Veel õppekirjanduse probleeme
Koolid ei tea õpikuid tellides sageli, millise õpiku nad kätte saavad – tellimust esitades ei ole raamat veel valminud. Kaalumist vajab õpikute koostamise ja kirjastamise lahutamine ning õpikuautoritega Creative Commonsi litsentsilepingute sõlmimine (tasuta mitteäriline kasutus ja tuletatud teoste lubamine).
Õpikute mitteäriline kasutus olgu tasuta
Praegu kasutusel olevates õpikutes ja tööraamatutes sisaldub siiski selge keeld paljundada ilma kirjastaja kirjaliku loata väljaande ühtki osa mehaanilisel, elektroonilisel või muul viisil. Miks? Põhjuseks on raha. Käesoleval aastal õpib Eesti üldhariduskoolides üle 135 000 õpilase. Et õppekirjandus oleks õpilastele tasuta, eraldab riik koolidele igal aastal õppevahenditeks 57 eurot õpilase kohta. Kokku ostab riik seega õppekirjandust enam kui 7 miljoni euro eest aastas. On mõistetav, et sellist positsiooni on õpikukirjastajatel raske loovutada.
Tulenevalt PGS-i § 20 lg 4-st tuleb riigil tagada õppekirjanduse kättesaadavus ka digitaalses vormis. Kooskõlas PGS-i § 20 lg 1-ga ja PGS-i § 37-ga peaks õppekirjanduse digitaalne versioon olema igale õpetajale, õpilasele ja lapsevanemale kättesaadav tasuta. Sama põhimõtet toetas minister Jaak Aaviksoo 07.11.2011 riigikogu kõnetoolis: „Hea õpik, rääkimata väga heast õpikust, on midagi, milleta mina korralikku haridust ja kooli ette ei kujuta. Küll aga pean ma täiesti normaalseks, et kõik õppevahendid, sh õpikud, oleksid veel enne, kui need trükki jõuavad, internetist vabalt saadaval. See ei ole praegu mitmete osapoolte otsestes majanduslikes huvides, küll aga on see kindlasti nii õpetajate kui ka õpilaste huvides.”
Lubada tuleks ainult avatud platvorme
Õppekirjanduse digiversioon peab olema avatav mis tahes platvormil ja igasuguste seadmetega. Tuleb kasutada üldlevinud avatud formaate (pdf, ePub), mida vajadusel saab vabatarkvaraga ümber konverteerida. Praegu see nii veel ei ole. Näiteks Koolibri kirjastuse kodulehelt leiab digiõpikute juures piirangu: „This book can only be viewed using iBooks 3.0 or later on an iPad. iOS 5.1 or later is required.” Kirjastajad on asunud välja andma kinnisel platvormil iPadiga loetavaid e-õpikuid, mis ei ole vabatarkvaraga ümberkonverteeritavad. Samas ootavad kirjastajad, et riik sellist toodangut siiski rahastaks.
Kui õpiku puhul on oluline kujundus, siis tuleks eelistada pdf-formaati. Kui aga olulisem on õpiku tekst, võiks eelistada teisi vorminguid. Mõistlik oleks teha kättesaadavaks nii õpiku pdf-versioon kui ka tekstivariant. Näiteks Eesti füüsika seltsi koostatud mehaanika õpik gümnaasiumile on mitmel kujul kättesaadav: http://www.fyysika.ee/opik/opik_mehaanika. pdf, http://õpik1.fi.tartu.ee/.
Tuleb silmas pidada sedagi, et riigi järelevalve vähenemine õpikute väljaandmisel on toonud kaasa nii kvaliteedi kui ka hinna ja kaalu probleeme. Seetõttu on vaja et toimiv järelevalvesüsteem tagaks tulevikus ka e-õpiku kvaliteedi.
1. septembril jõustunud PGS-i muudatustega on sätestatud, et alates 1. maist 2015 tuleb õpikute digiversioonid kõigile kättesaadavaks muuta. Et jõuda optimaalse lahenduseni, on vaja eelnevalt kaaluda mitmeid variante. Lisaks kirjastajatele tuleb kuulata ka õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate seisukohti.
Lõpetuseks. Tartus on asutatud e-õppekirjanduse mõttekoda. Sellega saab ühendust võtta aadressil digi.koda@gmail.com ja telefonil 518 4415, Kalle Kulbok.