Kutsekoolidele vabamad käed ja elulähedasem õpe

4. okt. 2013 Ago Gaškov - Kommenteeri artiklit

Uut kutseharidus­seadust arutavad Narva kutse­õppekeskuse direktor Jüri Sasi ja Rakvere ametikooli direktor Hannes Mets.

Kutseõppe edendamise ühing (EKEÜ) arutas Narvas sügisseminaril uut kutseharidusseadust. Kutseõpe on tihedalt seotud karjäärinõustamisega, mis Narva kutseõppekeskuse direktori Jüri Sasi hinnangul peaks algama juba põhikooli vanemas astmes. „Praegu tullakse kutsekooli ka pärast kõrgkooli lõpetamist. Selles pole küll midagi halba, aga see näitab, et karjäärinõustamine on jäänud pooleli,” tõdes Sasi. Normaalne oleks, kui laps põhikooli lõpus teaks, kas minna edasi õppima kutsekooli või gümnaasiumi, ja gümnaasiumi lõpus teaks, kas jätkata kõrg- või kutsekoolis.

Ambitsioonikus ja madal töökultuur

Kutsekoolidele heidetakse ette, et nad ei suuda majanduse arengule kiiresti reageerida, et personali ettevalmistamiseks kulub näiteks kolm aastat, aga ettevõtja vajab spetsialisti kolme kuu pärast. Samas ei tarvitse ettevõtjadki teada, milliseid töötajaid neil poole aasta pärast tarvis on. „See etteheide on õigustatud. Uus kutseõppeasutuse seadus ongi ajendatud tööandjate rahulolematusest, et tööjõu ettevalmistamine võtab kaua aega ja et kutsekoolist tulnutel on praktilisi oskusi vähe. Samuti jääb neil puudu korrektsest töössesuhtumisest. Probleem on ka noorte ambitsioonikus ja asjaolu, et Eestis pakutav palk neid ei rahulda,” loetleb Sasi. Kutsekoolis tuleb senisest rohkem õpetada praktilisi oskusi ja teha tulevastele töötajatele selgeks, et tööle tuleb tulla õigel ajal ning lahkuda sealt kainelt, pärast tööpäeva lõppu ja ainult oma asjadega. Uus seadus lubab kutsekoolidel ise koos ettevõtjatega uued õppekavad välja töötada. Õppeaeg võib olla märgatavalt lühem – mitte kolm ja pool aastat, vaid kaks, aasta või isegi pool aastat.

Kaheksas tase on meistritase

Kui aga teoreetiline baas kutseõppest välja jätta, kas siis kaob inimesel oskus ennast oma erialal täiendada? Maailm muutub kiiresti ja kes on kutsekoolist saanud teoreetilised teadmised, suudab muutustega paremini kohaneda. „Uue seaduse järgi ongi eri tasemed ja igaüks saab valida endale sobiva. Tasemeid on kaheksa, kaheksas on meistritase. Kui kutsekoolilõpetaja läheb tööle ja saab mõne aja pärast aru, et on vaja tõusta kõrgemale tasemele, saab ta tagasi tulla ja ennast täiendada,” rääkis Sasi. Nii saab tõusta õpipoisist meistriks. See on aga võimalik sel, kes on läinud kutsekooli pärast gümnaasiumi. Põhikoolis saadud teadmistest jääb kõrgema taseme saavutamiseks väheseks. „Aga praegu ja tulevikuski on võimalik ka ametikoolis keskharidus saada. Seega on tulevikus kaks võimalust: tulla kutsekooli põhikoolist, õppida kolm ja pool aastat ning omandada nii kesk- kui ka ametiharidus või siis tulla kutsekooli, õppida mõni kuu ja saada ainult erialane haridus.

Lühikesi õppekavu pole kutseõppeasutused veel kuigivõrd koostanud. „Me pole keskkoolist tulijatele erilist tähelepanu pööranud, kuna oleme arvanud, et gümnaasiumist minnakse kõrgkooli,” hindas olukorda Rakvere ametikooli direktor Hannes Mets. Tema hinnangul suudab Rakvere ametikool hakata töökohapõhise õppega tegelema järgmisel aastal. Rakvere ametikool kavatseb lühendada 34 õppekava. Kokku on koolil neid umbes 40. Seni on ka keskharidusega õppur pidanud läbima pika, umbes kaks aastat kestva koolituse. „Aga kui keskkoolilõpetanu tuleb meile õppima, siis tahab ta kiiresti saada madalama tasemega hariduse ja täiendada ennast töö käigus,” iseloomustas Mets.

Seadus ei piira ka kutsekooliastuja vanust. „Pensionile minnakse järjest kõrgemas eas ja kuna tööjõuturg on heitlik, soositakse paljudes riikides suhtumist, et inimesed saaksid uue elukutse omandada igas vanuses,” selgitas Sasi.

Õppekava koostöös ettevõtjatega

Uue seaduse uute külgedena toob Sasi välja peamise: „Kool saab koos ettevõtjatega ise koostada õppekava, et vajalikke töötajaid ette valmistada. Sellega koos tekib jätkuõppe võimalus, et kogenud töötajad saaksid tõusta meistritasemele. Õppekavad lühenevad ja praktika osa kasvab.”

„Uus seadus muudab kutseõppe paindlikumaks ja tööandjale ligitõmbavamaks,” rääkis Hannes Mets. „Kutsekoolid ja õppekavad akrediteeritakse ning iga kutseõppeasutus peab tõestama, et suudab anda kvaliteetset haridust.” Ka kogukond peab olema eriala õpetamisest huvitatud. Õppekavu akrediteerib kõrgharidus­agentuur ja komisjonis on nii haridusministeeriumi kui ka ettevõtjate esindajad.

„Tekib võimalus omandada kutseharidus töö kõrvalt,” rääkis Sasi. Narvas kasutab töökohapõhise õppe võimalusi edukalt Eesti Energia. Ka Maxima ja Prisma on sellega tegelema hakanud. Eesti Energia on nii suur ettevõte, et tal pole probleeme kutseõppe korraldamisega, väikefirmadele on see aga keeruline. „Mõned firmad, kellele oleme töökohapõhist õpet pakkunud, on ära öelnud põhjendusega, et töötaja võib õppida nädalavahetusel, aga mitte tööajast,” nentis Sasi. Seda, et töökohapõhist õpet on väga vähe rakendatud, heideti EKEÜ sügisseminaril kutseõppeasutustele ette. „Varem seda eriti ei lubatud, kuigi oli nn õpipoisi programm. Nüüd on töökohapõhine õpe seaduses,” lisas Mets. Koolide seas polnud õpipoisi programm populaarne, sest selle eest eraldati vähem raha. Raha ei maksta koolidele töökohapõhise õppe puhul ka uue seaduse järgi rohkem, aga töökohapõhise õppe kuludki on väiksemad. „Praktika on töökohas ja kooli kanda on teoreetilise õppe kulud,” selgitas Mets. Tema sõnul on küll ettevõtteid, kes tahaksid, et kool korraldaks kord nädalas teoreetilise väljaõppe ning praktilise koolitusega tegeleks töökoht. „Kui firma saab sel moel tõsta kas või kümmekonna töötaja kvalifikatsiooni, on see hea nii tööandjale ja töötajale kui ka kutseõppeasutusele,” kinnitas Mets.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!