Mobiilipõhine geograafia vaatleb ühiskondlikke protsesse dünaamiliselt
Snowdeni paljastustes polnud infoühiskonna toimimist tundvate inimeste jaoks suurt uudist. Paljude jaoks oli aga üllatus, kui nahaalselt seda tehakse.
Samas ütlevad spetsialistid, et miljardite kõnede läbisõelumine on väga kulukas ja aeganõudev töö ning lõpuks on luurajatel ikkagi rohkem kasu paarist hästimakstud koputajast, kes räägivad ära, kus midagi juhtuma hakkab ja miks, sedastab teaduste akadeemia uurija-professor Rein Ahas.
Kas ka mobiilpositsioneerimine, mis inimgeograafide jaoks on muutunud oluliseks töövahendiks, kujutab endast ohtu inimese privaatsusele? Rein Ahas kinnitab, et võrreldes näiteks kirjavahetuse või netiotsingute ajalooga on rida isikustamata liikumisteed kirjeldavaid punkte mobiilpositsioneerimise andmebaasis tühine. Privaatsust ohustab pigem see, et inimesed levitavad ise diskreetseid isikuandmeid suhtlusvõrgustike ning arvutiteenuste kaudu. Samas võib esmapilgul primitiivsena tunduv digitaalne jäljerida muutuda teadustööle oluliseks infoallikaks.
Ruumiline mõõde inimühiskonna mõistmisel
Mobiiliandmed, mida analüüsitakse kindlate statistiliste näitajate järgi, võimaldavad senisest tulemuslikumalt mõtestada igapäevast ruumikasutust, inimeste aktiivsust ja valikuid, otsida põhjuslikke seoseid, sedastab Rein Ahas. Järjest kiiremini muutuva ühiskonna mõistmiseks on vaja teistsuguseid andmeid. Ühiskondlike protsesside uurimisel ajas ja ruumis on mobiilpositsioneerimine täiendav meetod. Rahvaloendus jt traditsioonilised allikad ei kao kuhugi, aga mobiilid aitavad igapäevast liikumist ja käitumist paremini mõista.
Inimesi saab mobiilidega reaalajas jälgida ja küllap annab inimtegevust ka reaalajas suunata?
Rein Ahas: Jah, kaasaegne info ja kommunikatsioonitehnoloogia on muutnud teadusi, sest võimaldab senise „tagantjärele tarkuse” asemel protsesse jooksvalt seirata ja suunata. Maailmas on välja arendatud positsioneerimisel põhinevaid ummikute ennetamise süsteeme. Linnageograafias võib aga telefonide puudumine näidata turvavaakumit. Ka niisugusel juhul on võimalik kiiresti reageerida. Traditsiooniliste uurimismeetoditega jagavad uurijad tavaliselt küsimustikud laiali, siis analüüsivad ja mitme kuu pärast saab teada, mis juhtus ja miks.
Tulevikus on mobiili- ja positsioneerimispõhised tehnoloogiad linnade planeerimisel ja transpordi juhtimisel igapäevane abivahend. Liiklusummikute puhul saab automaatselt ette näha, kus hakkavad probleemid tekkima, ja inimestele antakse teada, kas või sõnumina, kust on parem eemale hoida. Noored seavad juba praegu oma samme sotsiaalsetes võrgustikes leviva info kaudu, et leida huvitavaid seiklusi või üritusi. Hästi toimiv äpp on surfaritel ja purilauduritel, laineid ja tuult ei ole üldse alati. Tehnoloogilisi lahendusi on kasutusel nii Californias kui ka meil, surfarite koondumine mõnel rannikul näitab heade lainete koha kätte.
Mis see inimgeograafia õieti on?
Neid valdkondi, mis puutuvad kokku inimgeograafiaga, on palju: demograafilisi protsesse ruumis käsitleb rahvastikugeograafia, transpordi ruumilist jaotust transpordigeograafia, kultuuri ja antropoloogiat kultuurigeograafia, linnade protsesse linnageograafia. Tänapäeval on inimgeograafia üks oluline teema ka info levik ja infoühiskonna geograafia.
RA: Definitsioone on inimgeograafial tõesti palju, aga vahest kõige hõlmavam sõnastus on järgmine: see on inimühiskonna ruumilise olemise seaduspärade mõistmine. Kogu inimtegevus Maal on ju seotud ruumiga. Leiame linnas vajaliku poe ja saame hakkama metsas liikudes – järelikult oleme kõik head „rakendusgeograafid”. Teadlastest inimgeograafid aga otsivad ruumikasutuse põhjusi ja seoseid. Näiteks on linnageograafide uurimisteema eeslinnastumine, sellega seotud elukohaeelistused või transpordikasutuse muutused. Majandusgeograafid aga uurivad innovatsioonide levikut, klassikaline teema on näiteks, kuhu investeerida, et uus tehnoloogia leviks ühiskonnas kõige kiiremini. Raha lausaliselt jagades ei jätku sellest ühiskonna muutmiseks, seda õigel ajal õigesse kohta suunates on võimalik saavutada suurt edu mõistlike vahenditega. Inimgeograafia oluline teema on innovatsiooni ruumilisus: sarnaselt innovatsiooniga levivad ruumis ka haigused, sh on viiruste leviku mudelid, olgu need arvuti- või kehaviirused.
Termin ‘inimgeograafia’ (mobiilpositsioneerimisest rääkimata) tundub sedavõrd uus, et vastavat märksõna pole isegi veel EE-s 2003.
RA: Nõukogude aja hariduses oli käibel termin ‘majandusgeograafia’ ja ülikoolis oli vastavalt majandusgeograafia kateeder. Inim- ja ühiskonnageograafiast rääkis siiski juba Edgar Kant Eesti ajal. Nõukogude käsitluses kasutati rohkem majandusgeograafiat, nüüd käsitatakse seda valdkonda palju laiemalt. Inimgeograafiat teadusena hakati eristama umbes Humboldti ja Ritteri ajal 19. sajandi alguses. Miks on inimgeograafia nii tähtis ja ka koolis jätkuvalt oluline? Maailma mõistmine, tunnetamine ja seletamine on inimkultuuri osa. Tänu avanenud maailmale ja globaliseerumisele on inimgeograafia muutunud äärmiselt aktuaalseks. Viimase paarikümne aasta jooksul on ühiskonna mobiilsus oluliselt suurenenud, inimesed, kaubad ja info muutunud väga liikuvaks. Piirid on avanenud, areneb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ja siit tulebki sisse mobiiliteema: internet ja internetigeograafia; mobiiltelefonid ja nende geograafia.
Eesti oli esirinnas: 12 aastat mobiilpositsioneerimist
Rein Ahas oma töörühmaga on olnud mobiilpositsioneerimise vallas üks teenäitajaid maailmas. Koos arhitekt Ülar Margi ja planeerija Heikki Kallega ning ühistöös EMT-ga võeti aastal 2001 teema üles – ja tehti ära. Eesti oli pikka aega eduriik. Nii nagu nad kümme aastat tagasi ennustasid, edeneb praegu mobiiliandmete kasutamine kogu maailmas kiiresti. Oli väga huvitav aeg, et saime olla ühe uue asja tegemise ja väljamõtlemise juures, tõdeb professor Ahas.
RA: Maailmas tuntakse selle teema vastu suurt huvi. Kui vaadata, kui palju küsitakse meie käest teaduskirjandust ja kuhu meid esinema kutsutakse, on väga kiiresti aru saadud, et hoolimata kõikidest probleemidest, mis mobiilipõhiste uuringutega esile kerkivad, hakatakse lähitulevikus niimoodi riiklikku statistikat tootma. Meie teeme Eesti Pangaga juba viis aastat koostööd – EP on esimene riiklik organisatsioon maailmas, kes kasutab mobiilipõhiseid statistikuid maksebilansi (kui palju raha väliskülastajatega sisse tuleb / välja läheb) arvutamisel. Genereerime iga kuu Eesti Pangale hästi üldistatud, riigi tasemel statistikuid mobiiliandmetest. Kui keskpank arvutab koostöös uuringufirmadega Eesti maksebilanssi, anname meie numbrid, mis näitavad Eesti inimeste välismaal ja välismaalaste Eestis veedetud päevi teatud segmentidele. Piirid on avanenud, aga turismi- ja inimeste voogude kohta on vähe infot saada. Valmistame koostöös spin-off-firmaga Positium LBS Eurostatile ette süsteemi kogu Euroopa külastusstatistikute määramiseks. Osaleme samuti European Smart Citiesi innovatsiooniprogrammis, kus tegeldakse tehnoloogiatega, millega saab kiiresti teha otsuseid, mis aitaksid säästa energiat ja inimeste aega, luua targemat ja mõistlikumat linnaruumi.
IKT on viimasel kahekümnel aastal muutnud inimkonna käitumist palju kiiremini ja rohkem kui eelmised tehnoloogiad. Ühiskond on sõiduauto kui innovatsiooni tõttu oluliselt muutunud, IKT, internet ja mobiiltelefonid aga muutsid juba kümne aastaga radikaalselt kõigi käitumist, kuidas liigutakse, kuidas suheldakse, kuidas tehakse kokkuleppeid jne. Kunagi sõnastas Kanada meediateoreetik McLuhan nn Global Village’i teooria – kui internet ja IT jõuavad igale poole, siis pole vahet, kus elada – ollakse alati võrgus ja suheldakse. 21. sajandil on enamik inimesi võrgus, aga regionaalsed erinevused järjest suurenevad ja inimesed liiguvad üha rohkem. Globaalse küla teooria ei tööta: mida rohkem on inimestel infot, seda enam nad liiguvad. Mida rohkem on mobiilis kontakte ja kõnesid ja mida aktiivsem on meilindus, seda rohkem on põhjust ka tegelikult kokku saada, et midagi koos teha ja arutada. IT ei ole asendanud liikumist, vaid vastupidi, genereerib seda juurde.
Nii paigutub ka kultuurigeograafia uude konteksti …
RA: Seda kindlasti. Lisaks uutele materiaalse kultuuri kandjatele, telefonidele ja arvutitele on terve virtuaalne maailm, mida uurida. Alates internetist ja lõpetades suhtlusvõrgustikega. Infoühiskonna geograafia on väga põnev teema. Ja väga oluline. Tartu ülikooli saabus just talvesemestriks Fulbrighti stipendiumiga inimgeograafist professor Matthew Zook Kentucky ülikoolist USA-st. Tema on üks kuulsamaid interneti- ja infoühiskonna geograafia uurijaid maailmas. Uurimisküsimused võivad olla väga lihtsad, aga olulised. Näiteks: kui erinevaid kaupu ja nende tutvustusi pakutakse samas internetipoes Eesti ja USA ostjatele? Kas internetikasiinos kehtivad kasutajariigi, teenusepakkuja või domeenihaldaja seadused jne. See haakub ka meie mobiilipõhise geograafiaga, mis on IKT-geograafia üks osa. Kõik saavad aru, et see on äärmiselt oluline valdkond ja mõjutab meie igapäevaelu oluliselt. Tahaks ju BBC võrguväljaannet lugedes saada sama infot kui inglased. Aga tihti on info, mida pakutakse, kasutajariigist lähtuvalt „kallutatud”. Vanemad inimesed mäletavad, et NSVL-is trükiti keskajalehte Pravda (Tõde) eri piirkondadele erineva sisuga. Virtuaalmaailmas on hea- ja pahatahtlik infoga manipuleerimine igapäevane.
Mobiilpositsioneerimine võimaldab teada saada, kuhu, kuidas ja millal rahvas liigub ja mis see maksma läheb. Kas saab järeldada ka põhjusi, miks inimesed liiguvad?
RA: Kasutame mitmesuguseid mudeleid ja teooriaid, et inimeste liikumisi analüüsida. Lisaks mobiiliandmetele kasutame regulaarselt ka küsitlusi ja rahvaloendusi oma andmemudeli kalibreerimiseks. Uurin tihti enda positsioneerimise andmeid ja avastan ikka, et kui igav mu elu on: kodu-töö-kool-pood-kodu-töö jne. Ja nende rutiinsete liikumiste põhjuste väljaselgitamine ei ole raketiteadus. Hoopis huvitavama osa liikumistest moodustavad ebaregulaarsed tegevused, need toovad esile ka indiviidide eripära. Meie töörühmas on mitu magistranti ja doktoranti, kes uurivad inimeste käitumist pühade ja ürituste ajal. Seal on avastada palju põnevat inimkäitumise ajalise ja ruumilise mõõte kohta. Koostöös Tartu ülikooli geenivaramu ja TÜ psühholoogia instituudiga on meil käimas uurimus inimese terviseriskide seostest liikumiste geograafiaga. Koos TTÜ teadlastega uurime TERIKVANT-projektis inimeste riskidele eksponeeritust. Turvalisus ja tervis on selles kiires ja mobiilses maailmas keskne probleem.
Kas need praegu aktuaalsed haldusreformiga seotud 60 tõmbekeskust on põhiliselt teie töö ja tegu?
RA: Tõmbekeskuste määramise üks taustamaterjal oli mobiilipõhine. Kirjeldasime, missugused piirkonnad on omavahel seotud, ametnikud ning omavalitsuste esindajad asetasid selle ajaloolisse ning teenuste pakkumise konteksti. Asustuse struktuur on üldse väga konservatiivne. Põhiline maastikumälu ja muinasaegne asustusmuster on sama mis nüüd ja nii kiiresti see ei muutu, kuigi vahepeal on seda mõne poliitiliste otsuse või tehnoloogilise hüppega veidi muudetud. Toimivad asustussüsteemid ja optimaalsed kooslused kestavad ja kestavad.