Milleks meile rahvusülikooli loengusari rahvusraamatukogus?

Kaks Eesti suurt vaimuvalguse hoidjat ja jagajat – Tartu ülikool (TÜ) ja Eesti rahvusraamatukogu (RR) – on pannud seljad kokku ning loonud ühtse, tavainimest tasuta hariva loengusarja, milles Tartu ülikooli parimad asjatundjad ja akadeemikud nii reaal- kui ka humanitaar­aladelt toovad oma teadmisi ka pealinna. Õpetajate Leht käis kuulamas sarja avaloengut rahvusraamatukogu suures saalis, kus möödunud neljapäeva õhtul kõneles eesti keelest ja sellega seotud aspektidest TÜ eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu.

Kella neljaks pärastlõunal on suurde konverentsisaali kogunenud ligikaudu 70 inimest, nende seas nii kohalikke raamatukogutöötajaid, asjatundjaid, tudengeid, õpetajaid kui ka niisama huvilisi.

Karl Pajusalu, kes on õppinud nii Pennsylvania kui ka Turu ülikoolis, kirjutanud doktoritöö lõunaeesti keele eripäradest, täpsemalt Karksi murrakust ning uurinud eesti keele ja sugulaskeelte hääliku- ja grammatikastruktuuri dünaamikat, lõunaeesti murrete nivelleerumist ja eesti allkeelte kujunemist, alustab tagasihoidlikult.

Tagasihoidlikult ses mõttes, et kui tema ettekande pealkiri kõlab „Kas on mitu eesti keelt?”, siis tunnistab ta kohe alguses, et pole kindel, kas väljahõigatud retoorilisele küsimusele ikka päriselt vastab, pigem on tema eesmärk panna kuulajad selle üle mõtlema.

Samalaadseid retoorilisi küsimusi, mis kuhugi ajukäärude vahele kumisema jäävad, kõlab tema ettekande ajal veelgi. Näiteks see, mis on ikkagi hea eesti keele oskus – „Kas see, kes hästi reegleid tunneb ja komasid oskab panna, on hea eesti keele oskaja – kas sellest piisab?” küsib ta –, ning seegi, kui ühtne peaks üks keel olema. „Iga inimese keel erineb pisut,” tõdeb ta.

Kaks presidenti – kaks keelt

Pajusalu nendib, et eesti keel areneb mitmes suunas ja mitmel viisil. Ning laseb kuulajatele selle kinnitamiseks kaht heliklippi: Konstantin Pätsi kõnet ning Toomas Hendrik Ilvese inter­vjuud. Võtab muigama küll. Ja tekitab hasardi sel teemal edasi minna – tahaks uurida, kui palju neis kahes sõnavõtus üldse samu sõnu ja väljendeid tarvitati. Kuigi, tõsi, siinkohal tuleb tunnistada, et vabas kõnekeeles intervjuu ning ametlik kõne ei ole siiski päris võrreldavad.

Siiski saavad mõlemad Pajusalult pigem kiita kui head eesti keele kasutajad, lisakommentaariga, et mõistagi on nad mõlemad keskmisest keelekasutajast üsna erinevad. „Päts oli keeleliselt võimekas, kasutab mitut registrit. Ilves läheb sellest rollist välja, lõhub stereotüüpe, otsib dialoogi,” analüüsis keeleteadlane.

Seda, et keelele on äärmiselt olulised ajalugu ja juured ning keel ise on ajas paratamatult muutuv, ei kipu tõenäoliselt vaidlustama keegi. Kui palju mõjutavad keelt aga naabrid, on jälle pigem mõõdetamatu suurus, mis viib omakorda küsimuseni, kas meil on rohkem balti, soome-ugri või läänemeresoome identiteet.

Auhind parimale sõnatundjale

Pajusalu kõneleb eesti keele vanusest ja eripäradest, mõõtmetest ja mitmekesisusest, murretest ja hääldusest; dialektist, sotsiolektist, registritest ja hinnangutest. Just siis, kui tundub, et Pajusalu on langenud pisut liiga oma ala spetsiifikasse ning väsinud aju enam kaasa mõelda ei jaksa, jagab ta laiali paberilehed, millel on 20 sõna. Esmapilgul täiesti tundmatud. Nüüd järgneb „test” ehk publik saab kümme minutit nende sõnade tähenduse äratundmiseks ja kirjapanekuks. „Eksamitöid” loomulikult kokku ei korjata. Pigem selgitatakse tulemused välja südametunnistuse meetodil ehk kõige suurema arvu õigete tähenduste äraarvajad tuvastatakse numbrilise väljahõikamise teel. Ja siinkohal on Pajusalu pehmelt öeldes pisut pettunud. Kui selgub, et esimese auhinnaraamatu omanikuks saab alles see, kes oli õigesti kirja pannud „ainult” kuue sõna tähenduse. Sama arvu äraarvamise eest saab murdeid käsitleva teose omanikuks veel kaks inimest. „Ma valisin 20 sõna hulka kümme rasket ja kümme kerget,” „ahastab” lektor. Ja saal mõmiseb, teadmata, kas nutta või naerda. Kas teie teate, mida tähendab näiteks „pruks”, „juugane” või „koldas”? Vastajate vahel loosime koostöös TÜ-ga välja kaks liivi-eesti-läti murdesõnaraamatut. Vastuseid ootame aadressile mari@opleht.ee.

Kokkuvõttes on selliseid loenguid kindlasti vaja, kas või selleks, et igapäevase alateadliku keelekasutamise käigus mõtleksime sellele ka teadlikult. Järgmine keeleteemaline loeng leiab rahvusraamatukogus aset juba 3. oktoobril, mil teemal „Kuhu kuulub eesti keel?” kõneleb TÜ tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang. Aga loengusari ei käsitle kaugeltki ainult keelt. Juba eeloleval teisipäeval räägib kliiniline geneetik ja lastearst Katrin Õunap geneetilisest testimisest ning nädal hiljem astub rakubioloogia professor Toivo Maimets üles loenguga tüvirakkudest. Ühtekokku on septembrist maini Tartus ja Tallinnas võimalik tasuta osaleda 26 loengul, mis pakuvad põnevat kuulamist ja mõtlemisainet nii gümnasistidele kui ka täiskasvanutele.

———

KOMMENTAAR

Eva-Kaia Vabamäe

loengusarja korraldaja,

TÜ filosoofiateaduskonna arendusjuht

Mul on hea meel tõdeda, et huvi loengusarja vastu on suur ja nii mõnigi kohalviibinu jäi teema üle pikemalt arutlema ka pärast esimese loengu lõppu. Korraldajatena rõõmustab meid väga, kui loenguteemad tekitavad arutelu ning panevad inimesed kaasa mõtlema oma rahvuse, keele ja kultuuri teemadel.

Väga tunnustavat tagasisidet sai ka eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu loengu interaktiivne osa, mis kaasas kogu publiku ning tekitas loengusaalis mõnusa emotsiooni. Järgmistelgi loengutel ootab publikut aktiivne osa, mis annab võimaluse professuuriga lähemalt tutvuda ning tekkinud küsimustele vastuseid saada. Näiteks võib veel oodata videomaterjali välitöödest soome-ugri rahvaste juures, aruteluringi eesti keele säilimisest tänapäeva väliseesti peredes, mälumängu Eesti mõtteloo teemal ning võimalust end tekstianalüüsis proovile panna.

On rõõm, et avaloeng tekitas hea emotsiooni mitte ainult korraldajates, vaid ka kuulajates. Ootame juba suure huviga järgmisi loenguid teistelt professoritelt, et avada üheskoos nende ja loengu kuulajatega rahvusteaduste eri külgi.

————

Tartu ülikooli loengusari „Google’ist ei piisa” Tallinnas rahvusraamatu­kogus

• 24. september – „Geneetiline testimine vastsündinust täiskasvanuni. Kellele mida?” (kliinilise geneetika professor Katrin Õunap)

• 1. oktoober – „Inimese tüvi­rakud – Nobeli preemiast personaalmeditsiinini” (rakubioloogia professor Toivo Maimets)

• 3. oktoober – „Kuhu kuulub eesti keel?” (tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang)

• 8. oktoober – „Kuidas olla atraktiivne?” (majandusteaduskonna juhataja Andres Kuusik)

• 10. oktoober – „Kui muistendist saab uudis: usundilise pärimuse ja Eesti ajakirjanduse suhetest” (eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk)

• 15. oktoober – „Biti jõud on suur” (arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo)

• 29. oktoober – „Sotsiaalteaduslikud eksperimendid: valijakompass” (riigiteaduste instituudi järeldoktor Kristjan Vassil)

• 5. november – „Füüsika muudab maailma” (füüsika instituudi direktor Jaak Kikas)

• 12. november – „Välja ja sisse – Eestist ja Eestisse” (rände- ja linnauuringute keskuse juhataja Tiit Tammaru)

• 21. november – „Ühendväljateooria ahvatlused” (eesti kirjanduse professor Arne Merilai) / „Kirjandusloo vajadused” (teadur Mart Velsker)

• 26. november – „Tehnoloogiline kirjaoskus kui inimese põhivajadus” (professor Margus Pedaste)

• 3. detsember – „25 aastat HIV-infektsiooni Eestis” (kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse direktor Matti Maimets)

• 10. detsember – „Mustlased Eestis – omad või võõrad?” (sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl)

• 12. detsember – „Milleks eestlastele kunstiajalugu?” (kunstiajaloo professor Juhan Maiste)

Lisainfo ja registreerumisvõimaluse leiab aadressilt http://www.ut.ee/tallinna-loengud.

———

Tasuta loengud toimuvad ka Tartus

Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna eestvedamisel saab rahvusteaduste professorite loenguid keelest, kultuurist, ühiskonnast ja ajaloost kuulata ka Tartus Jakobi 2 ring­auditooriumis, kus eile tegi otsa lahti etnoloogiaprofessor Art Leete.

• 3. oktoobril kõlab ajalooprofessor Tiit Rosenbergi loeng teemal „Eesti ajalugu – rahvusajalugu, maa-ajalugu või regionaalajalugu?”, kus kutsutakse üles mõtlema, milliseid lähenemisviise Eesti ajaloole on ning millist ajalugu me vajame.

• 17. oktoobril räägib professor Ülo Matjus teemal „Uitamisi Eesti mõtteloos”.

• 14. novembril astub kuulajate ette professor Valter Lang, kelle ettekanne kannab pealkirja „Kuidas, miks ja millal said meist läänemeresoomlased?”.

• 5. detsembril kõneleb professor Birute Klaas-Lang teemal „Eesti keel maailmas – keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega”.

• 14. jaanuaril saab ka Tartus kuulata professor Helle Metslangi esituses oktoobris Tallinnas kõlavat loengut „Kuhu kuulub eesti keel?”.

• 25. veebruaril on kavas professor Arne Merilai ja dotsent Leena Kurvet-Käosaare loeng „Eesti kirjandus ja eesti isedus”.

• 18. märtsil saab osa professor Juhan Maiste loengust „Milleks eestlastele kunstiajalugu?”, mis detsembris kõlab Tallinnas.

• 8. aprillil võivad tartlased kuulda oktoobris Tallinnas kõlavat professor Ülo Valgu loengut „Kui muistendist saab uudis: usundilise pärimuse ja Eesti ajakirjanduse suhetest”.

• 6. mail on oodatud Tartusse kõik need, kel jäi Tallinnas möödunud nädalal kuulmata Karl Pajusalu loeng „Kas on mitu eesti keelt?”, aga kelles see huvi tekitas.

Registreeruda saab aadressil http://www.ut.ee/rahvusteadused.