Kultuurne pärimus kaasaegselt võrgus

25. okt. 2013 Mari Klein - 1 Kommentaar

Eelmisel nädalal tutvustati Tartus Eesti kirjandusmuuseumis tervet hulka viimastel aastatel valminud veebilehti, mis koondavad endas infot ajakirjanduse ajaloost anekdootideni, koguvad populaarsust väljaspool Eestitki ning võivad olla abiks paljudele pisematele ja suurematele uurijatele. Jagame neid teadmisi teiega meiegi. Osa neist on päris valmis, osa täiendatakse jooksvalt, osa on loomisel, ehkki juba kasutatav. Enamik neist on toetatud riiklikust programmist „Eesti keel ja kultuurimälu 2009–2013”.

Väga vanad käsikirjad

Tartu ülikooli raamatukogus on digitaliseeritud käsikirjakogud, sealhulgas Eesti õpetlaste kirjad ning päevikud 16.–19. sajandini. Tähelepanu väärivad TÜ raamatukogu ja kunstimuuseumi direktori, professor Karl Morgensterni kirjakogu, milles on ligikaudu 5000 kirja 800 korrespondendilt, ning Riia toomkiriku ülempastori Justus von Esseni kirjakogu, milles on samuti 5000 kirja 16.–18. sajandi õpetlastelt – http://dspace.utlib.ee.

Ajalooline ajakirjandus

Vanema eestikeelse ajakirjanduse lugemiseks ei pea enam raamatukokku minema, piisab, kui külastada aadressi http://dea.nlib.ee, kus on valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast – kokku 82 478 bibliokirjet.

Pseudonüümid

Kas teate, et Johannes Aavik kirjutas ka J. Sanglepa nime all? Või et Antsla Pännu, Herbert Viipit ja Bernard Kangro on üks ja sama isik? Aga kes võiks olla Eno Sammalhabe? Selliseid põnevaid küsimusi annab koostada andmebaasi põhjal, mille leiab veebilehelt http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik.

Muinasjutud

Siit on leitav nii sadade muinasjuttude tüübiloend, osaliselt eesti imemuinasjuttude antoloogia esimene osa kui ka andmed tuntumate muinasjuttude töötluste eestikeelsete tõlgete kohta. http://www.folklore.ee/ylikooli_www/mj/

Kõnekäänud

Sellest andmebaasist leiab enam kui 180 000 kõnekäändu ja fraseologismi aastatest 1660–1995. Nii murdekeelt kui ka õpilasslängi puudutavate keeleüksuste põhjal on võimalik teha järeldusi aja jooksul aset leidnud keeleliste või ka maailmavaateliste muutuste kohta. http://www.folklore.ee/justkui/

Siberi eestlased

Siberi eesti külade ning sealsete eestlaste vastu on kodumaal ikka huvi tuntud – paljude lähemad või kaugemad sugulasedki on seal olnud või sinna jäänud. Sellelt lehelt leiavad infot nii need, kes plaanivad Siberisse sõita, kui ka need, kel plaanis end eemalt vaadates rohkem kurssi viia. Kodulehe koostajad on korduvalt käinud ka kohapeal ning andnud välja nii raamatuid kui ka plaate. www.folklore.ee/estonka

Mõistatused

Mis on „linane kits ja kivist sõrad”? Aga „tunneb tuuled, loeb tähed”? Vastused leiab muidugi eesti mõistatuste andmebaasist http://folklore.ee/moistatused, mis ei ole lihtsalt küsimuste-vastuste koht, vaid väga detailne paik, koos kohanimelühendite ja murdesõnade selgituste ning kihelkondade kaardiga.

Naljad

Pikkadel pimedatel talveõhtutel tasub käia veebilehel http://folklore.ee/~liisi/o2, kus asub anekdootide andmebaas, millest võib leida nalju nii Brežnevi, jänkide kui ka metsloomade kohta, Jukust rääkimata. Kui anekdootidega tõesti mingit koolitööd siduda ei õnnestu, võib neid niisama juhuvalimisena lugeda, klikkides nupul „ehk mul veab”.

Kirjandusmuuseumi ajakirjad

Arvatavasti ei tea mitte kõik, et Eesti kirjandusmuuseumil ilmub mitu perioodilist väljaannet teadusartiklitega kõikvõimalikel teemadel, millega kirjandusmuuseum kokku puutub ja mida oluliseks peab. Veel vähem teatakse seda, et ajakirju Mäetagused ja Folklore on võimalik lugeda ka internetist: www.folklore.ee/folklore ja www.folklore.ee/tagused. Esimene neist on, muide, ingliskeelne.

Kohapärimus

Kõik me teame mõnd pärimuslugu konkreetsest puust, kivist, järvest või lihtsalt kodukülast. Siit saab otsida, milliseid lugusid selle koha kohta veel liikvel on olnud. Kohapärimus on kohanimekeskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, galerii.kirmus.ee/koobas/.

Vanausulised

Siinsamas, meie mail, Peipsi ääres talitab vaikselt väike rahvakild, kes oma kombeid vapralt au sees hoiab. Nende keelt ja kultuuri on viimastel aastatel käidud kõvasti talletamas ja uurimas. Selle tulemusi, aga ka varasemat infot leiab veebilehelt www.starover.ee.

Kreutzwaldi sajand

Üks äärmiselt märkimisväärne, omalaadne ja põnev veebileht koondab väga modernsel moel ajaloolist materjali eesti kultuuriloo kohta. Siin on isikuleksikon enam kui saja eesti kirjaniku tutvustusega, raamatukogu ligi 300 vana raamatuga, mida saab lehekülg lehekülje haaval lugeda, enam kui 10 000 fotot sisaldav fotokogu ning üle 2000 sündmuse. Kindlasti abiks nii emakeele- kui ka ajaloo­õpetajale! http://krzwlive.kirmus.ee

Regilaulud

Andmebaasis on üle 75 000 regilauluteksti Eesti eri paigust. Otsida saab nii maa- ja kihelkonna, koguja, kogumisaja kui laulusõnade järgi. Lähemas või kaugemas tulevikus lisatakse veel 61 000 teksti ehk kõik kuni 1966. aastani kogutud tekstid, mis on juba digiteeritud. www.folklore.ee/regilaul

Rahvameditsiin

Veebipõhisest andmebaasist HERBA (herba.folklore.ee) on saanud Eesti suurim etnobotaaniline kogu, mis sisaldab ligi 16 000 süstematiseeritud teksti või tekstikatket, sh rahvapäraseid taimenimetusi ja haiguste märksõnu, mis on omavahel lingitud. Leida võib huvitavaid seoseid, mille järeleproovimise eest koostajad muidugi ei vastuta, aga uurimistööde jaoks peaks siit materjali leidma kuhjaga.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kultuurne pärimus kaasaegselt võrgus”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!