Ida-Virumaa keskustes lasteaedadesse järjekordi ei ole
Piirilinnas Narvas on 23 lasteaeda, kus käib kokku 2827 last. Eesti suuruselt kolmanda linna elanikele lasteaiakohti jätkub, kinnitab kultuuri- ja sporditeenistuse juhataja asetäitja hariduse alal Larissa Degel.
See tähendab, et kui kõik lapsevanemad on nõus sellega, et laps käib elukohajärgses lasteaias, pole ka lasteaiajärjekordi. „Järjekord võib olla seotud mingi konkreetse teenusega, näiteks keelekümblusrühma või ujulaga,” räägib Degel. „Lapsevanemad tahavad oma lapse panna keelekümblus- või eestikeelsesse rühma. Sel aastal avati Narvas kolm uut keelekümblusrühma. Kokku on neid nüüd kümnes lasteaias. Ühes lasteaias on rühmad ka nende laste jaoks, kelle kodune keel on eesti keel, samuti keelkümblusrühmad, nii et lapsevanemad saavad valida. Eestikeelse Punamütsikese lasteaia rühmad on komplekteeritud, kuid vajaduse korral on võimalik neid suurendada.”
Keelekümblus ja ujula annavad eelise
Lapsevanemad eelistavad lasteaedu, kus on ujula. Narvas on praegu ujula kolmes lasteaias. „Muidugi võiks neid olla rohkem, aga ka spordikooli ujulasse saab väikeste lastega minna,” ütleb Degel. Lasteaiale ujula ehitamine on väga kulukas ettevõtmine ja seetõttu Narva linnas basseiniga lasteaedu lähiajal ei lisandu. „Vedanud on lastel, kes saavad käia ujulaga lasteaias,” tõdeb Larissa Degel. Tal on hea meel, et ujula on ka lasteaias, kus käivad erivajadustega lapsed. Seal on koguni kaks basseini, üks tavaliste, teine erivajadustega laste jaoks.
Lasteaedades, kus on keelekümblusrühm või ujula, tuleb vanematel maksta kohatasu 16 eurot ja 62 senti kuus, tavalises lasteaias on kuutasu 14,06 eurot. Degeli hinnangul ei ole lasteaiatasu Narvas suur. „Kolme aasta jooksul, mis ma oma ametikohal olen töötanud, ei ole ma kuulnud, et see summa kellelegi üle jõu käiks,” räägib ta. Muidugi lisandub kohatasule ka söögiraha, mis ulatub 36 euro ja 80 sendini kuus. See summa tuleb lapsevanemal maksta siis, kui laps on lasteaias kogu päeva ja saab kolm korda süüa. Lasteaiakoha tasu Narvas praegu ei tõsteta, aga tulevikus pole see välistatud, tõdeb Degel. „Elu on läinud palju kallimaks, aga seni pole lasteaedade juhid veel öelnud, et õppekoha tasu või toitlustustasu tuleks tõsta. Kuni me senise rahaga välja tuleme, me tasusid ei tõsta,” kinnitab Degel.
Lasteaedu Narva juurde ei tule ja tõenäoliselt ka ei suleta, kuigi ühe lasteaia sulgemise oht on olemas. Linnas restaureeritakse Rootsi-aegseid bastione ja üks lasteaedadest asub otse bastioni peal. Koht on küll ilus, aga võib osutuda lasteaia jaoks ohtlikuks. Seda, mis saab siis, kui lasteaed tuleb kinni panna, kaalutakse. Kesklinna teistes lasteaedades on küll vabu kohti, aga kõik need on väikesed lasteaiad.
Jõhvi kolmest lasteaiast sai üks suur
Ka Jõhvis peaks lasteaiakohti jätkuma, kuna 2009. aastal sai valmis uus lasteaed. Jõhvis on kolm lasteaeda, kus on üle 500 koha. Aasta alguses Jõhvi lasteaiad ühendati: neil on üks juhataja ja ühtne järjekord. Järjekord tekib siis, kui lapsevanemal on lasteaiakoha suhtes erisoove. „Vanemad tahavad panna lapse kõige uuemasse ja ilusamasse lasteaeda, aga see pole alati võimalik. Olenevalt vanusest saab laps just sellesse rühma, kus on parajasti vabu kohti, kuigi püüame arvestada ka lapsevanema sooviga,” räägib vallavanem Tauno Võhmar. Jõhvi kolmest lasteaiast üks, Sipsik, asub põhja pool raudteed ja inimesed, kes sealkandis elavad, eelistavadki seda. Konkurents on tekkinud vana Kalevipoja ja uue Pillerkaare pärast. Nende majade vahe on küll paar-kolmsada meetrit, kuid Pillerkaar on uus ja uhke, Kalevipoeg aga ehitatud möödunud sajandi seitsmekümnendatel.
Lasteaiakohti pole Jõhvis praegu kavas juurde luua. Kui vaja, siis võimalused selleks on, kinnitab Võhmar. Näiteks vabaneb pärast Alutaguse gümnaasiumi valmimist ruume Jõhvi vene gümnaasiumis. Umbes kümne aasta pärast võib tekkida vajadus veel ühe uue lasteaia järele ja selleks on praegu kõige uuema lasteaia, Pillerkaare taga koht olemas. Sellisel juhul poleks uude lasteaeda kööki vajagi, saaks kasutada Pillerkaare oma, tänu millele tuleb uue hoone ehitamine ja majandamine odavam, selgitab Võhmar.
Lasteaiale läheb suur osa valla eelarvest
Jõhvi valla jaoks on lasteaedade ülalpidamine kulukas. „Lasteaiad on haridusvaldkonna ja kogu eelarve kõige kallim osa. Õpilaskoht koolis maksab 75 eurot kuus, lasteaiakoht 200–250,” rääkis Võhmar. Lasteaiakoha teevad kalliks peamiselt personalikulud. Lasteaia kohatasu Jõhvis on 12 eurot. Paar aastat tagasi tahtis vallavolikogu tõsta seda 20 euroni, kuid see tekitas suurt vastuseisu. Samas on Eestis omavalitsusi, kus lasteaiakoha eest tuleb kuus maksta 35 eurot ja seadus lubab küsida kuni 50. „Olen kindel, et lasteaia kohatasu tuleb tõsta. Tööl käivad maksujõulised inimesed võiksid maksta senisest rohkem, nende jaoks, kellel see pole võimalik, saab küsida sotsiaaltoetust,” ütleb Võhmar.
Aasta alguses kolme lasteaia liitmisel tekkinud ühendlasteaed on direktor Anne Väli sõnul end õigustanud. „Õppeaasta alguses ütlesid õpetajad, et nad on sellega juba harjunud ega soovigi enam lasteaedade lahutamist,” ütleb Väli. Lapsi on lasteaias kokku 498, töötajaid 147. Keelekümblusrühmi on neli, vene rühmi kümme, ülejäänud 15 on eestikeelsed.
„Meil on ühine arengukava ja iga aasta alguses teeme ühise tegevuskava,” selgitab Väli. „Ka kõige uuem lasteaed Pillerkaar on ühinenud tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga ja kõigis neis edendatakse ettevõtlikkust. Teeme seda mänguliselt, nii et lapsed ei saagi aru, et nad ka õpivad.”
Jõhvi lasteaedades on nii eesti- ja venekeelsed kui ka keelekümblusrühmad. Üha rohkem vene lapsevanemaid tahab lapse panna eestikeelsesse rühma. Juba on juhtunud sedagi, et vene perest pärit lapsi on eesti rühmas liiga palju. Keelekümblus- või teiskeelses rühmas kohanemine on stress nii lapsele kui ka lapsevanemale, aga umbes kuu ajaga on mõlemad harjunud, räägib Väli. Ta tõi näiteks äsjase juhtumi. „Sel aastal läksid kaks last venekeelsest rühmast üle keelekümblusrühma. Terve septembri olid vanemad mures ja tahtsid vahepeal oma lapse isegi vene rühma tagasi panna. Vene rühmad olid aga täis. Nüüd, kui venekeelses rühmas tekkis vaba koht, ei soovinud ei vanemad ega laps ise enam rühma vahetada,” räägib Väli. Tihti ongi nii, et lapsevanem elab rühmavahetust rohkem läbi kui laps ise.”
Mäetagusel kestab sotsialism
Mäetaguse vald on eriline selle poolest, et lapsevanematelt lasteaiakoha eest raha ei küsita. „Mäetagusel jätkub sotsialism ja inimesed arvavad, et riik peab nende lapsed üles kasvatama,” kritiseerib tasuta lasteaeda vallavanem Aivar Surva. Tema sõnul on lasteaia hoolekogu seda meelt, et lasteaia kohamaks peab olema, aga vallavolikogu on mõttele vastu.
Mäetaguse vald on suutnud lasteaia kohatasuta hakkama saada seetõttu, et tegemist on niinimetatud põlevkivivallaga, mille eelarvest suur osa tuleb maavara kasutamise tasust. „Kuni Eestis elektrit tarbitakse ja seda põlevkivist toodetakse ning kuni ei muudeta ressursitasu jaotamist, saab Mäetaguse vald hakkama,” tõdeb Surva. Mäetaguse vallas on praegu üks lasteaed, aga päevakorras on asutada lasteaiarühmad ka Kiikla külla. „Seal on praegu palju noori emasid,” nendib Surva.
[…] võetakse naerusuul vastu. Maalasteaiad ei ole mitte ainult kodused ja sõbralikud, vaid seal ka puuduvad järjekorrad – ei mingit peavalu ega […]