Läti noored eelistavad õppida Eestis
Valgamaa kutseõppekeskus õpetab juba teist aastat ka lõunanaabrite lapsi.
Möödunud sügisel võttis see kool õppima 11 läti keelt rääkivat ehituspuuseppa ja tänavu 16. Veokorraldust (õpilased on nii Eestist kui ka Lätist) asus mullu õppima üheksa ja tänavu neli läti õpilast.
Ehituspuuseppade väljaõpe toimub põhikooli baasil, mis tähendab, et noored peavad õppima ka keskkoolis õpitavaid üldaineid. Kuna noormehed eesti keelt veel ei oska, käivad nad üldainete tundides üle piiri asuvas Valka gümnaasiumis. Kolm päeva nädalas õpitakse Valkas läti keeles üldaineid, seejärel kaks päeva Valgas puusepatööd. Edasi kaks päeva Valkas ja kolm Valgas. Direktor Laur Speek hoiab Valka gümnaasiumi direktori Lilita Kreitzbergaga ühendust, et koostöö sujuks.
Läti noormehed õpivad Eestis ehituspuusepa eriala samuti läti keeles, sest nende õpetajad – esimesel kursusel Andreijs Simanovics ja teisel kursusel Normunds Praznicans – on mõlemad Lätimaalt. Eesti keelt pole siiski täiesti kõrvale jäetud − lätlased läbivad eesti keele süvendatud kursuse. Direktor Speek märgib, et juba mõne kuu pärast oskavad nad näiteks kantseleis lihtsamaid asju eesti keeles korda ajada ja aasta lõpus lähevad pooled neist praktikale Eesti ettevõttesse.
Teine eriala, mida läti noored Valgamaa kutseõppekeskuses õpivad, on veokorraldus (logistika). See eriala on koolile mõnevõrra suuremgi väljakutse, ütleb direktor Speek, sest seda õpitakse inglise keeles. Valgamaa kutseõppekeskus on esimene kutsekool Eestis, kus õpetatakse inglise keeles. Läti ja eesti noored on õpperühmas koos ja nii õppides kui ka omavahel suheldes räägivad nad inglise keelt. Tänu võõrkeeles toimuvale õppele on neil aga väga häid õpetajaid ka välismaalt, näiteks Peterburist ja Inglismaalt. Praktika toimub veokorralduse noortel maades, kus on inglise keelt vaja: Inglismaal, Saksamaal, Maltal jm.
Laur Speek märgib, et esialgu maksab Valgas õppivate läti noorte õppekulud kinni Eesti riik. Läti noormehed on tublid õppijad ning õigustavad seda toetust. Mõnigi neist soovib pärast kooli lõpetamist Eestisse töölegi jääda. Edaspidi hakkab aga praegu majandusraskusi ületav Läti ka ise oma Eestis õppivatesse noortesse rohkem panustama – Eesti-Läti koostöögrupp on õppe rahastamist juba korduvalt arutanud.
„Me ei taha Lätiga konkureerida. Küsimus on pigem selles, et meil on Valga-Valka kaksiklinn. Kui teeme selles piiriülest koostööd majanduse ja kultuuri vallas, on täiesti loomulik, et seda tuleb teha ka hariduses. Võidavad mõlemad pooled,” annab Laur Speek Läti noorte Eestis õpetamisele üldisema hinnangu.
Mis on eesti keele süvaõpe
Läti noormehed saavad Valgamaa kutseõppekeskuses eesti õpilastest rohkem eesti keele tunde – õppeaja kohta kokku 320, lisaks mitmesuguste keeleprojektide tunnid. Keeletunnid venitavad lätlaste õppeaja pikemaks. Eesti ehituspuusepp õpib kolm aastat, lätlane eesti keele tundide pärast pool aastat kauem.
Eesti keele õpetaja Silvia Kindma märgib, et möödunud aastal õppisid nii ehituspuusepad kui ka logistikud eesti keelt meelsasti. Kerge polnud, sest otseselt läti sihtgrupile mõeldud eesti keele õpikut pole, kuid Mall Pesti raamat „E nagu Eesti” ajab asja ära.
Alustati nullist, sest eesti ja läti keel on väga erinevad, paljusid asju sõna-sõnalt tõlkida ei saagi. Päris palju olulisi lauseid õpiti algul lihtsalt pähe, et saaks elementaarselt suhelda ja häälduse korda.
Täiendava keeleõppena korraldas õpetaja Kindma möödunud aastal projektide toel õppereise Eesti eri paikadesse, Lõuna-Eestisse, Kohtla-Järvele jm. Enne väljasõite uurisid läti noored Eesti linnu ja külasid, kust oli kavas läbi sõita, ja õppisid neid eesti keeles tutvustama. Bussis räägiti eesti keeles, mikrofon käes, mida oli välja uuritud. Enne riigikogu külastamist harjutati riigikogu eesti keeles tutvustamist. Pärast õppereisi arutati, kuidas keegi eesti keeles hakkama sai, mis oli raske.
Missugused on olnud tulemused? Esimesel aastal tuleb saavutada A2-tase ja möödunud aastal selleni ka jõuti. Enam-vähem selgeks saadi erialasõnavara, tehnoloogiate tutvustamine eesti keeles, avalduste kirjutamine, elulookirjeldused jms. Logistika noormeestel läks eesti keel paremini, sest neil oli keskharidus ja nad juba oskasid mõnd võõrkeelt (inglise, saksa, vene, soome). Ehituspuuseppadel, kes tulid Valgamaa kutseõppekeskusse pärast 9. klassi, jäi eesti keel mõnevõrra nõrgemaks. Nendelt nõudis õpetaja Kindma ka vähem, otsis eelkõige nende tugevamaid külgi, et neil huvi eesti keele vastu ära ei kaoks. Ja neil ei tekkinud küsimustki, miks nad peavad eesti keelt õppima.
Silvia Kindma töö teeb lihtsamaks asjaolu, et osa õpilasi on talle juba varasemast tuttavad – ta on neile Valka gümnaasiumi 5. klassis läti keelt õpetanud.
Õpetaja Kindmal on hea meel, et Valka noored saavad Valgamaa kutseõppekeskuses õppida. „Valkas on inimesi poole vähem kui Valgas ja seal kutsekooli pole, Riia aga jääb liiga kaugele. Pealegi meeldib Valgamaa moodne kutseõppekeskus Valka noortele, seal on ilusad valged klassid, tänapäevased seadmed, eestlased suhtuvad mõistvalt. Ja nad õpivad ju perspektiivikaid erialasid, tee nii Eestisse, Lätti kui ka Euroopasse on neile lahti,” ütleb Silvia Kindma kokkuvõtteks.