töötaks…oleme ju harjunud, kutsumus, kohusetunne, mis kõik veel….
    Üks suur sasipundar on kokku veeretatud ja ikka nii, et igaüks räägib oma mätta otsast. Teise nahka on raske pugeda. Kõike lahti seletada võimatu, raske mõõta millise aine õpetaja teeb rohkem tööd. Fakt on, et nõudmised õpetajale on ,,laes, palk põrandal“. USALDUS olematu. Õppekirjanduse lausvorpimine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri. Algklassides muutus õppekava faktiline osa minimaalselt. Uue õppekava templiga õpikud on sellist jama täis, … kahju rahast, paberist… Samas võiks osa õppekirjanduse rahast suunata õpetajale töötasuks kui ta õpetab ilma õpikuta ehk paneb oma materjali ise kokku.

  35. Ruth ütleb:

    Koorub siis tasapisi see teemake …
    …asjad lepitakse kokku töölepingutes…
    …ühel täiskoormus 17, teisel 24…
    …tööintensiivsem aine…
    …koolidirektor ei saa määrata koormust…
    …tunnid maakoolis või linnakoolis, et kui võrdsustada, siis on ebaõiglane ja kahjulik…
    …koormuse teema on mitmatahuline…
    …iga poole aasta tagant arenguvestlus…
    …tugi ja koostöö teiste õpetajatega ilusti korraldatud…

    Kuidas saab sellises lausebamäärasuses eales midagi püsivat üles ehitada pikemas perspektiivis? Seda süsteemi pole võimalik isegi reformida? Ja kahju oleks, kui midagi nii haruldast globaalsel tasandil kaoks. Teen ettepaneku võtta eesti haridussüsteem hetkelise unikaalses seisus UNESCO kaitse alla . . . , enne, kui kellelgi mõistus pähe tuleb. Siis läheb tõesti igavaks.

  36. Priit Kärsna ütleb:

    Aitäh loo autorile teema tõstatamise eest! Kommentaatoritest eriti Ruth väljendus minu arusaamise järgi väga tabavalt.

    Minu arvates probleemiks on, et reaalsus ja õigusloome käivad ise jalga (ja kui peeglis avalduv pilt ametnikele ei meeldi, siis ametnikud purustavad peegli, selle asemel, et vigast süsteemi parandada).

    Minu arvates on hea näide, mis iseloomustab sisult ka muud hariduskorraldust (sh õpetajate tööaega ja selle korraldust), tasuta kõrghariduse reform. Alguses lubati, et “teeme asja ära, küll pärast detailid kokku lepime”. Pärast saime lugeda, et hea haridus ongi tudengi jaoks palk, mingit tulemusstipendiumit tudengile vaja pole. Siis lugesime lehest, et tudeng perest, kus pere sissetulek on 134 eurot kuus, ei saa vajaduspõhist õppetoetust, kuna kasutatakse eelmise aasta tuludeklaratsioonide andmeid (mille järgi sissetulekud olid piisavalt suured). Ma ei tea, kas ametnikud ongi nii rumalad, et ei tea, et iga kuu 10-ndaks kuupäevaks on maksuametil iga inimese osas olemas eelmise kuu palgaandmed, mille põhjal saab arvuti andmeid kontrollida ja vajaduspõhist stipendiumi vajadusel ümber arvutada (st selleks pole vaja mingit bürokraatiaaparaati vaid arvutiprogrammi ja ma ei näe isegi vajadust toetuse taotluse esitamiseks, kasutada saaks EHIS-t), või ametnikud lihtsalt nahaalselt valetavad.

  37. Marii ütleb:

    Nagu ei väärtustata politseid ja päästjaid,kes peavad entusiasmist töötama,nii on õpetajate tasud naeruväärsed ja hullemaks läheb,sest aastad enam ei loe ja aastatega saadud kogemused ei maksa midagi.Igasuguseid lisakoormiseid tuleb juurde,mida ei tasustata.Ka e-kooli täitmine võtab jubedalt aega.Õpetajate ainus väljapääs oleks teha täpselt makstud tundide ulatuses ja keelduda lisakohustustest ja viia igasused kirjalikud tööd miinimumini,sest suulist esinemist peaks õpilastel olemagi rohkem. Streigiraha õpetajatel pole ja üksmeelt ka mitte – kahju,sest see mõikaks,et ministeeriumi ametnikele ja ministrile mõju avaldada. Töötundidega ja keskmise palgaga hämamine on ainus,mida minister Aaviksoo oskab.Tema palk sellest ei kannata.

  38. Olev Veberson ütleb:

    No veidi “kahtlane” tundub mulle see Ruthi poolt levitatud mõte, et üle tööaja töötades olen ülekohtune kolleegide suhtes saades neist paremaid tulemusi “ebaseaduslike ületundide arvelt”. Ma jätaks selle ikka igaühe sisetunde asjaks. Kui ma tajun, et olen kolleegidest oluliselt aeglasema liigutamisega ja “pikemate juhtmetega”, siis olgu mul vabadus seda omast ajast kompenseerida.
    Kas sportlane, kes isikliku elu arvelt rohkem treenib, kui teised, on kolleegide-konkurentide suhtes ebaaus?
    See, kui ma ise tööaja ja töömahu suhet ebaõiglasena tajun ja sellega lepin – on puhtalt enesehinnangu küsimus. Postsotsialistlikes ühiskondades on inimeste enesehinnanguid aastakümnete jooksul süsteemselt maha tambitud. Mulle tundub, et see mõju on meil tibake juba geenides. Aega, mil evolutsiooni vääramatu kulg, selle sealt jälle välja kannab, mõõdetakse arvatavasti kümnendites(loodetavasti mitte sajandites)

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!