Neljapäeval, 26. septembril toimub rahvusraamatukogus Eesti esimene selge keele konverents, kus rahvusvahelise kogemuse najal arutatakse selle üle, kuidas liikuda selgema keelekasutuse poole nii avalikus kui ka erasektoris.

Õigusaktid, avalduste vormid, juhised, ravimiinfo jms võiks olla sõnastatud nii, et täiskasvanud inimene mõistaks seda juba esimesel lugemisel ega vajaks lisaselgitusi. See säästaks aega, vähendaks halduskoormust ja -kulu ning parandaks riigiasutuste mainet. Selgest keelekasutusest võidaks kogu ühiskond, seisab korraldajate pressiteates.

„Seaduskeel peab olema selge inimestele, keda needsamad seadused vahetult puudutavad,” ütles konverentsile saadetud tervituses Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. „Austame vestluskaaslast. Valime head ja selged sõnad siira tahtmisega mõista ja olla mõistetud,” kutsus president üles keelekasutusele enam tähelepanu pöörama. President rõhutas, et ebaselge ja võõrapärane kirjaviis annab sageli tunnistust hoopis kirjutaja mõttetühjusest.

Konverents on mõeldud eelkõige riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele, kes tegelevad õigusaktide ja haldusdokumentide koostamisega. Samuti on oodatud kõik teised avaliku keelekasutuse mõjutajad, nagu juristid, ajakirjanikud, tõlkijad, toimetajad ja keeletoimetajad, kujundajad ning õppejõud ja üliõpilased.

Selge keele konverentsi korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Esinejate hulgas on pikaajalise kogemusega selge keele eksperdid Rootsist, Belgiast ja Euroopa Komisjonist. Rahvusvahelise Infodisaini Instituudi esindaja tutvustab viise, kuidas teksti sõnalist teostust toetada visuaalselt kergesti haaratava ja meeldejääva kujundusega. Eesti kogemust vahendavad konverentsil endine õiguskantsler Allar Jõks ning ajakirjanik Janar Filippov. Päeva juhib Mari-Liis Lill.

Ettekandeid saab veebiülekande vahendusel jälgida ja järelvaadata konverentsi kodulehel www.selgekeel.ee.