Igale õpilasele kooliõde
Nii nagu meil kõigil on perearst, peaks igal õpilasel olema kooliõde. Kooliõe peamine töö on lapse tervise järelevalve: koolis haigestumise või trauma korral esmaabi osutamine, haiguste ennetamine (vaktsineerimine), tervise ja heaolu edendamine.
Kooliõe tööaeg sõltub õpilaste arvust – täiskohaga töötamiseks peab olema 600 õpilast. Õe kabinet peab olema koolis, kus õpib üle 200 õpilase. Väikestes maakoolides on kooliõde ja pereõde tavaliselt üks ja sama isik.
Kooliõde ei kuulu juriidiliselt kooli kollektiivi, kuna tervishoiuteenust tohib osutada vaid selleks tegevusluba omav tervishoiuasutus. Samas on kooliõe pädevuses teha ettepanekuid koolikeskkonna arendamiseks ja õpilaste toetamiseks, mistõttu ta peaks olema kooli meeskonna liige.
Õpilaste tervise järelevalve
Eesti koolilaste kõige sagedasemad terviseriskid on ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja riskialdis seksuaalkäitumine. Tervisemuredest on esikohal hammaste kehv seisukord ja sagedane haigestumine viirusinfektsioonidesse, esineb ka nägemis-, rühi- ja vaimse tervise häireid.
Tervisekontroll ja vaktsineerimised kooliõe kabinetis on tavaliselt lapse esimene iseseisev kokkupuude tervishoiuga. Ennetava tervisekontrolli eesmärk on avastada terviseriskid varakult ja vajadusel kavandada plaan nende vähendamiseks. See võib sisaldada käiku eriarstile, prillide muretsemist, rühi korrigeerimiseks võimlemisrühmas osalemist, noorte seksuaaltervise nõustamiskliinikusse suunamist, korduvat nõustamist jne.
Lapse delikaatsed tervisemured peavad jääma kooliõe ja lapse vahele. Kui lapsel avastatakse täid, on kindlasti vaja kõigi õpilaste pead läbi vaadata, kuid see peab toimuma privaatselt, mitte klassiruumis kõigi silme all. Kooliõde jälgib ka seda, kas koolikeskkond on turvaline, kas koolitoit vastab toitumissoovitustele, samuti saab ta olla õpetajale abiks esmaabikoolituste tegemisel.
Mida võiks iga õpetaja teada?
Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanematelt nõusolekut lapse tervisekontrolliks, mis toimub 1., 3., 7. ja 9. klassis. Tervisekontrolli läbinud laps saab teatise kontrolli tulemustega ja soovitused tervise arendamiseks.
Kooliõde võib soovitada konsulteerida kas perearsti või mõne eriarstiga. Vajaliku spetsialisti juurde aja kinni panemine ja vastuvõtul käimine on juba õpilase/lapsevanema mure.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et õppest puudumise mõjuvaks põhjuseks on muuhulgas õpilasele tervishoiuteenuse osutamine – seega tuleb leida ühiselt lahendus, et õpilane saaks koolis kooliõe juures vajalikud protseduurid tehtud.
Enne iga vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanema nõusolekut, et välistada võimalikud vastunäidustused lapse tervisele.
Vanematele tuleb selgitada, et haigestunud last ei ole mõtet kooli saata – kooliõde talle uuringuid ei tee ning ravi ei määra. Haigestumise korral tuleb pöörduda lapse perearsti poole. Väljaspool perearsti tööaega saab ööpäev ringi esmast meditsiinilist nõu telefonilt 1220.
Kui õpilane vajab tervisest tulenevalt, näiteks pärast haigust, koolikorralduses erandeid, aitab kooliõde jälgida, et neid rakendataks.
Kui laps põeb allergiat või mõnda muud haigust, mille puhul tema tervise seisund võib ootamatult halveneda (näiteks suhkurtõbi, astma või epilepsia), peab kooliõde seda teadma, et vajadusel kiiresti esmaabi osutada.
Koolipidaja kohustus on korraldada ja rahastada õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks on vältimatu vajadus ja õpilase vanemal pole võimalik transporti kasutada.
Kui laps elab õpilaskodus, tuleb perele soovitada registreerida laps selle piirkonna perearsti nimistusse. Haiguse korral saab kooliõde lapse õigel ajal perearstile suunata.
Väikestes koolides ei ole kooliõde kohal igal koolipäeval, info, millal ja kus kooliõde vastu võtab, ning soovitavalt ka tema telefoninumber peab olema kättesaadav.