Mitmikud lasteaias
Mitmikud rühmas, mõnikord isegi mitu komplekti korraga, võib olla õpetajate jaoks paras väljakutse. Oma mõtteid ja tähelepanekuid sel teemal jagavad kaks kaksikutest laste ema.
Kuigi mitmikud on sündinud ühel ajal ja ühemunakaksikud näevad välja nagu kaks tilka vett, on nad erinevad isiksused. Mitte üks lahutamatu kooslus, vaid kaks või kolm erineva iseloomuga last. Laste arengu seisukohalt on ülimalt tähtis, et õpetajad seda mõistaksid.
Viieaastaste tütarde ema Kirsti: Esimesel arenguvestlusel lasteaias, kui hakkasin rääkima, et Helgale meeldib see, Liisale too, vastas õpetaja, et tema ei tea, mis kummalegi meeldib, tema neil vahet ei tee. Lapsed olid lasteaias käinud aasta. Hiljem olukord paranes ja nüüd neil vähemalt üritatakse vahet teha. Tüdrukud on tõesti väga sarnased ja mõistan, et see on õpetajate jaoks raske.
Nelja-aastase tütre ja poja ema Mirjam: Mina ei saa kurta. Meie laste arenguvestlusel pühendati mõlemale lapsele piisavalt aega ja vaadati neid kui kahte last. Eks poiss-tüdruk mitmikepaari puhul ongi see lihtsam, sest juba nende huvid on erinevad.
Märka erinevusi!
Kui õpetaja ei tee ühemunamitmikel vahet, võib alati lapsevanemate või laste endi käest küsida, kuidas neid eristada. Vajadusel saab vanematega kokku leppida detailid, mis aitaksid lapsi eristada – näiteks, et ühel on jalas rohelised, teisel punased sandaalid, ühel roosad, teisel kollased juuksekummid.
Kirsti: Meie paneme lapsed alati erinevalt riidesse, teen neile ka erinevad soengud. Ühel tüdrukul on näol sünnimärk, teisel pole. Aga mulle tundub, et juba sõna „kaksikud” tekitab paljudes tunde, et neil ei olegi võimalik vahet teha.
Töötan ka ise lasteaias, meie rühmas käisid kaksikud poisid, kelle välimus ja iseloom olid täiesti erinevad, aga ikka oli inimesi, kes neil vahet ei teinud. Ka lastele endile ei meeldi, et neid segi aetakse, eriti koolieas.
Igal lapsel on nimi
Sageli pöördutakse mitmike poole: „Kaksikud, palun tulge siia!” või siis „Mari-Kati, tulge siia!” Kumbki ei ole hea. Lapse jaoks on äärmiselt oluline, et teda kutsutaks nimepidi.
Kirsti: Meie lapsi hüütakse lasteaias Helga-Liisaks. Esialgu tüdrukud parandasid, nüüd on loobunud, aga kui neilt küsida, kumb sa oled, vastavad rõõmuga. Kui lapsi tervitatakse hommikul lasteaias sõnadega „Kaksikud tulid!” ja õhtul öeldakse hüvastijätuks „Head aega, kaksikud!”, kas nemad võiksid või peaksid siis vastama: „Head aega, üksikud!”?
Kõrvuti või eraldi
Kirsti: Esimesel aastal olid tüdrukute kapid garderoobis kõrvuti ja segadust kui palju – küll läksid neil riideid vahetusse, küll ajas õpetaja lapsed segi ja suunas vale kapi juurde, lapsed tülitsesid pidevalt. Järgmisel aastal olid kapid teineteisest kaugemal, mis muutis elu palju lihtsamaks. Sama toimus laua ääres – kuni nad kõrvuti istusid, tekkisid söömise ja õppimise ajal pidevalt pisikesed naginad.
Mirjam: Kui lapsed alles lasteaeda läksid, istusid nad hommikuringis, söömise ajal, joonistades ja meisterdades alati kõrvuti. Ja õpetajatel oli nendega kogu aeg muret – küll nad rääkisid omavahel, küll tahtis tüdruk poisi eest kõik ära teha. Rahu saabus alles siis, kui palusin õpetajatel lapsed lahku tõsta.
Mis tunne on olla „üksik”?
Mitmikel tuleb lasta ka üksinda tegutseda. See on äärmiselt oluline. Lastele peaks jagama ülesandeid ja vastustust teineteisest sõltumatult, et neil oleks võimalus ise otsustada.
Omaette tegutsemine aitab kaasa lapse mitmekülgsemale arengule ja sõpruskondade tekkimisele. Paljudes välisriikides on tavaks panna mitmikud eri rühmadesse ja klassidesse. Ikka selleks, et nad saaksid võimalikult palju ise askeldada ja oma asju teha.
Kirsti: Lasteaias harjuda oli lastel lihtsam just seetõttu, et nad läksid sinna koos. Aga kord jäi üks tüdrukutest haigeks ja teine läks üksinda lasteaeda. Õhtul lapsele järele minnes selgus, et nii laps kui ka õpetaja olid meeldivalt üllatunud, sest päev oli sujunud väga hästi. Laps sai olla „üksik” ja see meeldis talle; ka teisele lapsele meeldis kodus omaette toimetada. Mida suuremaks lapsed saavad, seda rohkem naudivad nad omaette olemist ja tegutsemist.
Mirjam: Poiss on käinud mõne korra üksi lasteaias ja olnud seal nagu ümber vahetatud – suhtlemisvalmis, aktiivne. Domineeriva õe juuresolek paistab teda mõnevõrra kammitsevat. Loodetavasti olukord sel aastal muutub, sest poisi ja tüdruku huvid ja sõbrad on üsna erinevad.
Üks õpetab teist
Sageli tekib olukord, et aktiivsem laps tahab passiivsema eest kõik ära teha. Eriti just tüdruk-poiss kaksikutepaari puhul püüab tüdruk poisile ema eest olla.
Kirsti: Liisa tunneb tähti, Helga ajab veel segamini, aga kui ma üritan Helgat õpetada, tahab Liisa ette öelda. Kui on midagi, mida üks teisest paremini oskab, kipub ta seda teise eest ära tegema. Isegi kui ei oska, püüab õpetada ja seletada, kuidas peaks tegema.
Mirjam: Meil tahab tüdruk poisi eest kõik ära teha. Lasteaias püüavad õpetajad seda hoolega jälgida ja takistada. Tänu sellele, et lapsed pole enam pinginaabrid, juhtub seda viimasel ajal palju vähem.
Lahendused tuleb leida ise
Mitmikud hoiavad teiste lastega konflikti sattudes alati kokku, tugevam ja julgem kaitseb nõrgemat ning püüab ka tema mured ära lahendada. Tähtis on lasta lapsel oma probleemidele ise lahendused leida, muidu ta ei õpigi oma tegude eest vastutama.
Kirsti: Lapsed mängisid kolmekesi õues. Üks kaksikutest, Helga, vihastas noorima õe peale ja viskas tema päikeseprillid naabrite aeda. Ütlesin seepeale, et ta oma prillid õele annaks. Helga hakkas nutma. Otsekohe jooksis kohale Liisa ja hakkas Helgat kaitsma. Ta palus naabritädil, kes õues toimetas, prillid üle aia tagasi anda. Helga vaatas kõike pealt. Ta ise lahendust ei otsinud, vaid lasi Liisal toimetada. Samuti on lasteaias. Nad võivad mängida teine teises nurgas, aga niipea kui Helgal tekib mängukaaslasega tüli või arusaamatus, on Liisa kohal ning kahekesi koos hakatakse kolmandale osalisele selgitama, et just tema eksis.
Lapsi ei saa võrrelda
Sarnane välimus ei tähenda, et laste võimed ja oskused oleksid ühesugused. Mitmike saavutusi tulekski võrrelda mitte õe või venna, vaid rühma üldiste tulemustega.
Kui kaksikutest üks on poiss ja teine tüdruk, tasub arvestada, et tüdrukud arenevad tavaliselt kiiremas ja poisid rahulikumas tempos. Neid ei saa omavahel võrrelda.
Mirjam: Kui lapsed sündisid, rääkisid kõik arstid, kellega kokku puutusin, et tüdruk läheb üsna ruttu poisist arengus ette. Praegu on laste tuntav arenguvahe umbes pool aastat või veidi enam – kui tüdruk omandab mingi uue oskuse, tean, et poiss hakkab sedasama oskama umbes poole aasta pärast.
————
Kolm paari korraga
Tallinna Pirita lasteaias käib sellest sügisest kolm paari kaksikuid: õed Rebeca ja Victoria, vennad Dominic ja Oliver ning õde-venda Anete ja Henri. Kõik nad on kolmeaastased ja käivad nooremas rühmas.
Nende õpetajal Ingrid Jõudnal, kes on Pirita lasteaias töötanud kakskümmend viis aastat, on kaksikute kasvatamises suured kogemused. Mitu aastat tagasi oli Pirita lasteaias ühekorraga kaheksa paari kaksikuid! Neid jätkus igasse rühma ja mõni paar oli ka äravahetamiseni sarnane.
„Praegustel kaksikutel on lihtne vahet teha, nad on välimuselt erinevad ja käivad ka erinevalt riides,” ütleb õpetaja. „Keeruline on see, et meie rühmas on kolm Rebecat ja kaks Victoriat, nii et pean nuputama, kuidas neid kõiki kutsuda. Kaksikõdesid hüüan hüüdnimedega Viki ja Beki, nii nagu nende vanemadki.”
Sageli on üks kaksikutest teisest tugevam ja hakkajam. Nii võib kergesti juhtuda, et teine jääbki tublima peale lootma. Palub oma kingapaelad kinni siduda ja küsib muudeski asjades abi. Õpetaja peab oskama niisuguseid olukordi märgata ja lapse iseseisvalt tegutsema suunata.
Mitmike eri rühmadesse panemist Ingrid Jõudna siiski ei poolda: „See lõhuks ära ühtekuuluvustunde, mis neil emaihus oli, ja oleks minu meelest liiga radikaalne otsus. Mõnele lapsele tuleks see ehk kasuks, aga igal juhul tuleb lähtuda lapsest.”
Laste omavahelistest suhetest rääkides ütleb õpetaja Ingrid, et õde ja vend saavad omavahel hästi hakkama, ühest soost lapsed kipuvad tülitsema. „Kas tahab kumbki sama asja, millega õde või vend parajasti mängib, või ajab oma pahandused teise süüks. Beki ja Viki puhul on riiete pärast vaidlemine üsna tavaline. Ühel on oranžide, teisel roosade täppidega dressipluus, aga tänagi õue tulles läksid need vahetusse. Beki pani õe dressipluusi selga ja väitis, et see on kogu aeg tema oma olnud. Viki vaidles vastu, lõpuks leppis. Ega suurt vahet ole, nad on ju ühe pere lapsed,” naerab õpetaja.
Teiste lastega saavad kaksikud hästi läbi. „Nad on sotsiaalsemad, sest neid on kaks ja nad on harjunud suhtlema. Sageli nad omavahel ei mängigi,” räägib õpetaja Ingrid. Viki pühkiski parasjagu harjaga liivakasti servalt liiva, Beki ajas poisse taga. Henri sõitis koos teiste poistega mängurongiga ja Anete kiikus. Ainult kaksikvennad Dominic ja Oliver, keda sel päeval lasteaias polnud, on õpetaja sõnul tõsised eesti mehed, kes eelistavad omaette toimetada.
Kuna kaksikud hoiavad ühte, harjusid nad ka lasteaias lihtsamini. „Kui ühel meel kurvaks läheb, tuleb teine teda kohe kallistama ja lohutama; eks juhtub sedagi, et hakkab ise ka nutma,” jutustab Ingrid. „Kaksikute puhul on tähtis, et kui ühe sülle võtad, pead teise ka võtma. Kui ütled ühele, et ta oli tubli, pead tingimata kiitma ka teist.”
Tihti juhtub, et kui mudilased end õhtul koju minema sätivad, tulevad õpetaja Ingridile lasteaeda külla tema endised hoolealused. „Ühed mu eelmise lennu kaksikutest käivad Pirita koolis, teised saksa gümnaasiumis. Kõige vanemad on juba 16–17-aastased, nendega suhtleme Facebookis, nad kirjutavad mulle, kuidas neil läheb. See on nii armas.”
Tiina Vapper
Pirita lasteaia kaksikud. Vasakult Victoria ja Rebeca, Anete ja Henri. Vennad Dominic ja Oliver sel päeval puudusid. Foto: Tiina Vapper
Kui viie aastased lapsed hüüavad neile headaega kaksikud, kas siis ema on tõesti nii kitsarinnaline ja tal on sellega probleem, et kas ta lapsed peaks ütlema head aega, üksikud? Tõesti ootad, et 5-aastased lapsed tunneksid mitme meetri vahemaa pealt ära, kummal on see sünnimärk põsel ja kummal mitte? Kui neil just pluuside peal nimesid kirjas pole siis ma ei tea kuidas see erinevalt riietumine aidata võiks, v.a kui neil on teistsugu stiili riided(nt. poisilikum riietus ja tüdrukulikum). Võibolla väikesed(rõhutan sõnale väikesed) lapsed hüüavad: kaksikud tulid, sest kaksikud on enamjaolt haruldane nähtus ja on põnev kui kaksikud tulevad? Palun kristi mõtle natuke, sa oled oma lapsi 5 aastat arvatavasti peaaegu iga päev näinud, samas kui lapsed kes on maailmas 5 aastat elanud, ei oska õieti lugedagi veel peavad su kaksikutel sünnimärgi järgi vahet tegema ja sellejärgi missugused riided neil seljas on?