Mida lapsed tahavad?

Sina räägid siis, kui kana pissib!” hõikas üks jõngermann. – „Praekana!” täpsustas teine. Mõlemad naersid ennast oimetuks. Vanasti kasvatati sellise manitsusega lapsi. Ei mingit nalja. Vanasti olidki kohati kummalised kasvatuspõhimõtted, näiteks väideti, et laps ei tahtvat muud kui vitsa.

Vahepeal on elu edenenud. Tallinnas peeti hiljuti rahvusvahelist alushariduse konverentsi, millest tuleb Õpetajate Lehes peagi veel juttu. Konverentsi teemaks oli „Väärtused, kultuur ja haridus”. Osalejaid kogunes 48 riigist üle ilma, Lõuna-Aafrikast Alaskani.

„Konverentsil kohtas väga palju lapsest lähtuvat lähenemist,” rääkis konverentsi peakorraldaja Marika Veisson. „Kõlama jäi, et laste õpetamisel ja kasvatamisel tuleb lähtuda sellest, mille vastu nad huvi tunnevad. Seda rõhutas oma ettekandes ka üks peaesinejaid, Moskva Võgotski instituudi isiksusepsühholoogia osakonna juht Gennady Kravtsov, ja ma olen veendunud, et nii see on: me peame arvestama, mida lapsed tahavad.”

Kindlasti tahavad lapsed mõneti erinevaid asju sellest, mida tahtsid nende vanemad samas vanuses. Maailm on muutunud. Meedia ja infotehnoloogia on laste argipäev. Tänapäeval manipuleerivad juba imikud tehnikavidinate nuppudega.

Alushariduse konverentsil peeti lausa kaks sektsiooni meediakasvatusest ja infotehnoloogia­vahenditest koolieelses kasvatuses. Marika Veisson jutustas mulle uuringust, kus osalesid Norra, Taani, Soome, Rootsi ja Eesti lasteaiad. Lasteaiaõpetajatelt küsiti, kuidas nad kasutavad laste lugema ja kirjutama õpetamisel nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid. Marika Veisson nentis, et Eestis lood sellega väga hästi pole. „Koolis pööratakse IT-vahenditele rohkem tähelepanu, aga lasteaiad ei ole nendega hästi varustatud. Päris moodsaid vahendeid, nagu tahvelarvuteid, lasteaedades eriti pole. Arvutid ja printerid küll on, enamasti ka videokaamerad, aga neid võiks rohkem kasutada,” arvab Veisson. Tema meelest tuleks ka praegusest enam mõelda, kuidas valmistada lasteaiaõpetajaid ette koos lastega erisuguseid IT-vahendeid kasutama.

Kui Veisson käis Erasmuse programmi raames Maltal ja Türgis loenguid pidamas, külastas ta ka sealseid lasteaedu ja koole ning kohtus Malta haridusministriga. Maltal alustati alles hiljuti alushariduse õpetajate ettevalmistamist ülikoolis, kuid seal on juba suunatud Euroopa Liidu raha lasteaedade IT-vahenditega varustamisse. Sama on tehtud Türgis, jutustab Veisson. Ta kirjeldab, et Türgis on lasteaiarühmades interaktiivsed tahvlid, on ka iPadid ja muud moodsad vidinad. Samuti oli uuringu järgi Norras, Rootsis ja Taanis, aga Eesti ja Soome on ses vallas tagasihoidlikumad.

„Siin on vastuolu ja mõtlemise koht,” leiab Marika Veisson. „Oleme riigina ja ka koolides e-riigina väga heal tasemel, aga alushariduses pole sellele piisavalt tähelepanu pööratud. Arvan, et peaksime palju rohkem sellega tegelema ja et ka Euroopa Liidu raha võiks olla rohkem sinna suunatud. Õpetajad ütlevad, et vahendeid pole, huvi ja valmidus lastega IT-vahendeid kasutada aga on – et oleks erinevat tegevust ja õpimänge, mille abil õppida lugemist ja kirjutamist ning arendada lapse isiksust.”

Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter on samuti uurinud infotehnoloogiavahendite kasuta­mist. Tema uuringust selgus, et lasteaias võiks infotehnoloogia­vahendeid kasutada juba alates laste kolmandast eluaastast. Marika Veisson jutustas eelmisel sügisel Rakveres peetud konverentsist, kus Lehte Tuuling Tallinna ülikooli Rakvere kolledžist, kes uurib õuesõpet, ja Kristi Vinter, kes uurib infotehnoloogiat, korraldasid diskussiooni. Kumb on olulisem, kas õuesõpe, kus lapsed saavad palju värskes õhus mängida, või siseruumis arvutiga töötamine? Väitlejad jõudnud välja kuldse keskteeni: mõlemad on vajalikud, infotehnoloogia võib-olla mitte väga varakult. Marika Veisson arvab: „Aga kui lastel tekib huvi varem, siis peame sellega arvestama.”

Tänapäevalgi leidub inimesi, kes seepeale kostavad, et paljugi, mis laps tahab. Kui palju me tegelikult oleme valmis laste soovidega arvestama? Küsimus pole kapriiside rahuldamises, vaid laste huvi ja teotahte toitmises.