Eksamitulemuste avaldamine annab objektiivse pildi hariduse kvaliteedist

Vastates veebiportaali Delfi küsimustele möödunud nädalal avaldatud riigieksamite tulemuste kohta, ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, et riigieksamite tabelite avaldamine annab objektiivse pildi hariduse kvaliteedist üle riigi. Kuna Delfi kasutas Aguri kommentaarist vaid väikest osa, avaldame siin GAG-i direktori vastused täismahus koos paari hilisema täienduse ja täpsustusega.

Kas olete oma kooli tulemustega rahul?

Hendrik Agur: Oleme oma gümnaasiumi 2012/2013. õppeaasta riigieksamitulemustega väga rahul. Ületasime esmakordselt 80 punkti läve (sel aastal 80,21). Me ei jälgi neid andmeid hüsteeriliselt, vaid pragmaatiliselt.

Meie kooli eristab teistest see, et meil on gümnaasiumis neli õppesuunda: reaal- ja loodusainete, matemaatika − inglise keele, prantsuse ja inglise keele ning rootsi keele õppesuund. See tähendab, et eksamisooritajate suure arvu juures on keskmiselt tublide õpilaste arv võrreldes humanitaariale või reaalkallakule orienteeritud koolidega suur.

Näiteks oli GAG-is emakeele riigieksamite sooritajate arv 130 ja üleriigilises üldtabelis olime teisel kohal. Sama tabeli kümnendal kohal oli kool, milles sooritas eksami ainult kümme inimest.

Sama võrdlus inglise keele riigieksamiga: esimese positsiooni hõivanud kooli keskmine oli 92,7 punkti, kool ongi inglise keele süvaõppele orienteeritud ning eksami sooritas seal 26 õpilast. GAG oli inglise keeles 86,8 punktiga kuuendal positsioonil, meil oli sooritajaid 123, kusjuures eri õppesuundadest. Tuleb osata tabelit lugeda ja vajalikest aspektidest järeldusi teha.

Riigieksamite tulemused on väga selgelt mõõdetavad ja kontrollitavad parameetrid, mis annavad otsest tagasisidet õpilaste tasemest ning õpilaste ja õpetajate tööst. Möödunud aastal oli GAG-i punktisumma 76,86 ja koht üleriigilises pingereas kaheksas, selleaastane punktisumma 80,21 on möödunudaastasest 3,95 punkti kõrgem, mis teeb meile loomulikult rõõmu, ehkki üleriigilises pingereas langesime koha võrra. Meie jaoks on koht üleriigilises pingereas sekundaarse tähtsusega. Aga siiski on hea võrrelda oma kooli positsiooni ka teiste koolidega.

Meid iseloomustab aastate lõikes stabiilisus nii riigieksamite punktide keskmises tulemuses kui ka positsioonis riigi teiste koolide seas. Esikümnes püsimine on kahtlemata auväärne positsioon, mis annab kooliperele turvatunde ning kooli kogukonnale signaali, et meil on asjad hästi ning oleme õigel teel. Stabiilsust peame kõige olulisemaks parameetriks.

Miks on riigieksamite tulemused vaja avalikustada?

Riigieksamite statistika avaldamine annab objektiivse pildi hariduse kvaliteedist üle riigi. Mõtlevad inimesed oskavad neid analüüsida ja teha järeldusi. See, kui tabeli esimeses osas on tugevad gümnaasiumid, kuhu õpilased pääsevad õppima tugeva konkursiga, ongi ootuspärane.

Tabeli põhjal saavad oma õppekorralduse kohta teha järeldusi koolid ja koolijuhid, kuid olulisim − koolipidajad. Kui ikka teatud piirkonna või maakonna kõikide või enamiku gümnaasiumide tulemused on nõrgemate seas, siis on koolipidaja ülesanne olukorda mõista ja teha tarvilikud muudatused. Kurb, kui koolipidajad ise seda analüüsida ei oska.

Üle-eestilist pilti riigieksamite tulemustest vaadates teeb kõige murelikumaks, et tabeli esimeste ja viimaste koolide vahe on ülisuur − 50 punkti. Seda on lubamatult palju. Mida see tähendab? Ma ei sooviks siinkohal hakata kuulama kulunud juttu, et tabeli esimese otsa koolid saavad valida parimaid. Saavadki ja mis selles halba on? Neil on ka paremad tulemused ning see on loogiline. Aga isegi riigi keskmise ja tabeli tagumise poole vahe on suur. See tähendab, et kusagil on sisse lastud suur viga ja see kordub aastast aastasse.

Kas midagi muuta ei saa? Peaks ju ometi saama. Me ei tohi unustada, et tabeli tagumises otsas olevatest koolidest lähevad ellu samasugused noored nagu tabeli esimeses pooles olevatest koolidest. Aga nad on saanud kehvema hariduse ja neil on olnud kehvemad arengutingimused. See ongi probleem ja see on hariduskorralduse küsimus kooli juhtimise ja koolipidamise tasandilt.

Nii koolipidajatest kui ka koolijuhtidest on silmakirjalik öelda, et neid riigieksamite tulemused, võrdlus ja analüüs ei huvita. Vastupidi – iga vallavanema ja koolijuhi ülesanne peaks olema vaadata oma koolide tulemused üle ja neid analüüsida. Ning vajadusel midagi muuta.

Mis on koolide pingeridade avaldamise plussid ja miinused?

Miinuseid mina ei näe. Pealiskaudsel suhtumisel tabelite avaldamisse või meelevaldselt negatiivset varjundit külge kleepides halvustatakse tabelite avalikustajaid ja seatakse kahtluse alla avaldamise vajalikkus. Aga tabelites sisalduv on ju objektiivne reaalsus ja nende avaldamise vastu on avalik huvi. Loomulikult pole mugav tunne olla tabeli lõpus. Aga see on neile kooli- ja haridusjuhtidele ning koolipidajatele signaal, et midagi tuleb ette võtta. Tabeli lõpus olijad peavad tulemusi analüüsima ja adekvaatselt tegutsema. Kui häbi ja hirm ei motiveeri muudatusi ette võtma, siis mis veel? Täitsa mõtlemise koht. Seega, ikkagi on tabelite avaldamine hea.

Kui adekvaatsed on need tabelid teie hinnangul?

Tabelid on ju adekvaatsed, pole kahtlustki. Üks asi, mida saaks tabelite avaldamisel täiendada, on võtta arvesse eksamisooritajate üldarvu. Paljude väikeste koolide liikumine tabelis pikk samm üles või alla kõneleb ebastabiilsusest ning annab ainest teha järeldusi kohtadel. Väikestes gümnaasiumides, kus ongi vähe õpilasi, on see loomulik ja selles pole midagi hirmsat, sest ka aastad võivad olla erinevad. Pigem annab see signaale jällegi koolipidajale − ehk peab tegema koolivõrgus muudatusi, sest silmas peab ikkagi ja ainult pidama õpilastele paremate arengutingimuste loomist, mitte pidama koole ja väikseid gümnaasiumiosasid iga hinna eest.

Järelkaja Facebookis

Kristel Tõldsepp, GAG-i vilistlane, GAG-i hoolekogu liige: Saan aru, et GAG-i matemaatikaeksami madalam tulemus on tingitud sellest, et 50% eksami sooritanutest olid humanitaar­kallaku õpilased. Kas on võimalik eraldi välja võtta reaalklassi keskmine hinne, et tekiks parem võrdlusmoment näiteks reaalkooliga?

Moonika Tooming, GAG-i gümnaasiumiosa õppejuht: Matemaatika riigieksami keskmine tulemus on GAG-il kasvanud viimase kolme aasta jooksul rohkem kui 10 punkti võrra (2011. a oli see 66,5; 2012. a 72,3 ja nüüd 2013. a 77,18). See on suurepärane tulemus! Alati on olnud nii, et klasside kaupa eraldi võrdluses on meie humanitaar­klasside keskmine tulemus matemaatikas olnud madalam ja see on loomulik.

2013. aastal sooritas kokku matemaatika riigieksami 82 õpilast, neist 59 reaalklassi õpilased, ning mõlema reaalklassi (reaal- ja loodusainete ning matemaatika ja inglise keele) keskmine tulemus oli täpselt 83,3 punkti, mis oli eelmisel aastal kahel klassil keskmiselt 77 ehk siis ka reaalklasside matemaatika keskmine oli sel aastal varasemast kõrgem.

Humanitaarklassidest sooritas matemaatika riigieksami sel aastal 21 õpilast ning nende kahe klassi keskmine oli kokku 64, mis on samuti eelnevate aastatega võrreldes tublisti kõrgem tulemus. Oleme uhked oma õpilaste tublide tulemuste üle ning tänulikud õpetajate suurepäraselt tehtud töö eest.