Brüsselis arutati, kuidas tarvitada internetti turvaliselt

 17.–18. oktoobril toimus Brüsselis Safer Internet Forum2013 – Better Internet with YOU(th). Kahel foorumile eelnenud päeval osalesin noorte ja lapsevanemate/õpetajate paneeli töös, et saada aimu noorte mõtetest, võimest ja soovist vestlusringides osaleda ning anda neile kindlust ja koondada mõtteid.

Enamus noortepaneeli noori olid tulnud Brüsselisse koos oma vanematega, aga oli ka õpetajaid ja saatjaid. Vanemate hulgas oli samuti pedagooge, samuti politseinik, poliitik, animaator jt. Õpilasedki olid foorumile saadetud väga erinevate kriteeriumite alusel. Näiteks Leedu esindaja oli võitnud internetiturvalisuse teemalise videofilmide konkursi. Samas olid Iirimaalt ja Saksamaalt tulnud noored samalaadsetel foorumitel osalenud ka varasematel aastatel ja juhtisid temaatilisi noorteliikumisi oma riigis.

Vanemate, õpetajate ja noortega suheldes selgus, et sellist regulaarset koolitusprogrammi, nagu meil Eestis pakub „Targalt Internetis” projekt, teistes riikides (v.a ehk Soome) ei ole. Toimuvad küll koolitused ja infopäevad, aga need pole kuigi regulaarsed ega jõua igasse kooli. Kokkuvõttes võib öelda, et meil on kooliõpilaste harimine väga hästi toimiv.

Samas rõhutasid nii noored, lapsevanemad kui ka paljud foorumil esinenud, et lapsevanemate ja õpetajate teadmised ja oskused internetis toimetamisel jäävad sageli alla noorte omadele. Noored ise püüdsid väita, et nad on netis targemad kui täiskasvanud, aga ühiste aruelude käigus jõudsime siiski kokkuleppele, et õigem oleks öelda kogenenumad. Noored ja lapsed veedavad internetis oluliselt rohkem aega, kui nende vanemad, sealt ka vilumus ning oskused. Tore oli näha noori inimesi, kes kuulasid, mõtlesid kaasa ja oli valmis oma veendumusi muutma / ümber sõnastama kui põhjendus veenev tundus. Samas ei lase noored end rumalateks tembeldada ja astuvad julgelt endi kaitseks välja. Nii sai üks foorumil esinenud poliitik ägeda reaktsiooni osaliseks, kui oma kõnes poetas lause: „Teie, lapsed ei tea midagi!”

Noored tunnistasid, et sageli ei tunne nad seadusi, mis nende tegevust nii internetis kui ka tavaelus piirama peaksid ja probleemide tekkides on üllatus suur. Euroopa Liidu piires erinevad näiteks noorte seksuaalkäitumist puudutavad seadused ja see võib tekitada segadust ning seadusega vastuollu minekut.

Kahepäevase eeltöö põhiteemad

Noortepaneeli ja vanemate/õpetajate esindajad arutlesid selle üle, millised oleks meie soovid, sõnumid, ettepanekud Euroopa komisjonile, poliitikutele ja majandusmeestele? Mida me neilt ootame, et internet oleks turvalisem paik? Lühidalt kokku võttes ootavad noored poliitikutelt seadusi, mis seaks kindlad reeglid veebisisu tootjatele üle maailma, ja ka vastavad karistused reeglite mittetäitmise eest. Küberkiusamisega tegelemine peaks olema kõikides riikides politsei töö ja toimuma nii, et pahategijate leidmisel oleks reaalsed tulemused. See omakorda eeldab seaduse täiendamist küberteemadega.

Euroopa Liidu esindajatelt oodatakse abiliinide ühtlustamist üle kogu Euroopa ja „probleemsete” veebilehtede haldajatele ettekirjutuste tegemist. Facebook võib küll füüsiliselt asetseda väljaspool Euroopa Liitu, aga peab arvestama meie nõuetega, kui tahab Euroopa turul olla.

Majandusmeestele saadeti sõnum, et laste ja noorte elu internetis võiks olla reklaamivaba ja turvaline. Lapsel/noorel peaks vajadusel olema võimalik internetis anonüümseks jääda, aga samas peaks olema lihtne end ka tundmatute silmade eest kaitsta. Veebisisu loojad on ärimehed, kuid turvalisust ei tohiks ohvriks tuua kasumile.

Oma emadelt/isadelt ootavad noored rohkem ühiselt veedetud aega ja huvitumist ka internetis. Noored ootavad vanemlikku juhendamist ja soovivad saada asjalikku nõu, mis omakorda paneb vanematele kohustuse end täiendada ja harida pidevalt muutuvas maailmas. Nii õpilastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele suunatud teavitustöö ja koolitused peaksid toimuma koostöös poliitikute, Euroopa Liidu ja majandusmeestega.

Kaks päeva olid hommikust õhtuni täis tihedat tegutsemist ja mõttetalguid, vaidlusi ja selgitamist. Selles projektis osalevad noored olid kõik väga teadlikud internetis varitsevatest ohtudest ja oskasid omi mõtteid selgelt välja öelda. Noorte arvates on küberkiusamine endiselt tõsine probleem, mille lipulaevaks on ask.fm. Samas tõdeti, et lapsed ja noored ei kasuta ei selle ega teiste sotsiaalvõrgustike privaatsusseadeid enda kaitsmiseks võõraste pilkude ja kommentaaride eest. Facebooki puhul tõdeti, et konto seadistamine on tehtud liiga keeruliseks ning oleks vaja lihtsamaid ja ühtlasemaid reegleid. Noorte arust võiks privaatsusseaded n-ö vaikimisi olla seatud maksimumile ja igaüks ise saab siis otsustada, mil määral ennast maailmale avab. See väldiks teadmatusest tehtud vigu.

Foorumil osales üle kolmesaja inimese erinevatelt elualadelt, kaasatud olid nii poliitikud, teadlased, juristid, noored, lapsevanemad, õpetajad, majandusmehed jt üle kogu maailma.

Õpetajaharidusest

Poolast pärit analüütik, õppejõud ja teadlane Jacek Pyźalski rääkis foorumil uuringust, kus õpilaste tegelikke teadmisi/oskusi internetis võrreldi sellega, mida õpetajad eeldavad oma õpilasi oskavat/teadvat. Selgus, et õpetajad ülehindasid oma õpilaste oskusi/teadmisi. Kaasaegse tunni ettevalmistamisel ja IT-vahendite kaasamisel oleks tegelike võimete tundmine hädavajalik.

Koolihariduse teemat vaagis ka šotlane Ollie Barry, kelle sõnavõtud jätsid kustumatu mulje ja andsid hulganisti häid mõtteid nii igapäevaseks õpetajatööks kui ka koolitaja ametis toimetamiseks. Ollie näitas videot, milles interaktiivsete prillide abil saab iga mees hakkama auto parandamisega. Juhised koos videoga jooksevad „töömehe” silme ees ja automehaaniku eriala polegi vaja omandada.

Milline on õpetamise tulevik? Kogu info on üha kergemini kättesaadav ja mahukate ainekavade omandamine kaotab sisulise mõtte. Samas ei tohi unustada õpetamise põhitõdesid ja kaasajastamisega üle pingutada, sest PowerPoint ei erine palju vanaaegsest tahvlist ja kriidist ning üha olulisemad on elulised oskused tavaelus toimetulekuks. Selle asemel, et koolis õpetada funktsionaalset lugemist ehk teksti mõistmist, võiks tekstid koostada arusaadavalt ja laste arengutasemele vastavalt. Samade teemadega põrkume ka internetis, kus kontode seaded on keerulised ja head juhendid puuduvad.

Noortepaneeli ettepanek oli luua äpp, mis aitaks meeles pidada kõik salasõnad erinevates keskkondades ja samas annaks märku ka turvaaukudest seadetes. Oliie Bray sõnade läbi sain kinnitust ka oma veendumusele, et oleks väga rumal jätta kasutama uute tehnoloogiate võimalused laste harimisel. Nii Facebook, veebirakendused, arvutimängud kui ka nutitelefonide üha avarduvad võimalused on loomingulise lähenemise ja pideva enesetäiendamise tulemusel väga edukalt rakendatavad õppetöö eesmärkide täitmiseks. Kas meie õpetajad on selleks piisavalt haritud või motiveeritud? Kas tänapäevane õpetajaharidus ja täiendkoolitus jõuab ajaga sammu käia? Valitsus peaks toetama ja motiveerima õpetaja enesetäiendust IT-alal ja tasustama nüüdisaegsete õppimismeetodite kasutamiseks loodud veebisisu või muid lahendusi.

Mure lapsevanemate pärast

Koolitust ja juhendamist vajavad ka lapsevanemad, ja miks mitte ka vanavanemad, ning selles võiksid nad abi paluda oma lastelt. Lapsed õpetava meeleldi nii endist vanemaid kui ka nooremaid ja seda tuleks samuti internetihariduse andmisel ära kasutada. Kas poleks tore veeta perekondlik õhtu koos perega õppides tundma mõne uue äppi või koju muretsetud seadme omadusi? Vanemad hangivad oma lastele keerulisi seadmeid, mille ehitusest ega omadustest nad ise arugi ei saa, ning jätavad oma võsukese siis selle kallale nokitsema. Loomulikult saab laps lõpuks enamike toimingutega hakkama aga sellega kaasnevad riskid: nii vaimsed kui ka füüsilised.

Lõpetuseks

Meie noored on targad ja arukad. Online-elu on tänapäeval möödapääsmatu ja tahame seda või mitte, lastevanemate ja õpetajatena tuleb meil ajaga kaasas käia. Noored ja lapsed on sellesse maailma sageli üksi jäetud ja üha noorematel lastel on ligipääs imelisele internetimaailmale. Ostes oma lapsele nutiseadme, võtab vanem ka kohustuse teda selle kasutamisel toetada ja aidata. Aeg ja oskamatus pole enam vabandused, sest probleeme on kerkinud liiga palju. Kui teie laps räägib meelsasti, mida ta internetis teeb ja kellega suhtleb, ning võtab tõrkumata vastu ema/isa sõbrakutse Facebookis, siis ilmselt pole tal midagi peita vaja ning ta on ka netis viisakas ja hooliv inimene.

Üleskutse

Nüüd on ehk aeg üle vaadata oma laste ja õpilaste Facebook’i ja ask.fm’i kontod. See, mida seal näha ja lugeda saab, on kohati väga kole, mõne õpilase puhul lausa ropp. Tuletan lapsevanematele meelde, et teie vastutate oma laste tegemiste eest ka internetis.

Küsige ja paluge näidata, mida nad internetis teevad. Kui laps keeldub, on tal ilmselt midagi varjata… Samas on laste postitused sageli avalikud ja nähtavad/loetavad tervele maailmale või siis suurele sõpraderingile. Internetiohutus ja turvaline käitumine käivad käsikäes igapäevase käitumisega ja küberkiusamine ning inetute sõnade kasutamine veebis on samamoodi lubamatu nagu tavaeluski.

Ülemaailmsetest foorumitest on vähe kasu, kui me oma kodus töö tegemata jätame. Internet on imeline paik, kui seda õigesti ja turvaliselt kasutada.

Edu lastega suhtlemisel!