Kutsemeistrivõistlused panevad koolis elu keema
Juulis osales kümme Eesti parimat ametikooliõpilast ülemaailmsel kutsemeisterlikkuse olümpial „WorldSkills 2013”.
Võistlused toimusid Saksamaal Leipzigis, kus sel aastal võtsid omavahel mõõtu 1046 õpilast 52 riigist. Eestist astusid võistlustulle trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog. Eestlastest parim oli tisler, kes tuli üldarvestuses oma erialal 11. kohale ja pälvis sellega „Best of Nationi” medali. Eksperdi ja juhendajana võtsid võistlustest osa Tallinna Ehituskooli ehitusosakonna kutseõpetaja-metoodik Terje Jaksen ning Tallinna Polütehnikumi infotehnoloogia kutseõpetaja Toivo Pärnpuu.
Kutsevõistlused, eriti rahvusvahelised, nõuavad nii õpetajatelt kui ka õpilastelt palju aega ja energiat. Miks siis ikkagi võistlustele minnakse?
Parim võimalus ennast täiendada
Terje Jaksen, kes on praeguseks töötanud Tallinna Ehituskoolis juba 25 aastat, peab kutsevõistlustel osalemist väga tähtsaks eelkõige õpetajale. Võistlused on ideaalne koht, kus õpetajad saavad vahetada kogemusi, õppida kolleegidelt midagi uut ja olla kursis oma ala üldise arenguga. Võistlustel saab õpetaja kinnitust ka sellele, mida ta juba teab, lisab Jaksen.
Ja nii ongi Terje Jaksen käinud kutsevõistlustel treenerina juba alates 2008. aastast. Esimene suurem väljakutse oli talle ehitusviimistluse eriala õpilaste ettevalmistamine Euroopa meistrivõistlusteks. „Tookord oli ikka raskusi ka, sest minu inglise keele oskus oli veel tagasihoidlik,” meenutab Jaksen tollaseid aegu. Praeguseks on temast aga saanud juba rahvusvaheliste võistluste ekspert. Lisaks korraldab ta üleriigilisi ehitusviimistluse kutsevõistlusi.
Toivo Pärnpuu lisab, et õpetajale annab võistlus väga hea võimaluse uuendada oma tunniülesannete baasi, lisaks tekib võimalus treenida oma õpilasi ka individuaalselt. „Mina olen võistlustelt saanud väga häid ideid, mida tunnis teha ja õppetöös kasutada. See on hea alusmaterjal paremini õpetamiseks,” ütleb Toivo Pärnpuu.
Võistlused aitavad ka süveneda, lisab Terje Jaksen. Võistlusülesanded on õppeprogrammides suuremal või vähemal määral olemas, kuid võistlusteks valmistuja saab neid iseseisvalt ja palju põhjalikumalt lahendada ning tal on selle juures õpetaja pidevalt toeks. „Kui tavaõpilane värvib ühe ukse, siis võistleja ikka päris mitu,” märgib Terje Jaksen.
Mis tõstaks veel paremini kooli mainet?
„Võistlemine, eriti rahvusvahelistel võistlustel tõstab ka kooli mainet,” lisab Jaksen ühe olulise põhjuse, miks kutsevõistlustel tasub käia. Tema sõnul näitavad pidev võistlustel osalemine ja õpilaste head kohad, et koolis on õpetamine heal tasemel ja seal töötavad tublid õpetajad. Mis tõstaks veel paremini kooli mainet?
Toivo Pärnpuu lisab, et õpilase hea tulemus kutsevõistlusel näitab kooli tõsist tööd, kuid lisab, et ka tagasihoidlikumate tulemustega õpilased on saanud kutsevõistlustel hindamatu väärtusega kogemusi. Kutsekooliõpilastel on võistlemiseks võimalusi piisavalt. Enne üleriigilisi võistlusi saavad nad vabatahtlikult osaleda koolisisestel mõõduvõtmistel, mille parimaid ootab ees treening Eesti võistlusteks. „Sisevõistlused on iga kooli jaoks omaette suursündmus,” ütleb Toivo Pärnpuu. Ta lisab, et võistlused on õpilaste jaoks kohtumispaik, kus nad näevad ja tunnetavad üksteiste oskusi.
Pärnpuu sõnul on enne võistlusi koolis väga hea ja töökas õhkkond. Igas tunnis lahendatakse siis ka mõnd võistlusülesannet või -probleemi. Ta lisab, et nii nakatuvad teisedki võistluspisikuga ja saavad innustust õppetöös aktiivselt kaasa löömiseks.
Terje Jaksen lisab, et sisevõistlused toovad õpilased pilvedest maa peale tagasi ja nad hakkavad oma senist tööd palju kriitilisemalt vaatama, kusjuures võistlusteks treenimine tõstab ka nende õpilaste motivatsiooni, kes ise ei võistlegi. „Neil tekivad küsimused, kuidas midagi on tehtud ja mismoodi saaks teha veel paremini,” ütleb Jaksen ja on rahul, et iga aastaga suureneb kolleegide toetus ja huvi kutsemeistrivõistluste vastu.
Toivo Pärnpuu lisab, et kõige rohkem ongi kutsemeistrivõistlustest kasu õpilastele. Esiteks õpivad nad võistlusteks valmistudes oma eriala tavalisest palju põhjalikumalt. Teiseks pruugib tööandjal vaid kuulda, et õpilane on esinenud edukalt kutsevõistlustel, kui talle on töökoht kindlustatud.
Uhkustunne oma ameti üle
„Kutsevõistlustel peavad nii õpilased kui ka õpetajad kindlasti osalema,” kinnitab Toivo Pärnpuu. Tema sõnul võiksid koolid otsida aeg-ajalt rohkem omavahelise koostöö punkte, sest ainult nii on võimalik üheskoos edasi areneda.
Terje Jaksen lisab, et õpilased on väga uhked, kui neid on valitud esindama kutsevõistlustel oma kooli või riiki. Aga just uhkustunne oma ameti üle ongi see, mis teeb noorest lõpuks tõelise meistri.
„Loomulikult on võistlus ka õnneküsimus, aga selle õnne nimel tasub kõvasti tööd teha,” ütleb Terje Jaksen kokkuvõtteks.
Tore lugeda, et meil on asjalikud õpetajad