Euroopas vajatakse kümneid tuhandeid inseneritaibuga töötajaid
Ühest küljest tööpuudus, teisest küljest suur puudus tehnoloogia- ja insenerivaldkonna töötajatest – see on enamiku Euroopa riikide reaalsus ja selle ühe põhjusena viidatakse haridussüsteemidele, mis ei ole ettevõtete vajadustele järele jõudnud.
Euroopa riikide haridussüsteemid ei ole näinud seni vajadust siduda õppetööd süsteemselt ettevõtete igapäevategevusel põhinevate õppematerjalide, näidete ja katsetega, et selle kaudu lastes loodus- ja tehnoloogiaainete ning matemaatika (LTT) vastu huvi äratada ning aidata neil teadlikult eriala valida. Endiselt on tulevase elukutse valikul oluline roll sõpradel, vanematel, samuti koolide õppekavade tutvustusel, kuid sisuliselt puudub edasiõppijal info, mida kujutavad endast ametid, mis on seotud näiteks füüsika, bioloogia, geograafia või matemaatikaga. Samuti ei teadvustata, et pea igas tööstuse või tehnoloogia valdkonna ettevõttes töötamine eeldab häid infotehnoloogiavaldkonna üldteadmisi. Vastava info edasiandmisel ei tunne end kindlalt ka pea kogu Euroopas vananev õpetajaskond ning karjäärinõustajad, kelle endi eriala on pigem sotsiaalteaduste valdkonnast.
Ka uuringud ja analüüsid (TIMMS, ROSE, PISA jne) on näidanud, et paljudes maades jõuavad õpilased loodus- ja tehnoloogiaainetes ning matemaatikas kehvasti edasi ja nende alade karjäärivõimaluste vastu on huvi teiste ainetega võrreldes väike. Probleem on eriti terav Euroopas, kus innovatsioonialane konkurentsivõime ühismõõdik, mis koondab andmeid saavutuste, huvi ja demograafiliste muudatuste tasandil, jätkab lähematel aastatel langustendentsi, kui seda ei leevenda süsteemsed muudatused.
Euroopas on koolide ja ettevõtete koostööd pidanud oluliseks Holland, kus juba kümme aastat tegutseb organisatsioon Jet-Net (Jouth and Technology Network), mis loodi, kui LTT-valdkonna tudengite arv 2000. aasta alguses oli langenud 2500-le. Jet-Neti võrgustikku kuulub ligi 90 ettevõtet ja 180 kooli, aastas toimub enam kui 600 üritust, millest võtab osa rohkem kui 40 000 õpilast.
Soovitud eesmärkide saavutamiseks koolide ja ettevõtete koostöös on oluline, et ettevõtlussektor annaks selgepiirilise pildi majanduse suundumustest ja spetsialistide vajadusest tulevikus. Haridussüsteemi ülesanne võiks olla luua õppekavades kirjeldused, kuidas ja mis tüüpi praktikaid LTT õpetamisel koostöös ettevõtetega käsitleda. Riikides soovitatakse luua ka koordineeriv üksus, kes töötab välja vajaliku poliitika ning abistab nii koole kui ka ettevõtteid omavahelises koostöös.
InGeniouse projekt
Euroopa töösturite ümarlaud (European Roundtable of Industrialists) on aastaid rõhutanud, et inseneri-, teadus- ja tehnoloogiavaldkonna ametikohtadel on puudu kümneid tuhandeid piisava haridusega töötajaid, mistõttu algatati koos Euroopa koolide võrgustikuga (European Schoolnet, EUN) InGeniouse projekt. Projekti eesmärk ongi edendada koolide ja ettevõtete koostööd LTT-ainete õpetamisel, tekitada noortes senisest suuremat huvi nende õppeainete vastu, samuti näidata võimalust siduda tulevane erialavalik loodus- ja inseneriteadustega. Teema olulisust Euroopas näitab, et tegemist on suurima haridusprojektiga, mida Euroopa Liit 7. raamprogrammist 8 miljoni euroga rahastab.
Projektis osaleb 26 partnerit 16 riigist ning selles osalevate ettevõtete ülesanne on töötada välja õppevahendid ning -meetodid LTT-õppe rikastamiseks, teiste seas loovad praktikaid Shell, Nokia, Microsoft, Volvo, Philips, Euroopa naftakeemia assotsiatsioon jne. Eestis on projekti partner ja koordinaator Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse innovatsioonikeskus.
Praktikaid katsetatakse üle Euroopa
Projektis osalevad kõikide kooliastmete õpilased ja õpetajad, rohkem kui tuhat klassi üle Euroopa. Eestist osaleb kümme õpetajat eri koolidest, kes oma klassidega materjale testivad ning annavad tagasisidet, milliseid neist on võimalik õppetööga siduda ja millised nii efektiivsed pole.
Tartu kristliku kooli õpetaja Marika Eller on oma 8. ja 9. klasside tundides teinud Xperimania-praktika keemiakatseid. „Uurisime eri tekstiilide vastupidavust happelistele ja aluselistele puhastusvahenditele, samuti looduslike ja sünteetiliste kiudude põlemist.” Katsetele lisaks vaadati tundides lühifilmi „Chemistry, It’s All About You”, mis annab ettekujutuse rohketest inimese loodud materjalidest ja nende kasutusvaldkondadest igapäevaelus kõikjal üle maailma.
Kääpa põhikooli keemiaõpetaja Aiki Jõgeva peab väga huvitavaks videoklippe, mida ta on kasutanud keemiatööstuse saavutuste tutvustamiseks ja aruteluks. Õpilaste seas on väga populaarne ka „Sensor Adventure’i” programm, kus tuleb uurida ilmasatelliidi, päikesepaneelide ja biokupli ehitamist, valida neile sobivad materjalid ja asukoht, kasutades sensoreid, millega saab mõõta temperatuuri, valgust või niiskust.
Õpetajad töötubades
Selle õppeaasta alguses toimus Barcelonas InGeniouse suvekool, mis andis õpetajatele võimaluse omandada uusi kogemusi töötubades, mida viisid läbi Euroopa suurettevõtete ja teadusasutuste esindajad. Praktikumide eesmärk oli näidata õpetajatele, kuidas uusimaid teadus- ja tööstussaavutusi õpilastele tutvustada.
Suvekoolis osalenud Nõo reaalgümnaasiumi keemiaõpetajale Aivar Vinnele meeldis analüütilise tehnoloogia töötuba, mille viis läbi naftakontserni Shell esindaja Jan-Karel Buijink. Töötuba oli suunatud just keemiaõpetajatele, tutvustades ülevaatlikult massispektroskoopiat ja tuuma magnetresonantsspektroskoopiat. „Töötoas saime teha praktilise töö ainete analüüsiks. Seda kasutan ka oma tundides, sest nii näevad õpilased lähemalt, millega teadlased tegelevad ja mis sellest kasu on. Töötoa materjalide põhjal saavad koostööd teha mitme aine (keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia, geograafia jne) õpetajad.”
Koolide võimalused üle Euroopa praktikaid klassiruumis korraldada on erinevad ja Aivar Vinne sõnul peab iga õpetaja vastavalt oma kooli võimalustele neid kohandama. Tema läbi viidud InGeniouse portaali praktikad on Nõo reaalgümnaasiumi loodusklasside õppekavasse hästi sobinud: „Õpilastele meeldib teha praktilisi töid, millel on side kas igapäevaeluga või tööstusega.”
Õpetajate arvates oleks hea, kui ka meie tööstusettevõtted reaalainete õpetamist koolides senisest aktiivsemalt toetaksid. Aivar Vinne pakkus välja, et huvitav oleks seostada praktikaid selliste Eestis tegutsevate tööstusettevõtetega nagu AGA, Viru Keemia Grupp või Molycorp Silmet.
Projekti portaaliga oodatakse liituma ka Eesti õpetajaid
InGeniouse praktikatega saavad õpetajad tutvuda InGeniouse portaalis aadressil http://www.ingenious-science.eu. Praktikate täpsemate kirjelduste nägemiseks tuleb liituda õpetajate kogukonnaga. Lisaks leiab portaalist elukutseid tutvustavaid videoid, mida on hea kasutada ka näiteks keeleõppetundides. Samuti korraldatakse õpilaste online-vestluseid ettevõtete esindajatega ning õpetajatele pakub tuge praktikate kogukond.
[…] sisu ning ka nende erialadega kaasnevad ametid (minu väidet toetab Õpetajate Lehe artikkel https://opleht.ee/9196-euroopas-vajatakse-kumneid-tuhandeid-inseneritaibuga-tootajaid/ ). Nii mõnigi üritaks kindlasti esitada vastuväite, et on olemas avatud uste päevad, mille […]