Elukestva õppe strateegia hakkab valmis saama

9. okt. 2013 - Kommenteeri artiklit

Eesti haridusplaneerimise kõige olulisem dokument „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ehk haridusstrateegia, milles lepitakse kokku järgmise seitsme aasta strateegilised fookused, on jõudnud koostamise lõppfaasi, teatas Eesti Koostöö Kogu esindaja.

Strateegiat on koostatud juba 2009. aastast, mil olulisimad hariduspartnerid – Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning haridus- ja teadusministeerium – alustasid tööd kõige suuremate väljakutsete leidmisega. Valmiv dokument vastab küsimustele, kuidas tagada igale Eesti inimesele võimalus väärikaks eneseteostuseks ja saavutada Eesti riigile hädavajalikud hariduseesmärgid.

Meie inimesed peavad olema ettevõtlikumad, altimad ennast harima, koostöövõimelisemad ning suutma tulla toime tänapäevase e-ühiskonna väljakutsetega, seisab teates.

Õppimist peab jätkama ka tunnistuse või diplomi kätte saamise järel, rõhutas haridusstrateegia ühte olulist prioriteeti selle koostamise juhtkomisjoni esimees Heli Aru. „Vastavaldatud täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemused näitavad, et meie inimeste oskused on ka maailma parimate seas silmapaistvad. Natukene pipart lisab heasse uudisesse, et lõpetamise järel kipuvad oskused keskmisest kiiremini kaduma. Seetõttu on ääretult oluline, et Eesti riik järgmise seitsme aasta jooksul suunaks tähelepanu ja ressursid kõige olulisematele teemadele ja kitsaskohtadele.”

„Strateegia projekt vaatleb õpiprotsessi varasemaga võrreldes palju individuaalsemalt. Väikese riigi ja rahvana saabki Eesti mõõdupuuks olla vaid inimene, st õpilane ja õpetaja, mitte aga klass või kool. Hea õpetaja leiab igale õppijale võimetekohase ja loova lähenemisviisi ning seesuguste professionaalide tööd tuleb hakata ka vääriliselt tasustama,” selgitas strateegiaprojekti valmimist koordineerinud Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel.

Järgmise kuu aja jooksul kohtutakse taas olulisemate hariduspartneritega, et saada tagasisidet välja pakutud meetmetele. Strateegia koostajad lähtusid valikuid tehes eeldusest, et hariduskulutuste osakaal rahvuslikust kogutoodangust lähema kuue aasta vältel ei vähene, jäädes tasemele 7% SKT-st.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!