Inglise keel kui sallivuse õpetamise meedium
12.–18.augustil 2013. aastal toimus Pärnumaal, Hiiekivi talus järjekordne TTTE (Teaching Tolerance Through English) suvekool Balti riikide 11–13-aastastele noortele. Mõte korraldada suveakadeemia, kus kohtuksid noored Eestist, Lätist ja Leedust, sai alguse Lätist. Sealse Inglise Keele Õpetajate Seltsi ja Riias asuva Ameerika Suursaatkonna eestvedamisel toimusid suvelaagrid Salacgrivas 2011. ja 2012. aasta augustis.
Sellel suvel pakkus Tallinnas asuv Ameerika Ühendriikide Suursaatkond võimalust korraldada laager Eestis. Konkursiga, mida aitasid vahendada inglise keele õpetajate seltsid kolmes riigis, leiti laagrisse õpetajad ja assistendid. Valituks osutusid Tartu Erakooli, Saarepeedi ja Orava põhikooli õpetajad ning Dagda keskkooli õpetaja Leedust ja Pumpenai kooli õpetaja Lätist. Iga õpetaja tuli laagrisse oma kooli viie õpilasega. Nii sai kokku kirev seltskond: 13 poissi ja 12 tüdrukut. Algul kõlasid laagris läbisegi eesti, läti, leedu ja vene keel. Juba teisel päeval domineeris inglise keel, sest suhelda oli ju vaja.
Pärnumaal toimunud laagri võtmesõna oli tolerantsus, sallivus ja teistega arvestamine. Iga laagripäev oli pealkirjastatud konkreetse teemaga: „Unikaalne maailm”, „Tolerantsus”, „Sõprus”, „Minu maa” ja „Kõik üheskoos”. Kuna suhtlemine toimus vaid inglise keeles, oli algus raske, sest laste keeleoskus oli väga erinev. Keelekümblus oli nii põhjalik, et ka vähem inglise keelt õppinud lapsed olid kui vette visatud – inglise keel oli ainus viis ennast arusaadavaks teha. Kuuldavasti pruukisid nad võõrkeelt isegi peale laagrist koju jõudmist. 
Õpetajad kasutasid õppetöös elulisi ja olulisi tegevusi ning vahendeid, suuresti läbi mänguliste ülesannete ning situatsioonide. Üheskoos joonistamine, plakatite valmistamine, laulmine, tantsimine ja rollimängud pakkusid aktiivset mõttevahetust, uut sõnavara ja oskust mõista, kui sõnu ei piisa. Lisaks õpetajatele tegelesid lastega assistendid, kes sisustasid olulise osa vabast ajast ning taas vaid inglise keeles. Olukorra tegi loomulikuks see, et ühe assistendi emakeeleks oli inglise keel. Assistentide korraldatud tegevused olid sportlikud ja põnevad, kuid nõudsid ka nutikust ning mis kõige olulisem, omavahelist suhtlemist.
Õpilastele korraldati teadusõhtu, luuremänge, matk Kurgja talumuuseumisse, igahommikusest võimlemisest ja sörkjooksust võtsid laagrilised osa nalja ja naeruga. Õpilased hindasid assistentide tegevust väga kõrgelt. Siit edasi mõeldes jõudsime olulise järelduseni – abiõpetajast oleks koolitunnis suur abi.
Igal pealelõunal toimusid kohtumised põnevate külalistega. Juba teisel laagripäeval kohtuti Dave Bentoniga, kes rääkis üksteisega arvestamisest, sõprusest ja hoolimisest, seades esikohale tingimuse, et keegi ei tohi kellelegi tahtlikult kahju teha.
Kelly Rosenthal MTÜ-st Erinevus Rikastab arutles lastega kiusamise ja rassismi teemal. Saatkonna meediaassistent Mairis Tuisk andis lastele võimaluse videointervjuud teha, küsida ja vastata. Saatkonna praktikant Alia Udawala USA-st õpetas Texase tantsu ning andis juhiseid küsimuste esitamiseks ja vastamiseks. Just see viimane õpetus kulus marjaks ära, kui laagriperele tuli külla USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine, kellega arutati, kuidas maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.
Huvitavaks külaliseks oli Junior Achievement Eestit esindav Liisa Aavik Tallinna 21. Koolist. Liisa on edukalt tegelenud ettevõtlusega ning õpilasfirmade loomisega. Tema elav jutt pani laagrilised mõtlema sellest, kui oluline on unistada ning mida unistuste täitumiseks teha. Kokaks saada sooviv läti poiss võttis kõikide kaaslaste arvamused kokku, öeldes „We must learn a lot!” (Me peame palju õppima!)
Laager pakkus kuhjaga positiivseid emotsioone ja korraldajatel on rõõm selle üle, et meil on 25 eesti, läti ja leedu last, kes on ilmselgelt aru saanud ja kogenud, mida tähendab sallivus. Sõna tolerance on saanud konkreetsema tähenduse ja kinnistunud nende sõnavaras.
Sallivus ja hoolivus Baltikumi piirides on oluline ja alustada tulebki konkreetsemast, geograafiliselt lähedasemast. Nii mõnigi osalenud laps avas esmakordselt ukse oma linnast-külast välja. Oleme kindlad, et nüüd tahetakse vaadata veel kaugemale ja ollakse julgemad.
Üks huvitav tähelepanek õpetajate poolt veel. Kui esimesel päeval tundus, et õpilased ei mahu ühe pika laua taha pinkidele istuma, siis laagri lõpus tundus, et ruumi jaguks veel mitmele. Üksteisemõistmise kasvades julgeti tihedamalt platsi võtta ja koostöö sujus libedamalt. Sõprust ja usaldamist oli näha ja tunda igas suurema või väiksema rühma töös.
Laager sai läbi, aga kirjad, mille lapsed laagrist oma lähedastele kirjutasid, ootavad alles postitamist. Sellest tuleb tore üllatus kõikides osalenute peredes, kui kirjad oktoobrikuus neile kätte jõuavad. Küllap elustuvad siis toredad laagrimälestused ja meenuvad ka sõbrad Hiiekivilt.
Tänu suvekoolile elavnes koostöö nii inglise keele õpetajate assotsiatsioonide kui ka ametikaaslaste vahel kolmes Balti riigis.
Suur tänu Hiiekivi turismitalule, kõigile õpetajatele, assistentidele, külalistele ja loomulikult lastele. Hiiel on meie kultuuriloos olnud tähtis roll. Loodame, et Hiiekivi talust said laagrilised palju lennukaid mõtteid ja sõpru väga pikaks ajaks.
Sellised keelekümbluslaagrid ei muuda inimesi üleöö, aga kogetu ja õpitu mõjutab osalenuid ka edaspidi, mõne muutuse vilju võib noppida alles aastate pärast. Kes teab, ehk on just nende laagrilaste seas tulevane sotsiaalminister või õpetaja.
Õpetajate mõtteid vahendas laagri koordinaator Kati Bakradze