Alushariduse õpetajate professionaalsusest
Lasteasutuse õpetajate professionaalsus, õppekava, koostöö vanemate ja ühiskonnaga, lasteasutuse kvaliteet on lasteaiast kõneldes kõige olulisemad märksõnad. Tallinna ülikooli eelkoolipedagoogika osakond on oma uurimustes nendest märksõnadest lähtunud. Ka EDUKO projekt on meid uurimuste läbiviimisel toetanud. Uuringute üks eesmärk on töötada välja Eesti alushariduse õpetajate professionaalsuse mudel.
Suhtlemist väärtustati Eestis vähe
Peterson, Veisson, Hujala, Härkönen, Sandberg, Johansson, Kovacne (in press) viisid läbi uuringu, milles küsitleti kirjalikult Eesti, Soome, Rootsi ja Ungari lasteaiaõpetajaid ja -direktoreid.
Uuringus osales neljast riigist kokku üle 800 küsitletava. Professionaalsuse kõigi aspektide võrdlemisel olid Soome ja Rootsi õpetajad ja direktorid üsna sarnastel seisukohtadel. Professionaalsuse komponendid olid keskkonna loomine, väärtused, koostöö vanematega, õppe- ja kasvatustöö planeerimine, õpetamisstrateegiate kasutamine ja suhtlemine. Eesti õpetajate ja direktorite arvates olid neist kõige olulisemad keskkonna loomine ja väärtused. Kõrgelt hinnati ka õpetamisstrateegiate kasutamist. Soome õpetajad ja direktorid (juhatajad) hindasid kõige kõrgemalt väärtusi ning Rootsi õpetajad ja juhatajad hoopis õpetamisstrateegiaid. Kõige madalamalt hinnati Eestis koostööd lapsevanematega ja suhtlemist. Siit järeldub, et edaspidi tuleb ka õpetajakoolituses rohkem keskenduda koostööle lapsevanematega ja pedagoogilisele suhtlemisele ning professionaalse arengu toetamisele.
Peterson, Veisson, Hujala, Sandberg, Johansson jt (in press) viisid läbi fookusgrupi intervjuud õpetajate ja direktoritega Eestis, Soomes ja Rootsis, et selgitada välja professionaalsuse olulised indikaatorid. Igas grupis osales 5–7 uuritavat. Kontentanalüüsi käigus selgus, et kõige olulisemaks peeti suhtlemist, koostööd ja meeskonnatööd, refleksioonioskust ja väärtusi.
Ugaste, Tuule, Niglase jt (2013) uurimuse eesmärk oli selgitada välja ja uurida peamisi aspekte laste õppimise tajus õpetajate poolt. Küsitleti 729 õpetajat. Tulemused näitavad, et õpetajad eelistavad laste oma initsiatiivi ja aktiivset osalemist õppeprotsessis, samuti igapäevategevusi, võrreldes õpetajate otsese juhendamisega.
Lapsevanemate huvipuudus koostööks
Suur ja Veisson (2012); Veisson ja Suur (2011); Veisson, Gaspar, Einarsdottir, Gardarsdottir jt (2010) uurisid õpetajate, direktorite ja lapsevanemate hinnanguid koostööle. Selgus, et koostöö ja suhtlemine on kõigi asjaosaliste arvates küll väga oluline, aga seda takistavad ajapuudus ja lapsevanemate huvipuudus. Kõige olulisemaks peetaksegi vahetut igapäevast suhtlemist lapsi lasteaeda tuues ja koju viies. Eestlased hindavad madalalt võimalusi kasutada lasteaiaõpetaja ja direktoriga suhtlemisel moodsaid infotehnoloogiavahendeid.
Eesti, Soome, Islandi ja Portugali õpetajate hinnanguid võrreldes selgus, et kõige rohkem erinesid teiste omadest Portugali õpetajate hinnangud, kes hindasid üsna kõrgelt lapsevanematele korraldatavaid koosolekuid. Eestis hindasid lapsevanemad õpetajate ja direktoritega võrreldes koosolekuid vähem. Kõik osapooled hindasid kõige kõrgemalt lasteaias korraldatavaid üritusi ja pidusid, mis võimaldavad kõigil omavahel suhelda.
Tänan doktorante Tiina Petersoni, Maire Tuult ja Silvi Suurt ning kõiki kolleege Tallinna ülikoolist ja välismaalt, kellega koos ülal mainitud uurimused on läbi viidud või kelle uurimustele on tuginetud.