Kõva põhiharidus, kehv kõrgharidus

11. okt. 2013 - Kommenteeri artiklit

Põhiharidus annab Eestis tugeva aluse edasiseks, kuid kesk-, kutse- ja eriti kõrgharidus ei lisa piisavalt oskusi, selgub täiskasvanute oskuste rahvusvahelisest uuringust, milles Eesti esimest korda osales.

Eesti võttis esimest korda osa rahvusvahelisest täiskasvanute oskuste 2011.–2012. aastal tehtud uuringust, milles osales 24 riiki 100 000 uuritavaga vanuses 16–65 aastat. Uuriti täiskasvanute funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning infotöötlusoskust probleemide lahendamisel.

„Mõnes asjas saime selge positiivse sõnumi – meie põhihariduse kvaliteet on väga hea,” sõnas uuringust kokkuvõtteid teinud haridusstrateegia juhtkomisjoni liige Ants Sild. „Aga rahva kõrgete infotehnoloogiliste oskuste koha pealt saime kõvasti vastu nina.”

Uuringust selgus, et Eesti täiskasvanud on infotehnoloogiliste vahendite abil probleemide lahendamise oskuste poolest viimaste seas. Vaid kaks riiki, Iirimaa ja Poola, olid Eestist selles kehvemad. Ent uuring näitas sedagi, et tööandjad ei ootagi töötajatelt neid oskusi sellisel määral, mida inimesed võiksid pärast hariduse omandamist pakkuda. Kui äsja kõrgkooli lõpetanud kuni 25-aastastel noortel on oskused tipus, siis juba kümme aastat pärast õpinguid on need tublisti langenud.

Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles uuringu tulemusi tutvustaval pressikonverentsil, et Eesti inimestel pole tunnetatud vajadust oma võimeid pidevalt arendada.

Tulevikuvaate hindas Aaviksoo siiski lootusrikkaks, sest nii funktsionaal­se lugemisoskuse kui ka matemaatilise kirjaoskuse tulemused olid Eestis teiste riikide keskmisest kõrgemal.

„Esiteks on eestlaste oskused heal tasemel, teiseks noored ei ole hukas, nad oskavad paremini lugeda ja arvutada kui nende vanemad ja vanavanemad, kolmandaks on meie põhikool väga hea, keskkool hea ja kõrgharidus rahuldav,” võttis Aaviksoo head sõnumid kokku.

Aaviksoo rõõmustas ka, et uuring ei näidanud võrreldes enamiku teiste riikidega Eestis suuri kihistumisi.

„Eestis on hariduse omandamise tingimused teiste riikidega võrreldes väga head ja meil jõuab suhteliselt tagasihoidliku taustaga noor kergemini ülikooli kui enamikus Euroopa riikides – oleme homogeenne riik,” rääkis Aaviksoo. „Ei ole nii, et targad on ainult Tallinnas.”

Aaviksoo lisas veel, et hariduses tuleb panna üksikisikule praegusest rohkem vastutust. „Et inimene juba lapsest peale teaks, et töölesaamine pole mitte riigi, vanemate ja tööandjate mure, vaid ka tema enda vastutus ja selleks peab ise pingutama,” rõhutas Aaviksoo.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!