Narva eestlus, rohkem kui kool

20. sept. 2013 Ago Gaškov - Narva eestlus, rohkem kui kool kommenteerimine on välja lülitatud

Narva eesti gümnaasiumi edasine areng ja võimalik ühendamine naaberkooli, Vanalinna riigikooliga kütab kirgi Narvas ja mujal Eestis.

Eesti kooli ja keelekümbluskooli ühendamises nähakse eesti hariduse hävitamist Narvas. Uue õppeaasta esimesel koolipäeval, 2. septembril kogunes koolimaja ette mitukümmend inimest, kes koolide võimaliku ühendamise vastu protestisid. Läinud reedel kohtusid haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ja üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar mõlema kooli rahvaga, Narva eesti seltsi esindajatega ja Narva linnavalitsusega. Koolid kaitsevad ennast.

Kohtumine kui kaks tundi kaevikusõda

Peaaegu kaks tundi kestnud kohtumine Narva eesti gümnaasiumi õpetajate, lapsevanemate ja õpilaste esindajatega meenutas kaevikusõda – Küttis, Käosaar ja vaikiv mees Riigi Kinnisvara AS-ist ühel pool ning narvalased teisel. „Jutt kooli sulgemisest ja kokkuhoiust Narva eestikeelse hariduse arvel on absurdne. Vastupidi, tahame, et puhtast eesti perest pärit laps saaks ka Narvas õppida eestikeelses keskkonnas, ja olgu ühes põhikooliklassis kas või kolm last, me õpetame neid eesti keeles ja maksame kas või kolmekordselt peale,” kinnitas Küttis. Haridusministeerium näeb probleemi selles, et Narva eesti gümnaasiumis õpivad koos eesti, sega- ja vene peredest pärit lapsed. Küttise väitel peletab see eestlasi Narva eesti gümnaasiumist. Kooli õpetajad kinnitavad, et tundides kõlab ainult eesti keel, ega saa aru, kuidas ühendamine keelekümbluskooliga tunnivälist keskkonda eestikeelsemaks muudab. Ka kooli õpilased ei saa sellest aru. „See oleks venestamine. Juba praegu on näha, et kui klassi tuleb korraga mitu uut vene keelt kõnelevat last, siis on neil kergem kõnelda vene keeles, kui õppida eesti keelt,” ütles 12. klassi õpilane Jevgeni Balujev.

Keskvõim on Narva unarusse jätnud

Eesti-vene peredest ja venekeelsetest peredest pärit lapsi pannakse Narva eesti gümnaasiumi selleks, et nad saaksid eesti keele selgeks ja omandaksid eesti ilmavaate. Keelekümbluskooli põhimõte on teine – õpetada vene peredest pärit lastele selgeks eesti keel, kuid nii, et neil säilib vene identiteet. Mõlemad lähenemised on Narvas vajalikud, kuid vaevalt on need ühendatavad, leiavad koolide direktorid. Lapsevanemad kardavad, et nende lapsi hakatakse edaspidi väga karmilt selekteerima – kes eesti klassi ja kes keelekümblusklassi. „Ma ei tea, kuhu minu laps satub, kas puhastverd eestlaste klassi, segaperedest pärit laste klassi või klassi, kus õpivad vene peredest pärit lapsed, kes veidi eesti keelt oskavad,” muretses lapsevanem Ants Kutti. Tema meelest pole haridusministeerium koolide võimaliku liitmise mõju analüüsinud. Samuti ei parandaks selline vahetegemine eestlaste ja venelaste suhteid Narvas. „Lastel võib tekkida alaväärsuskompleks – miks ma ei saa õppida oma mängukaaslasega ühes klassis,” lisas ta.

Reedel ühele meelele ei jõutud. Kalle Küttis lahkus kohtumiselt sõnadega: „Me ei tee midagi vastu kogukonna tahtmist. Kooli omanik on Narva linn ja volikogu otsustab, mida teha.” Samas on ta veendunud, et sellisel kujul eestlus ja eesti kool Narvas kuigi kaua enam püsida ei suuda. Ta on nõus väitega, et keskvõim on eesti kultuuri ja Eesti riikluse arendamise Narvas unarusse jätnud. „Vaja on riiklikku programmi, mida aga pole,” sõnas Küttis. Kool üksi ei suuda Narvas eestikeelset õpikeskkonda luua.