Mis muutus kooli hoolekogu õigustes ja kohustustes tänavu sügisest?

20. sept. 2013 - Mis muutus kooli hoolekogu õigustes ja kohustustes tänavu sügisest? kommenteerimine on välja lülitatud

Vastab Indrek Kilk, haridus- ja teadusministeeriumi jurist

Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, koolipidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse koolipidaja kehtestatud korras.

Ühtne loetelu kindlas paragrahvis

Tänavu 1. septembril jõustusid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, muuhulgas paragrahvi 73 täiendus lõikega 11, mis koondab põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu peamised õigused ja kohustused. Loetelu ei ole ammendav, kuna hoolekogu täidab ka teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb koolipidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Ka enne 2013. aasta 1. septembrit sisaldas põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kooli hoolekogu õigusi ja kohustusi, kuid puudus ühtne loetelu ühes kindlas paragrahvis. Õigused ja kohustused paiknesid laiali (paiknevad lisaks loetelule ka pärast 1. septembrit 2013) eri paragrahvides teemade juures, milles kaasarääkimise õigus kooli hoolekogul oli. Ühtse loetelu tekitamise eesmärk oli teadvustada hoolekogu liikmeid nende õigustest ja kohustustest, mis on õigusaktist senisest paremini leitavad.

Hoolekogu peamised õigused ja kohustused

• osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;

• annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;

• annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;

• annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooliõpilaste arvu klassis;

• annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

• annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;

• annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;

• kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötajate ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

• annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

• annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;

• annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;

• annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;

• annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

• annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;

• annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;

• annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta.

Arvamuse andmine ei võrdu vetoõigusega

Lisaks sellele näeb PGS hoolekogule ette veel mitmeid ülesandeid. Näiteks lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta PGS-i sätestatud õppeainete nimistut.

Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis haridus- ja teadusministri otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. Hoolekogu teeb kooli arengukavast lähtudes valla- või linnavolikogule ettepaneku muukeelseks või kakskeelseks õppeks munitsipaalgümnaasiumis. Hoolekogu osaleb vajadusel kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel.

Hoolekogu uute õigustena on vaadeldavad õigus anda arvamus direktori valimise korra kohta ning kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise korra kohta. Seadusest jäeti välja hoolekogu õigus arutada õpilasega tema käitumist.

Hoolekogu ülesanded seisnevad üldjuhul millegi kohta arvamuse andmises, ettepaneku esitamises või nõusoleku andmises. Neil toimingutel on küllaltki erinev kaal, ülesanne ja eesmärk. Nendes asjades, kus hoolekogult küsitakse arvamust, ei ole hoolekogul n-ö vetoõigust otsustamaks, kas konkreetse asjaga tegelda või mitte. Küll aga on hoolekogul võimalik esitada omalt poolt selle asjaga kaasnevad plussid ja miinused, mida kool ja koolipidaja saavad oma tegevuses arvesse võtta. Hoolekogu saab juhtida koolidirektori või -pidaja tähelepanu mõnele nüansile, mida nad ei osanud tähele panna. Tuleb silmas pidada, et eri asjade kohta küsitakse arvamust ka teistelt organitelt – õpilas­esinduselt, õppenõukogult jne.

Kui hoolekogu nõusolekut ei anna

Kui hoolekogu ei esita ettepanekut millegi kohta, milleks talle seadusega on õigus antud, siis ei juhtu ettepaneku mitteesitamisest muud, kui et vastavat asja (nt kooli õppekeele muutmine, pikapäevarühma moodustamine jne) praktikas lihtsalt ei tehta. Ettepaneku esitamine on antud juhul esimene samm millegi tegemiseks, muutmiseks, kehtestamiseks. Kui hoolekogult küsitakse seaduse alusel millegagi nõusolekut (nt kehtestada seaduses sätestatud piirnormist suurem klassi täitumuse ülemine piirnorm), siis on hoolekogul kaks võimalust: kas anda nõusolek või mitte. Nõusoleku mitteandmisel ei saa kool või koolipidaja konkreetse asjaga edasi liikuda. Nt klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamiseks on koolipidajal küll direktori ettepanek, kuid hoolekogu nõusoleku puudumisel ei saa ta piirnormi suurendada. Nõusolek antakse olukorras, kus keegi (koolidirektor) on midagi juba tegema asunud – nt teinud oma ettepaneku.

Nagu eelnevast selgub, on kooli hoolekogul küllaltki kandev roll koolis õppetöö ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel. Sellest hoolimata tuleb silmas pidada, et kooli juhib siiski direktor, kellele hoolekogu peaks olema hea abimees.