Mis noortega internetis tegelikult toimub?
VAT Teatril valmib tasuta lavastus õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele – internetiohtudest, aga ka -võimalustest.
Kristiina Jalasto trükisoe näidend „Netis sündinud” põhineb tõestisündinud internetiseikadel ja foorumteatri etendustel.
Näidendi toob VAT Teatris lavale Margo Teder. (Varem lavastanud näiteks „Kas sulle meeldib porno?”). Lavastuse originaalmuusika teeb Jarek Kasar ehk Chalice. Kunstnik on Iir Hermeliin. Mängivad VAT Teatri näitlejad ja külalisena Martin Kõiv Vanemuisest.
Näidend valmis ja etendused toimuvad projekti „Teater internetist” raames, mille viivad ellu BCS Koolitus ja VAT Teater koostöös Vaata Maailma sihtasutusega. Projektis osalevad ka lastekaitse liit ning politsei- ja piirivalveamet. Aitavad ja toetavad Euroopa regionaalarengu fond, Swedbank, Baltic Computer Systems, F-Secure ja New Yorker.
30 etendust üle Eesti
„Netis sündinud” esietendub 3. oktoobril ning siirdub seejärel üle Eesti teatritesse ja kultuurikeskustesse. Kokku antakse 30 etendust, neist 10 Tallinnas ja 20 maakondades. Vaatama on oodatud kõik, eriti aga 12–16-aastased õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Etendused on tasuta, kuid eelregistreerimisega ja sellega tasub kiirustada.
Kohad täituvad ruttu. BCS Koolituse projektijuht Elo Allemann peab põhjuseks, et teema on langenud viljakasse pinnasesse. Õpetajad teavad, et turvalise netikasutamise ja virtuaalsuhtluse teema on oluline – õpilastele ja neile endile. Eluline ja keeruline teema.
Maailm täis ohte ja võimalusi
Projekti „Teater internetist” eesmärk on juhtida noorte ning nende vanemate ja õpetajate tähelepanu virtuaalmaailma ohtudele ja võimalustele.
Elo Allemann: „Vanasti tegid teismelised oma katsetusi ja avastusi õues, aga nüüd internetis. 12-aastasest saab ühel hetkel 22-aastane, aga internetis on iga klikk salvestatud ja mis algul tundus nali, on hiljem õnnetus. Projekti üks eesmärke on ka, et täiskasvanud hakkaksid rohkem huvi tundma, mis elu lapsed internetis elavad. Internetis elatakse erinevates maailmades. Praegu on tunne, et täiskasvanud elavad omas maailmas, lapsed omas.
Foto on tehtud lavastuse „Netis sündinud” avatud proovis, mida käisid vaatamas ka Saku gümnaasiumi noored. Pärast etendust andsid nad õpetajatega lavastajale ja näitlejatele tagasisidet, mis meeldis ja mida võiks muuta. Lavastus sünnib käsikäes noortega.
Foto: Pille Kose
Kiusamiskogukonnad on samuti interneti tavaline osa. Kui täiskasvanu ei räägi oma lapsega ega tunne huvi, mida laps internetis teeb, siis ei saagi pihta kiusamisele ega muudele ohtudele, mis võivad lapse ellu probleeme tuua. Võib-olla mõtleb lapsevanem, et laps on turvaliselt soojas toas arvuti taga ja pealegi oskab ta arvutit vanemast paremini, aga võib-olla samal ajal kiusab last pool kooli. Õpetajad on teemaga rohkem kursis kui lapsevanemad, sest nad puutuvad koolis nende probleemidega kokku.
Ma oleks rahul, kui tänu sellele projektile mõtleksid täiskasvanud, kellel on lapsed või kes lastega tegelevad, kas või hetkeks nende probleemide peale. Tunneksid, et see puudutab ka neid.”
Mina olen internetis sündinud
Näidendi pealkirja saab mõista kaht moodi. Ühes lavastust ettevalmistavas töötoas Padisel hakkas silma üks pisike suurte prillidega poiss, hästi aktiivne ja asjalik. Tema ütleski: „Ma olen ju internetis sündinud.” Tema kuulub sellesse põlvkonda!
See kild hakkas projektimeeskonnale meeldima. Samas tähendab see ka: netis toimunud. Igas mõttes sobiv pealkiri.
Suhetest, ikka suhetest
Näitekirjanik Kristiina Jalasto: „Tavaliselt ütlevad näitekirjanikud, et näidend räägib inimestevahelistest suhetest. Ka see näidend räägib suhetest. Ainult et suhtluskeskkond on natuke teine – pigem internetikeskkond, mis võib-olla tundub meie põlvkondadele natuke kaugel ja mitte päris, aga on noortele väga reaalne.
Selle näidendi kirjutamine oli mulle väga raske ja huvitav töö. Isegi õppetund. Ma ei tundnud paljusid teemasid lähemalt. Aga kui käisime projektijuht Mari-Liisi ja lavastajaga koolides noortega kohtumas, tuli neilt infot nii palju, et me kõik kolmekesi olime jahmunud, mis internetis toimub. Püüdsin mitte moraliseerida, vaid elu peegeldada. Iga noor saab ise järeldused teha. Kõik, mis kirjas, pole minult. Tekst on saanud töö käigus lavastaja ja trupi omaks, hakanud oma elu elama. Olen ise ka põnevil, mis sealt tuleb.”
Materjali tuli politseist ja lastekaitsest
VAT Teatri foorumteatri projektijuht Mari-Liis Velberg: „Kristiina kirjutaks ka üksi väga hea näidendi, aga tahtsime noorte endi ideid, et neid rohkem puudutada ja kaasata. Kohe esimesest töötoast koolis tuli kinnitus, et nad tahavad sellest rääkida, sest kõiki puudutab see teema, kõik on ju pidevalt internetis.”
Elo Allemann: „Veebipolitseinikud ja lastekaitseliit andsid meile reaalselt juhtunud lood, mis olid loomulikult anonüümsed, palju statistikat ja üldist infot.”
BCS Koolituse juhataja Urve Mets: „Ei oleks arvanud, et politseijuhtumeid on nii palju. Ajakirjandusse jõuavad ju üksikud. Tegelikkuses on probleem palju ulatuslikum, eks see sellepärast praegu niimoodi kõnetabki.”
Mari-Liis Velberg: „Kõigepealt töötasime läbi kirjalikud materjalid, siis kohtusime koos lavastaja, näitekirjaniku ja foorumteatriga noortega, tegime teatriharjutusi ja mänge, näiteks kuidas käitutakse reaalses elus ja kuidas internetis. Sealt hakkas juba joonistuma karaktereid, hoiakuid internetimaailmas, millistes keskkondades käiakse, millised probleemid seal ette tulevad. Küsisime ka, mida noored pakuvad probleemide lahenduseks ehk kuidas noored võiksid käituda, sest foorumteater on lahendusekeskne: mida sa ise teha saad, et ennast kaitsta.
Minu jaoks on probleemid ja turvalisus seotud eelkõige suhtlemisoskuse, inimlikkusega. Lavastus räägib ka lapse suhetest vanemaga. Laps ajab internetis omi asju, vanem omi. Kas ja kus nad kohtuvad?”
Väga jõhkraid juhtumeid räägiti
Mari-Liis Velberg: „Või kiusamisjuhtumid: sul on internetis üks identiteet, reaalses elus teine, internetis oled võib-olla väga vaba, reaalses elus ei oska suhelda. Mis toimub tegelikult Facebookis? Kuidas seal kiusatakse, milliseid fotosid üles pannakse? Hästi jõhkraid juhtumeid räägiti. Mind šokeeris, et mõni lugu oli hirmus jõhker, aga sellest räägiti nii, et silm ka ei pilkunud. Kus on valulävi ja mis on isiklik? Väga palju pannakse üles soovimatuid fotosid ja videoid. See on nii lihtne – kõik on kliki kaugusel.
Mida siis teha ja kuidas ennast kaitsta, kui foto on juba üles pandud? Noored pakkusid välja eri variante, näiteks koolipsühholoogilt abi otsimist. Siit tuleb mängu samuti üks oluline asi lavastuses: et noored näeksid peegeldust oma elule, aga et ka täiskasvanud oleksid oskuslikumad: mida probleemide korral ette võtta, kuidas noori aidata. Mulle tundub, et täiskasvanud peaksid ennast rohkem kurssi viima, mis internetis toimub. Meie lavastuses on ju samuti täiskasvanud – kuidas nad ise internetis hakkama saavad? On neilegi libakontosid tehtud jne. Internetiohud puudutavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid.”
Noortest. Koos noortega ja noortele
Urve Mets: „Oleme teinud varem interneti turvalisuse teemal koolitusi ja käinud koolides rääkimas nii õpilastele kui ka lapsevanematele (viimaseid pole kahjuks küll väga palju tulnud). Õpilastele ei pruugi koolituse vorm sellest teemast rääkimisel olla kõige õigem, nad istuvad niigi pidevalt tundides. Ilmselt oli siin tarvis natuke teist tüüpi vormi. Kui tundus, et sobiv mudel on olemas, läksime VAT Teatri jutule. Meid suunasid nende juurde teised teatritegelased. Ütlesid, et VAT-il on kõige suurem kogemus algupäraste lavastuste ja noortega.”
Mari-Liis Velberg: „Tänu „Platform 11+” projektile, mis kevadel lõppes, on meil koostöös noortega tõesti mitu uut noortenäidendit sündinud.
Noorte sihtgrupp ei ole kergesti teatrisse kaasatav. Kasvueas noored on isepäisemaks ja iseseisvamaks saamas. Neile ei sobigi loengu vorm ja moraalilugemine. Nad on ka väga nutikad, kuna nad on kogu aeg internetis ja neil on tihtipeale asjade kohta rohkemgi infot kui täiskasvanutel.
Ka kino on tugev mõjutaja, aga teatris on veel potentsiaali puudutada nii, et noores miski liigahtab. Oleme seda aastaid rääkinud ja usume, et teatri kaudu saab midagi muuta. Tänu sellele on VAT Teatris ka haridustegevuste programm, sest teater ja haridus on lähedalt seotud. Teater ei õpeta loengut pidades ja moraali lugedes, vaid loomingu ja mängulisuse kaudu. See on olnud viimastel aastatel VAT-i prioriteet. Viimased lavastused on meil pea kõik sündinud koostöös noortega – neile on tehtud töötubasid, diskussioone jne. Lavastuste juurde kuuluv programm, töötoad, mida võib lisaks etendustele tellida, on samuti koos noortega sündinud. Õpetaja leiab töötoad ja teised haridustegevused VAT Teatri kodulehelt rubriigist „Õpetajale”.
Aidata õpetajat, et õpetaja saaks aidata last
Urve Mets: „Õpetajale on palju abimaterjali. Ta ei pea kõike ise nuputama. „Netis sündinud” kohta on lapsevanematele ja õpetajatele õppematerjalid kodulehel www.netissündinud.ee. Õpetajatele on ette valmistatud ka materjalid, kuidas selleteemalist tundi läbi viia. Ideaalne oleks, kui klass on käinud etendust vaatamas, aga etendusest tehakse ka kvaliteetne videosalvestus. Kõik saavad seda hiljem kodulehelt vaadata. Videosalvestusele tulevad vene subtiitrid.”
Elo Allemann: „Lastekaitseliidul on projekt „Targalt internetis” ja Eestis on tore kokkulepe kõigi asutuste vahel, kes selle teemaga tegelevad, et info koondub selle projekti kodulehele. Ühel hetkel läheb sinna ka meie projekti kodulehe link ja see video.”
Urve Mets: „Üks tähelepanek – osal seminaridel koolide juhtkondadele on koolitatavad esimese probleemina välja toonud, et nende suurim mure on, kuidas õpilasi internetist ära tuua. Kahe päevaga jõuame tõdemuseni, et probleem on hoopis selles, kuidas õpetajaid internetti viia. Lapsi sealt ära tuua pole võimalik ega vajagi. Tähtis on olla targalt internetis.”
[…] teemal on pikemalt kirjutanud: * Meeli Parijõgi. Mis noortega internetis tegelikult toimub? – Õpetajate Leht, 20.09.2013 * Kairi Prints. Yolo, Virve! – Sirp, 23.10.2013 * Margo […]