Mida arvavad poliitikasse pürgijad haridusasjadest?
Märksa enam mitmestki muust valdkonnast on linnade-valdade hariduselu suund (või selle puudumine) kohapealsete poliitikute otsustada. Õpetajate Leht testis Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus volikokku pürgijate arvamusi-eelistusi tähtsamates haridusküsimustes.
TALLINN
1. Tallinna kesklinnas asuvad koolid on üle koormatud, samal ajal töötavad mõnedki teised koolid pooltühjana. Mida teha, et nn äärelinnakoolid oleksid senisest populaarsemad?
2. Eesti pealinnas on avatud erakoole ja eralasteaedu, koolimaju on remontinud eraettevõtjad (PPP). Kui suur roll peaks olema Tallinna hariduses eraalgatusel edaspidi?
3. Mitu Tallinna vene kooli on taotlenud eestikeelsele õppele ülemineku edasilükkamist. Mida teha, et vene noortele ei oleks gümnaasiumiastmes ja ülikoolis eesti keeles õppimine probleem?
Liisa Pakosta
Isamaa ja Res Publica Liit
1. Kahjuks on paari viimase aasta jooksul koolide erinevused veelgi suurenenud ning jooned ei jookse sugugi kesklinna-äärelinna pidi. Mõne kooli aknast paistab teine kool, ent nende tase on väga erinev. Nõrgemad koolid tuleb võtta ükshaaval ette ja vaadata, mis igal konkreetsel juhul kõige paremini aitab – seda teed on mitmes riigis mindud. Aitab näiteks juhtkonnavahetus, teise kooliga liitmine, mõnikord tuleb kooli muuta: näiteks teha gümnaasiumist praktilise kallakuga keskkool või lisada abiõpetajaid ja maksta kinni õpilaste järeleaitamise töö, motiveerida superõpetajat superpalgaga – viimast on edukalt praktiseeritud näiteks Soomes. Osa koole tuleks viia piltlikult öeldes sinna, kus on palju õpilasi, mitte oodata, et lapsed ise kooli juurde sõidaksid. Kindlasti pole õige senine suhtumine lasta kõigel isevooluteed minna, sest sellest kaotavad kõige rohkem lapsed.
2. Tallinnas on mitmed mõisted hirmsasti ära väänatud, näiteks mõne koolihoone pealt aastas 6 miljonit eurot kasumit pole PPP-projekt, vaid raha kantimine. Hädast avatud erakoolid pole avalikule sektorile alternatiive pakkuv eraharidus, vaid hädasolevate laste ja lapsevanemate appikarje. Järgneva kahe aasta jooksul tuleb asjad Soomega sarnaseks saada ja sealt edasi võiksime võtta eesmärgiks minna hariduse sisus ja kättesaadavuses põhjanaabritest ette. Erainitsiatiiv on hariduses edasiviiv jõud, paljud tänased head asjad on erakoolide algatustest-katsetustest üle võetud. Soomes on ka erakoolides õppimine õppemaksuta.
3. Selliseid poliittaotlusi on tehtud ka koolidest, kus seni on teatatud õpilaste heast edasiminekust eesti keeles. Ja osa vene noori oskab eesti keelt isegi paremini kui eesti emakeelega laisad õpilased. Probleeme muidugi on ja kunstlike vastandamistega neid kahjuks süvendatakse. Lahendused: 1) lõpetada rahvustevaheline sõda, 2) aidata senisest rohkematel lastel õppida eestikeelses või keelekümbluslasteaias ja -põhikoolis, 3) koostada digitaalseid ning laste- ja noortepäraseid eesti keele õppe- ja harjutusmaterjale, 4) viia õpetajakoolitusse ja täiendusõppesse rohkem sisulist tuge.
Mailis Reps
Keskerakond
1. Tallinna koolivõrk kajastab inimeste paiknemist paarkümmend aastat tagasi, samas on inimesed selle aja jooksul oma peredega paljuski ümber asunud Tallinna lähikonda ning uusasumitesse Tallinna sees. Seetõttu ei jätku koolikohti Pirita ja Kadrioru suunal, aga ka kesklinnas, kuhu lapsevanemad tööle suunduvad ja kuhu soovivad lapse kooli panna, et siis üheskoos mugavalt koju sõita. Paljuski on see neile peredele ainuke võimalus, sest ühistransport uusasumitesse Tallinna lähivaldades mugavalt kohale ei jõuagi. Kesklinnas on mitmed juba 1960. aastatel loodud „kallakuga” koolid, mis on enam kui pool sajandit süvaõpet pakkunud. Sealjuures ei ole need ainukesed kesklinna koolid ning seetõttu ei saa öelda, et kõikidesse Tallinna kesklinna koolidesse oleks raske kohta saada. Lisaks Tallinna enda tegevusele koolivõrgu arendamisel on vaja lõpetada poliitiline boikott valitsuse ja haridusministri poolt ning Tallinna kesklinna paar uut koolihoonet ehitada.
2. Lapse hariduse valikutes on määravad perekonna ja kogukonna soovid ning on väga teretulnud, kui lisaks tavalistele koolidele tekib iga lapse arengut toetavaid koole. Olgu selleks alternatiivpedagoogika võtted, kristlik lähenemine või mõni muu väärtuspõhine koolisüsteem. Erasektori kaasamine nii koolikorraldusse kui ka koolide renoveerimisse annab lastele laiemad võimalused hariduse omandamisel.
3. Mitte-eestikeelse haridusvõimaluse keelustamine on üks näidetest, kus riiklik hariduspoliitika ei taha arvestada lapsevanema ja kogukonna soove, sest see on parteipoliitiliselt kasulik ühele või teisele võimuerakonnale. Praegu ei kahtle keegi, et riigikeele oskus on igale Eestis elavale inimesele vajalik. Samas ei pea laps väga hea keeleoskuse saamiseks suurel hulgal mahukaid ja keerulisi aineid gümnaasiumiastmes võõrkeeles õppima, sest tema aineteadmised võivad seetõttu olulisel määral kannatada. Veelgi hullem on, kui ka õpetaja ise ei suuda võõrkeeles õpetades ennast arusaadavalt väljendada. Seetõttu on lapsevanematel õigustatult mure, et laste sunniviisiline eestikeelsele õppele üleviimine võib takistada teadmiste korralikku omandamist, edasiõppimist ja elus hästi hakkama saamist. Küsimus pole niivõrd keeleoskuses, kui poliitilistes põhjustes ning tahtmatuses mõista kogukonna ja lapsevanemate muret.
Paul-Eerik Rummo
Reformierakond
1. Tallinna koolide õpikeskkond, hariduse sisu ning tase peavad vastama parimatele rahvusvahelistele standarditele ja suutma välja arendada ka päris uusi lahendusi. Tallinna potentsiaal rohkeid haridusvõimalusi pakkuva linnana on pea täiesti kasutamata, seda juba alates alusharidusest. Kõigepealt tuleb tuvastada need tegematajätud ja väärotsused, mille tagajärg on linna potentsiaali raiskuminek, palgaraha mittejõudmine õpetajateni ja seeläbi nende demotiveerimine, lapsevanemate iga-aastane paanika sobiva kooli otsimisel, teeseldud elukohavahetused jmt, mis laostab kooliteed alustavate laste moraali. Meie programm näeb ette muuta esimesse klassi vastuvõtmise tingimused üheselt mõistetavaks. On selge, et suurem osa perekondi eelistab kodulähedast kooli, kui selle tase on usaldusväärne. Samas leiame Tallinna koole kogu Eestit hõlmavates ülevaadetes viletsatel positsioonidel isegi nn ääremaadega võrreldes. Koolivõrgu ümberkorraldamine nii, et head haridust saaks kõigis linnaosades, eeldab ausat koostööd riigiga. Munitsipaalkoolide usaldusväärsust saab tõsta kõige kehvemate sulgemise ja keskmiste järeleaitamise, mitte tugevamate tagasikiskumise teel.
2. Kodanikualgatus uute erakoolide ja alushariduse asutuste loomisena on elavnemas. Tark on seda toetada. Kui ilmneb õiguslikke ebamäärasusi, on see sisendiks seadustiku täpsustamisele (taas kord koostöö riigiga). Praegune erakoolide rahastamata jätmine on ühemõtteline seaduserikkumine. Kus paikneb eraalgatuse hõlmamise optimum, näitab elu mõne lähema aasta jooksul. Oluline on inimeste head tahet austada.
3. Vene noortele, eriti Tallinnas, ei ole eesti keeles õppimine kaugeltki selline probleem, nagu praegune linnavõim rahvusvaenu õhutades näidata püüab. Seda tõendavad õpitulemused, mis õppekeelereformiga toime tulnud koolides on üldjuhul paremad kui ses suhtes mahajäänud koolides. Kindlasti tuleb linna ressurssidega toetada eesti keele praegusest paremat õpet lasteaedades ja põhikoolides ning eesti ja vene koolide koostööd.
Andres Anvelt
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. Esiteks peab haridusamet koole järele aitama investeeringutega, seda metoodiliselt ning vajadusel luues õpetajatele motivatsioonipakette tööleasumiseks. Linn peab koolide olukorda pidevalt jälgima, kirjeldama mahajäänud koolide probleeme ning aktiivselt lahendusi otsima. Praegu on aga näiteks Nõmmel täpselt vastupidi: haridusamet kritiseerib ühte head põhikooli − Rahumäe põhikooli − suure tungi pärast sinna, aga hoidub juba aastaid tulemast appi kiratsevale Pääsküla gümnaasiumile.
2. Erinevalt praegusest linnavalitsusest ei toeta me põhihariduse hiilivat erastamist ega tasuliseks muutumist. Samas on − nii meie kiirelt muutuva demograafilise situatsiooni tõttu kui ka omanäolise kooli paradigmat arvestades − oma roll eralasteaedadel ja ka alternatiivseid õppemeetodeid kasutavatel erakoolidel. Linna kohus on toetada neid sarnaselt munitsipaalkoolidega tingimusel, et õppemaksu ei kehtestata. Haridusasutuste renoveerimisel on PPP-projektid olulisel kohal, kuid nende lepingute sõlmimisel peab jälgima linna finantsvõimekust ja kontrollima partnerite eeldatavaid kasumimarginaale. Järgneva nelja aasta jooksul koostöö erasektoriga ei vähene ja näeme olulist koostööd just lasteaiakohtade loomisel. Kohtades, kus eralasteaiale ei ole alternatiive, ei tohiks see perekonnale kaasa tuua lisakulutusi.
3. Meie eesmärk on võrdselt hea haridus kõigile Tallinna lastele-noortele, olenemata nende rahvusest ja emakeelest. Näeme kindlat kohta venekeelsele gümnaasiumiharidusele tingimusel, et koolilõpetajad oskavad ka eesti keelt kõrgel tasemel. Kahjuks on vene õppekeelega koolide tase Tallinnas väga erinev ja on ka poliitiliselt angažeeritud juhtkonnaga õppeasutusi. Oleme korduvalt rõhutanud, et eesti keelt tuleb aktiivselt õppida ja see tulemuslikult omandada juba lasteaiast põhikoolini. Et vene põhikooli lõpetajad ei valda piisavalt eesti keelt, on suures osas riigi tegemata töö ning sellest tekkinud auku on gümnaasiumitasemele jõudes lihtsalt võimatu täita – nii pedagoogiliselt kui ka psühholoogiliselt. Seetõttu olemegi oma valimisprogrammis näinud ette eesti keele täiendusõppe vajadusel ka põhikoolis, et põhikoolilõpetaja omandaks ka päriselt eesti keele B2-tasemel. Samuti näeme vajadust alustada keelekümblust juba lasteaedades.
——————
TARTU
1. Tartu asus esimesena Eestis looma puhtaid gümnaasiume ja reform on lõpusirgel. Kuidas hindate tulemust? Milles näete suurimaid probleeme?
2. Kuidas suhtute olukorda, et Tartu gümnaasiumidest on saanud tõmbekeskus Lõuna-Eestist ja kaugemaltki pärit noortele?
3. Tartus oli septembri algul puudu 700 lasteaiakohta (praegu 400). Kuidas kohti juurde saada, kui palju on selleks raha vaja?
Jaak Aaviksoo
Isamaa ja Res Publica Liit
1. Treffneri gümnaasium on olnud suureks eeskujuks üle terve Eesti. Poska gümnaasium on astumas Tamme gümnaasiumi kandadele ja võib kindel olla, et peagi on kõik Tartu gümnaasiumid parimate hulgas. Tulevasel Tamme gümnaasiumil on ülikooli teadus- ja meditsiinilinnakus suurepärane võimalus kujuneda gümnaasiumiks, mida tuntakse ka väljaspool Eestit. Minu kodukool Härma gümnaasium pakub head ingliskeelset haridust Tartu rahvusvahelistuvale elanikkonnale. Tahan süvendada linna ja ministeeriumi koostööd ja kujundada Tartust haridusinnovatsiooni keskuse ka rahvusvahelises mõõtmes. Suurimaks probleemiks on kasvav tung Tartu koolidesse, aga me saame sellega hakkama.
2. Tartu on alati olnud mitte ainult Lõuna-Eesti, vaid kogu Liivimaa tõmbekeskus. Mida paremat haridust Tartust saab, seda parem. Aga Tartu teeb, ja tulevikus veelgi enam, ka koostööd teiste maakondade ja koolidega. Paljud Tartus gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli lõpetanud lähevad tagasi kodukohta, võttes kaasa hea hariduse. Tartu hea käekäik sõltub kogu Lõuna- ja Kagu-Eesti edenemisest ja headest suhetest piiritaguste naabritega Lätis ja Venes. Ka nemad võiksid Tartus õppida vähemasti aasta või paar.
3. Mul on kahju, et linn pole selle probleemiga hakkama saanud. Eelseisvatel aastatel tuleb koostöös riigiga lasteaiakohtade kitsikusest üle saada – linna poolt selge tahe ja plaan, riigilt toetus EL-i raha kaasates. Suurusjärk on 10 mln eurot ja see ei saa ju Tartule üle jõu käia.
Imre Mürk
valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik
1. Treffneri gümnaasiumi hea eeskuju on tartlasi tõesti innustanud. Gümnaasiumide arv on lähiajaks tõenäoliselt piisav. Samas ebaõnnestus linnavõim Tamme gümnaasiumi ümberkorraldamisel. See korralik ja omaette auraga kool oleks pidanud jääma Tammelinna südamesse ja seda ei oleks tohtinud sel moel hävitada. Tartu tähelepanu on läinud ümberkujunduste tõttu liigselt gümnaasiumiosale. Meie peame oluliseks ka põhikooli, mis kujundab kõigi laste saatust ja tulevikku. Meie seisukoht erineb riigi hariduspoliitikast, mis lubab uuesti teha mammutklasse. Peame seda kahjulikuks õpilastele ja koormavaks õpetajatele. Meie eesmärk on hoida põhikooli klassitäitumuse piirnorm maksimaalselt 24 (erandina 26) juures. Selleks on tarvis avada rohkem põhikooliklasse vajadusel ruume juurde ehitades.
2. Arvestades Tartu koolide kõrget taset, on see loomulik. Loodame, et koolikorraldus kujuneb lähiajal selliseks, et Lõuna-Eesti noored ei tule juba põhikoolieas kodudest koos perekondadega linna ära. Põhikooli võiks igaüks käia ikkagi kodust. Aga Tartu gümnaasiumid peaksid olema mujalt tulnutele kohalike noortega võrdselt avatud.
3. Investeering uue lasteaia rajamiseks on ca 2 mln eurot, kuid arvestada tuleb ka tekkivate püsikuludega, 800 000 eurot. Vajadus on kolme uue 12 rühmaga lasteaia järele: kesklinnas Pepleri tänavale, Tähtveres Rukkilille juurde ja Ihastesse. Seega kokku 6 mln investeerimist ja 2,4 mln püsikulu. Raha investeeringuteks võiks linn leida võlakirju emiteerides.
Aadu Must
Keskerakond
1. Treffneri gümnaasium lahutati põhikoolist eelmise aastatuhande lõpul. Kogemusi on palju, peaaegu kõik positiivsed. Praegune „reform” on siiski midagi muud. Olin Tartu linnavolikogu ja haridusreformi komisjoni esimehena praeguse reformi alguse juures. Põhijäreldus oli juba siis, et kriisiaeg ei ole reformideks sobiv ja võib ka head ideed „täis teha”. Hiljem, pärast koalitsiooni muutumist sai haridusreformist pelgalt koolivõrgureform, mis on toonud kaasa rohkem lahendamata probleeme kui lahendusi.
2. Laste võimed on rahvuslik rikkus ja nende realiseerimata jätmine oleks kuritegelik. Selles plaanis on maailma mitmeski riigis just ülikoolilinnades loodud suuremalt või väiksemalt välja reklaamitud eriti võimekate laste koolid. See praktika teenib üldriiklikke ja rahvuslikke huvisid. Hea tava kohaselt ei tohiks neile koolidele külge kleepida liigset elitaarsuse pitserit või neid nn tavagümnaasiumidega samadesse pingeridadesse või edetabelitesse toppida.
3. Ehitamine oleks enam kui 10 miljonit. Aga arvestagem demograafilisi prognoose, koostööd naaberomavalitsustega ja „Suur-Tartu” projekti (selle puhul kanduks lahenduste loomine osaliselt praeguste naabervaldade territooriumile ja väheneks laste raja tagant kesklinna vedamine). Soosime erasektori kaasamist. Nii näeme olulist võtit moodullasteaedades, mille seadistamine võtab paar nädalat, aastane rent on tosin korda odavam uue maja ehitamisest, lahendus paindlikum.
Toomas Jürgenstein
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. Lähemas tulevikus kujundavad eestikeelset gümnaasiumiharidust peamiselt viis kooli. On ülitähtis, et linna keskel asuvate, traditsiooniliselt tugevate Miina Härma ja Hugo Treffneri gümnaasiumi ning jõuliselt käivituva Jaan Poska gümnaasiumi kõrval pakuksid õpilastele nende koolidega võrreldavaid atraktiivseid valikuvõimalusi ehitamisstaadiumis olevad Kivilinna ning Tamme puhtad gümnaasiumid. Kui kolm kesklinna kooli moodustaksid ideaalpildis tulevikus trio, mida võiksid iseloomustada märksõnad „akadeemilisus” ja „traditsioonilisus”, siis Tamme ja Kivilinna gümnaasiumi märksõnadeks võiksid kujuneda „nüüdisaegsus” ja „innovaatilisus” või isegi „22. sajandisse piiluv tulevikukool”. Sellise ideaalpildi nimel tuleb aga veel tublisti tööd teha.
2. Ühelt poolt on see tunnustus Tartu haridusele ja õpilaste mõningane liikumine on kindlasti rikastav: Tartu koolidesse tuuakse Tallinna, Saaremaa ja loomulikult kogu Lõuna-Eesti hõngu ning loodetavasti liigub info siinsest koolikorraldusest, õppesuundadest ja töömeetoditest nendesse paikadesse tagasi. Pikemas perspektiivis oleme huvitatud kohapealsete tugevate partnergümnaasiumide tekkest.
3. Tartu sünnistatistika kinnitab, et probleem leeveneb kolme-nelja aasta jooksul oluliselt. See on väike lohutus lasteaiakohata jäänud vanematele ning kindlasti oleksime olukorra parandamiseks hakanud näiteks mobiilseid moodullasteaedu ehitama ning laiendanud päevahoiuteenust.
Merike Lillenberg
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
1. Puhaste gümnaasiumide loomist põhjendatakse gümnasistide arvu vähenemisega. Mitme kooli baasil võib moodustada ühe gümnaasiumi. See toob kaasa osa õpetajate koondamise. Ammu on räägitud, et klassid on suured, õpetaja ei jõua kõigi lastega tegelda. Paraku on puhaste gümnaasiumide loomise seadus riigikogus vastu võetud. EKRE võib ainult tõdeda, et meie hingel seda pattu ei ole. Tamme gümnaasiumi poleks olnud vaja lahutada. Seda põhjendati ruumipuudusega põhikooliosas. Oli võimalik teha juurdeehitis, kuid eelistati gümnaasiumiosa üle kolida. Maja tuli eelnevalt osta ning seejärel ümber ehitada. Ehituse ajaks tuli TTG omakorda ümber kolida. Kogu aktsioon võib maksma minna sama palju või rohkemgi kui juurdeehitis.
2. Gümnaasiumid peaksid olema ka väiksemates linnades. Õpilaste puudus ei ole põhjus, vaid vale riigijuhtimise tagajärg. Inimesed lahkuvad kodukohtadest, sest pole tööd ega palka. Kohalejäänutest paljud ei suuda maksta lapse kodust kaugel kooliskäimise eest. Tartu on tõmbekeskus vaid jõukamatele. Vaesemad jäävad gümnaasiumi-, sageli ka kutseharidusest ilma. Hariduse ja elukutseta noored näevad ellujäämise võimalusena riigist lahkumist. Rahvusriigi kestmajäämine on suure küsimärgi all.
3. Kiireim ja odavaim viis on moodullasteaiad. Plokkidest kokku, vajadusel jälle lahti ning uuesti kokku seal, kus on vajadus. Linn finantseerigu seda sadade kilomeetrite kõnniteede, rattateede ja kultuurilinnakute asemel.
Urmas Kruuse
Reformierakond
1. Koolivõrgu ümberkorralduse tulemusi on veel vara hinnata, sest muutused on käimas. Tulemused on jälgitavad 3−5-aastase viivitusega. Aga juba praegu võib öelda, et gümnaasiumides pakutavate valikainete hulk on suurenenud. Ka põhiainete õpetajad saavad keskenduda kindlale vanuserühmale ja oma ainele – rohkemate paralleelidega koolis on tunnikoormus paremini tagatud. Väljakutseks linna tasandilt vaadatuna on suurendada valikainete pakkumisel Tartu gümnaasiumide omavahelist ja teiste koolidega tehtavat koostööd.
2. Tartu on juba ajalooliselt olnud koolilinn, meie koolide maine on kõrge ja siia on tuldud õppima läbi aegade. See ongi Tartu tunnus ja koht Eesti linnade hulgas. Kõrgelt motiveeritud õpilased väljastpoolt Tartut muudavad konkurentsi koolides oluliselt tihedamaks.
3. Alates ajast, mil sain linnapeaks, on linn koos erasektoriga loonud juurde üle 1500 lasteaiakoha. Jätkame kohtade loomist ja erasektori toetamist investeeringu- ja tegevustoetusega, tänu millele on eraaia koht lapsevanemate jaoks taskukohasem. Järgmisel aastal lisandub vähemalt 300 uut kohta. Probleemiks on, et Tartu lasteaedadesse soovitakse panna ka naabervaldade lapsi, kes on elanikeregistrisse kantud, kuid tegelikult siin ei ela. Naabervaldade surveta oleks juba praegu kõigil soovijatel lasteaiakoht. Kolmandikule järjekorras olijatest on kohta pakutud, kuid nad on loobunud.
Jüri Ginter
valimisliit Vabakund
1. Reform oli vajalik, et tagada soovijatele võrdne võimalus gümnaasiumi pääseda. Seni oli samas koolis alustanutel eelis. Samuti kasutati põhikooliõpilastele eraldatud raha gümnaasiumi konkurentsivõime tõstmiseks. Lõpusirgest on asi veel kaugel. Suurim probleem on, et õpetajate ja lapsevanematega ei ole piisavalt suheldud ja teadmatus tekitab stressi.
2. See on tingitud eelkõige asjaolust, et põhikoolidele eraldatud raha anti hoopis gümnaasiumidele, kes kasutasid seda mujalt õpilaste juurdemeelitamiseks. Tartu ei tohiks kulutada raha sellele, et linna tagamaa nõrgeneks. Samas peaks jääma võimalus, et tullakse siia õppima ja Tartu noored lähevad Nõkku, Lähtele või mujale, kus on neid huvitav õppekava.
3. Lasteaedades on isegi vabu kohti. Puudus on vaid lastesõime kohtadest. Uuringud on näidanud, et alla kolmeaastaseid võib olla kahjulik kollektiivis kasvatada. Linn peaks toetama seda, et perekond kasvataks last kuni kolme aasta vanuseks saamiseni kodus. See oleks ka odavam kui uute lasteaedade ehitamine. Päevakorras on lasteaedade ehitamine EL-ist saadava raha abil, mis oleks linnale justkui odav. Omaette teema on, kas on otstarbekas kulutada teiste riikide maksumaksjate raha meie laste arengu kahjustamiseks. Kindlasti peaks vanematele jääma võimalus laps sõime panna, kuid tegelik vajadus selgub siis, kui vanemad ei ole enam sundseisus, kus toetatakse üksnes lasteaeda.
————————-
NARVA
1. Millisena näete Narvas eestikeelse hariduse tulevikku? Kas eesti lastel peaks olema eraldi gümnaasium või võiksid nad õppida koos venelastega keelekümbluskoolis? Miks?
2. Kuidas mõjutab erakondlik kuuluvus koolidirektorite tegevust?
3. Eestimaa vallad ja linnad on oma koolivõrku kriitiliselt üle vaatamas. Narvas tegutseb senini 12 kooli. Milliseid muutusi tuleks lähiaastail teha koolivõrgus?
Andrus Tamm
Keskerakond
1. Keskerakonna Narva piirkond tegeleb haridusküsimustega pidevalt mitmel tasandil, võiks lausa öelda, et haridusvaldkond on Narva jaoks üks olulisemaid teemasid. Lisaks eel- ja põhikooli- ning gümnaasiumiastmele on Narva pööranud väga palju tähelepanu ka huvikoolidele, mis on jäänud alles vahepealsest kriisist hoolimata. Uudisena on Narva linnavõimud avanud täppisteaduste kooli, mis võimaldab anda gümnaasiumiõpilastele lisa- ja süvaõpet matemaatikas, füüsikas ja keemias nende emakeeles.
Keskerakonna Narva piirkond on veendunud, et Narva eesti gümnaasium peab säilima praegusel kujul. Selle kohta algatas Keskerakonna Narva piirkond isegi allkirjade kogumise kampaania. Koguti 1376 allkirja, kusjuures enamik allakirjutanutest olid venekeelsed inimesed, kes pole kitsarinnalised, hoolimata vene koolide tagakiusamisest haridusministeeriumi poolt. Narvakad saavad väga hästi aru, kui oluline on laste jaoks õppida emakeeles − olgu see siis eesti või vene keel. Pakutav keelekümbluskooliga liitumine kaotab ära väga olulise eestluse identiteedi Narvas, kus eestikeelset elanikkonda on väga vähe (3,78% eestlasi 01.01.2013 seisuga). Narva elanikud ei pööra tavaliselt tähelepanu rahvustele, kuid Narva eesti gümnaasiumi peavad oluliseks isegi vene inimesed, ka Nõukogude korra ajal ei julgetud seda puudutada.
Kui üks erakond kuulutab, et ajab Eesti asja Narvas, siis tegelikkuses on olukord vastupidine, sest selle erakonna juhitav haridusministeerium ei tee küll midagi selleks, et kuulda eestlaste appikarjet Narvas emakeelse hariduse säilitamise nimel.
2. Erakondlik kuuluvus ei mõjuta koolidirektorite tegevust, sest Keskerakonna juhitavas Narvas on vaid kolm direktorit Keskerakonnas. Lasteaiadirektoritest on vaid viis 23 lasteaia juhist Keskerakonnas, ühegi huvikooli direktor ei ole keskerakondliku kuuluvusega. Keskerakond hindab õppeasutuste direktoreid professionaalsuse järgi ja vajadusel käitub resoluutselt ka Keskerakonda kuuluva koolidirektoriga.
3. Narva suhtumine koolide sulgemisse on üsna negatiivne, näiteks ei suletud Narvas huvikoole isegi viimase kriisi ajal. Koolivõrgu optimeerimine on Narva jaoks valuline küsimus, nagu ka ülejäänud Eesti jaoks, ja selle läbiviimine vajab tugevat analüüsi ja läbiarutamist kõigi asjaosalistega, eelkõige lapsevanematega. Riigi valede otsuste järel väheneb Eesti elanikkond, sh ka Narvas, õpilaste vähenemise tõttu peab korrigeerima ka Narva koolivõrku, kuid Narva püüab seda teha võimalikult valutult, ja nagu näitab lähiajalugu, kaitsevad Narva linnavõimud oma elanikke rumalate otsuste eest.
Jevgeni Ossinovski
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. Eestikeelne haridus Narvas peab säilima, see on garanteeritud Eesti vabariigi põhiseaduse ning PGS-iga. Kool ei tohi eristada lapsi rahvuse järgi, kuid Narvas peab soovijatel lisaks keelekümbluskoolile olema võimalik õppida ka puhtalt eestikeelses koolis.
2. Erakondlik kuuluvus on hakanud mõjutama koolidirektorite tegevust nii Narvas kui ka mujal Eestis halvasti. Eriti jabur ja riiklikult ohtlik on olukord, kus direktoreid sisuliselt sunnitakse kandideerima linnas võimul oleva erakonna valimisnimekirjas ja neile kinnitatakse n-ö mitteametlikud kvoodid, mitu häält nad peavad tooma, et võiksid oma töökohtadel jätkata. Lausa seadusevastane on olukord, kus direktorid „töötlevad” oma alluvaid, kes kandideerivad mõne teise erakonna nimekirjas. Sellised juhtumid alandavad koolijuhtide autoriteeti. Tunnen kaasa erakondadele ja linnavõimudele, kes selliseid meetodeid rakendavad, sest nad saevad oksa, millel ise istuvad.
3. Narva koolivõrgu tulevik vajab põhjalikku analüüsi ja arupidamist. Olukord, kus linnas on 900 gümnasisti ja üheksa gümnaasiumi, paneb ebaproportsionaalse surve linnaeelarvele ja raha sellisel viisil laiali pihustamine tähendab, et tegelikult ei ole kellelgi piisavalt raha hariduse kvaliteedi tagamiseks. Narvas on kaks kooli pingereas Eesti esikümnes, samas on 6. kool alati olnud kolmandas sajas ning Kreenholmi gümnaasium püsib vaevaliselt teise saja tagumises otsas. Täpne koolivõrgu kujundamine peaks jääma hariduskorralduse spetsialistidele, aga kujutan ette, et Narvas võiks tulevikus olla 4−5 gümnaasiumiharidust pakkuvat kooli. Nende hulgas kindlasti puhas eestikeelne gümnaasium ning puhas venekeelne nn vene lütseum, mille võiks luua Eesti ja Vene Föderatsiooni haridusministeeriumite kokkuleppe alusel. Ka see kool toimiks Eesti õppekava alusel ning peaks tagama korraliku eesti keele oskuse.
Lisaks sellele jääks 2−3 segakeele metoodikatega täistsüklikooli. Keelekümbluskool juba on ning jäävad ka koolid, kus põhikool toimiks venekeelsena koos tõesti heal tasemel eesti keele õppega ja mille gümnaasiumiklassides tuleks õppekeeles kindlasti lubada seadusepõhiseid erandeid nendel puhkudel, kus õpilased pole võimelised omandama (ja õpetajad andma) kvaliteetseid teadmisi eesti keeles. Ma ei usu, et praegu kehtiv seadus, mis sunnib õpilasi gümnaasiumis õppima enamikku aineid mitte nende emakeeles, on õpilaste arengule kasulik. Korralik keeleoskus tuleb tagada siiski põhikoolis ja lasteaias, mitte „uputada” lapsi keeleliselt niigi keerulisel kooliastmel.
Ants Pauls
Isamaa ja Res Publica Liit
1. Viimastel kuudel on väga teravalt esile kerkinud eestikeelse hariduse kvaliteedi probleemid. Narva linnavõimud ja mõned huvigrupid on teema rakendanud valimisvankri ette ning kujundanud arusaama, nagu tuleks ministeerium meie kooli kinni panema.
Ministeerium ei saa ühtegi kooli kinni panna, see on ikkagi Narva linnavõimude otsus või otsustamatus. Kaudses mõttes panevad ühe kooli kinni lapsevanemad, kes oma lapsi enam sellesse kooli ei pane. Ja paraku on Narvas sellist tendentsi näha: eestlastest lapsevanemad panevad oma lapsi üha rohkem muudesse koolidesse. On kahetsusväärne, kui linnavõimud ei saa aru, et see on probleem. Minu teada on ministeerium teinud ka ettepanekuid, kuidas koos olukorda parandada, kuid dialoogi Narva kahjuks ei soovi.
Mina ei nõustu kohe kuidagi sellega, et eesti gümnaasiumi ja keelekümbluskooli peaks kuidagi vastandama. Pigem tuleb otsida koostöökohti nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastme tasandil. Ja ma usun vene peredest pärit noortesse, kelle riigikeeleoskus paraneb aasta-aastalt. Põhikooli õppeprogrammi omandanud noor peab olema suuteline riigikeelses gümnaasiumis õppima. Kui on piisav motivatsioon, siis ei tohiks see olla probleem. Ma ei ole kuulnud, et Inglismaale, Prantsusmaale või Ameerikasse kolinud vene perekondade lastel oleks raskusi sealses keeles õppimisega.
2. Tahan loota, et Eesti on riik, kus koolidirektorite erakondlik kuuluvus ei saa tähtsamaks kui professionaalsed oskused. Kui töö ja erakondlik tegevus suudetakse lahus hoida, siis ma selles probleeme ei näe. Paraku on ka viimasel ajal, eriti Narvas ja Tallinnas, olnud ebameeldivaid näiteid, kus parteilise kuuluvuse tõttu on direktor töö kaotanud, või siis vastupidi – tänu parteile töö saanud. Tallinnas on linnavõimu surve alla jäänud just need koolid ja direktorid, kes on teinud koostööd haridusministeeriumiga. See on äärmiselt kahetsusväärne. Paraku on koolid omavalitsuste omad ja keegi linnavalitsuse personalipoliitikasse sekkuda ei saa.
3. Praeguste prognooside järgi langeb lähiaastatel gümnaasiumiealiste õpilaste arv alla 900. Suurlinna kohta on ideaalseks gümnaasiumiks peetud Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 540 õpilasega. Narva tingimustes tähendaks see kahte puhast gümnaasiumi. Minister on pakkunud välja võimaluse, et meil võiks Vene Föderatsiooniga sõlmitava lepingu alusel olla vene lütseum. Miks ei võiks see lütseum olla just Narvas? See mõte väärib kaalumist. Ka põhikoolid tuleb kriitilise pilguga üle vaadata. Kui Narva linnavõimud teeksid päevapoliitika asemel hariduspoliitilisi otsuseid, siis võiks Narvas olla väga nüüdisaegne koolivõrk.
———-
PÄRNU
1. Pärnu on hakanud riigigümnaasiumi rajama. Oponendid nimetavad seda otsust kombinaatgümnaasiumi loomiseks ning teiste gümnaasiumide lõhkitõmbamiseks. Millisena näete gümnaasiumihariduse arengut Pärnus?
2. Ligikaudsete arvestuste kohaselt on Pärnust lahkunud inimeste tagasitoomiseks vaja linnas luua ligi 4000 töökohta. Kuidas saab linna haridussüsteem uute töökohtade loomisel kaasa aidata?
3. Pärnus jätkub debatt logopeedide, sotsiaalpedagoogide, abiõpetajate palga üle. Missugune on teie erakonna seisukoht?
Kadri Simson
Keskerakond
1. Pärnus on allkirjastatud lepe, millega luuakse senise Koidula gümnaasiumi baasil uus riigigümnaasium. Sellega koos on praegusel linnavalitsusel plaan lõpetada kõigi seniste täistsüklikoolide tegevus, mis on loonud olukorra, kus õpetajad ega õpilased ei tea, mis neid juba järgmisel õppeaastal ees ootab. Keskerakond lähtub kehtivast põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mis ei sunni põhikooli ja gümnaasiumi lahutama. Pärnu koolide kvaliteet on senimaani olnud hea. Riigigümnaasiumi loomiseks saab Koidula gümnaasiumiga liita juba praegu puhta gümnaasiumina tegutseva Hansagümnaasiumi ning sel moel säilitada senisel viisil nii Ühisgümnaasiumi kui ka Ülejõe gümnaasiumi. Pole mingit põhjust lõhkuda haridusvõrku, mis on seni andnud Eesti mõistes silmapaistvalt häid õpitulemusi.
2. Pärnu elanike arv on viimasel neljal aastal olnud kiires languses. Kui 2010. aastal oli siin elanikke 43 600, siis praegu 42 000. Lahkutud on ka naabervaldadesse, samas kui tööl käiakse ikka Pärnu linnas. Pärnu iseloomu silmas pidades peame väga läbimõtlemata otsuseks mitte anda enam mereharidust Pärnus. Tuleb kasutada kõiki võimalusi selle taastamiseks, kuni on alles oskajad õppejõud ja kehtivad akrediteeringud. Teeme koostööd TÜ Pärnu kolledži, Pärnumaa kutsehariduskeskuse ning teiste koolide ja ettevõtjatega, et Pärnu noored saaksid tööturu vajadustele vastavat head haridust. Loome noortele praktikakeskuse, toetame rahaga piirkonna ettevõtjaid, julgustamaks neid noori praktikale võtma. Loome seeläbi paremad võimalused praktikakoha leidmisel, mis aitab siduda noori kodumaakonnaga.
3. Hoolimata riigi toetuse kadumisest jätkame koolides logopeedide ja sotsiaalpedagoogide palkamist. Oleme aga seda meelt, et tuleb taotleda riigi toetuse taastamist, muidu kannatavad eelkõige väiksemate omavalitsuste õppurid. Loome toimiva abiõpetajate süsteemi, et tagada ka erivajadustega laste õppekvaliteet, ning parendame erivajadustega laste koduõppe võimalusi.
Andres Metsoja
Isamaa ja Res Publica Liit
1. Toetame koolireformi läbiviimist Pärnus. Muutusi tingivad demograafilised, majandus- ja haridustehnoloogilised aspektid. Praegu oleme Pärnus jõudnud lahenduseni, mille järgi jätkaksid puhaste gümnaasiumidena ühisgümnaasium Hansagümnaasiumi praeguses hoones munitsipaalkoolina ja Koidula gümnaasium renoveeritud majas riigikoolina. Senisest rohkem paralleelklasse võimaldab kasutada Treffneri gümnaasiumis praktiseeritud mitmekesist õppekorraldust ning pakkuda õppijatele valikuvõimalust, siduda gümnaasiumid Pärnu kolledži teaduskooli tegevusega. Keskhariduse saab omandada ka täiskasvanute gümnaasiumis ja Pärnumaa kutsehariduskeskuses Ülejõel. Järgnevate perioodide arengusuunad on täiskasvanute gümnaasiumi integreerimine kutsehariduskeskusega (kohalike ettevõtete tööjõuvajadus) ja gümnaasiumidega (õhtu- ja kaugõppevormid nüüdisaegse õpikeskkonna paremaks kasutamiseks).
2. Ei saa olla pealtvaataja olukorras, kus Pärnu maksumaksja peab ülal üldharidussüsteemi, mis toidab Tartu, Tallinna ja välismaa kogukondi noore tööjõuga. Peame otsustavalt suutma suurendada siinsete koolilõpetajate rakendamist Pärnumaa majanduses. Loomulikult peavad 16−18-aastased saama võimaluse akadeemilisteks pingutusteks ettevalmistusena kõrgkooliks, ent keskastmes õppijate suhtarvu tuleb arenenud riikide eeskujul suurendada kutseõppijate kasuks. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine loob selleks parima võimaluse. Gümnaasiumis jätkamise survestamise asemel arvestatakse õpilaste huve ja isikuomadusi. Gümnaasiumides saab luua suundi, mis suurendavad kohapeal rakendumise võimalusi, nagu programmeerimine ja ettevõtlus. Huvialaõppes tuleb suurendada eeskätt tehnika osakaalu, pakkudes noortele tehnikaringe kutsekooli baasil. Vaja on siduda õppekavad senisest tugevamalt maakonna majandusprofiiliga, et tööandjad näeksid tööjõu pealekasvu võimalust ja noored põhjust kodumaakonda jääda. Noorte Pärnusse jäämise nimel on vaja suurendada õppekavade arvu Pärnu kolledžis.
3. Hea variant on tugispetsialistide paiknemine õppenõustamiskeskuses, sest see võimaldab kasutada neid vajaduspõhiselt kogu linna ja maakonna ulatuses. Koolist kui tööandjast sõltumatu tugiisik tagab kooli juhtkonna ja õpilase/vanema vahelise probleemi erapooletu ja professionaalse lahendamise. Tugispetsialistide tööd peab tasustama riiklikust katteallikast.
Andrei Korobeinik
Reformierakond
1. Eestis on 22 aastaga õpilaste arv koolides vähenenud pea 40%, Nõukogude-aegne koolivõrk pole aga oluliselt muutunud. See tähendab, et hariduseelarves on protsentuaalselt tõusnud investeeringud betooni ülalpidamisele ja vähenenud investeeringud inimestesse. Tagajärjena on meie õpetajate palgad Euroopa madalaimate seas. Investeerida tuleb inimestesse. Järelikult on koolivõrgu reform vältimatu. Pärnus on selleks kolm võimalust. Esimene on säilitada Nõukogude-aegne koolivõrk. Linn peaks seda doteerima, sest mõne aasta pärast need gümnaasiumid kriteeriumidele enam ei vastaks. Teine võimalus on lasta gümnaasiumidel omavahel konkureerida. Sel juhul läheksid kinni need koolid, mis ei suuda piisavalt lapsi kaasata, koolide agoonia tuleks pikk ja piinarikas. Kolmas variant on see, mida oleme otsustanud rakendada − linnavalitsus võtab koolireformi vedaja rolli. Ise otsustab, millised gümnaasiumid jätkavad ja kuidas. Riik rahastab reformi elluviimist umbes 7 miljoni euroga ja selle raha eest tehakse korda kaks koolihoonet. Loomulikult peab linnavalitsus tegema selle variandi puhul mitmeid raskeid valikuid ja see ei ole tema mainele hea, kuid kõigile sobivat valikut ei eksisteeri ning mõnikord peavad poliitikud loovutama oma reitinguid linna tuleviku nimel.
2. Töökohad hoiavad inimesi linnas, kuid kõrgharitud noored tulevad Pärnusse vaid siis, kui linn suudab neile pakkuda kõrge palgaga töökohti. Praegu on riigis kõrgharitud töötajaid pea 30%, Pärnus on see näitaja alla 20%. Kõrgepalgaliste töökohtade linna toomisega ei ole haridus otseselt seotud. Siin peab linnavalitsus kaasama pigem välisinvesteeringuid. Meie programmis on konkreetne meede: kavatseme toetada programmeerimisõpet Pärnu koolides. IT-sektori palgad ületavad Eesti keskmist kaks korda. Suure IT-firma filiaali rajamiseks Pärnusse piisab, kui kohapealt saaks palgata 15−20 inimest. Praegu pole neid kuskilt võtta. Programmeerimisõppe abil lahendame selle probleemi. Oluline roll on ka Tartu ülikooli Pärnu kolledžil. Pärnu maine kuurortlinnana on kõrge, kuid Pärnu turismisektori puudus on madalad palgad. Need on tingitud madalast lisandväärtusest. Kõrgema lisandväärtusega teenuste jaoks (nagu raviturism) napib Pärnus spetsialiste. Lahenduse probleemile saab leida vaid koostöös kolledžiga, mille juurde võiks tulevikus tuua turismi kompetentsikeskuse.
3. Tugisikud on pedagoogiliselt väga olulised ja neile peab palka maksma riik. Praegu on PGS-is nende ametikohtade rahastamiseks tehtud erand vaid üheks aastaks, pärast seda peab iga kohalik omavalitsus leidma selleks ise raha. Suurematele omavalitsustele ei ole see kuigi oluline probleem, kuid väiksemate linnavalitsuste olukord on tõsisem.
Piret Hallik-Sass
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. Praegu on Pärnu haridus tugev ja on oluline, et muutuste keerises ei kannataks õppe sisu ja kvaliteet. Samas on muudatused Pärnu hariduse korraldamisel paratamatud, sest laste arv väheneb. Ühe või mõne klassikomplektiga gümnaasiumid ei taga õpilastele nende huvidele vastavaid valikaineid ning õpetajatele piisavat koormust. Oluline on, et iga lapse jaoks leitaks parim lahendus, praegune probleem on muudatuste ebapiisav selgitamine ning perede, laste ja õpetajate vähene kaasamine. Riigigümnaasiumi luues kokku hoitud ca 100 000 eurot aastas tuleb suunata hariduse sisu parandamisse ning koolirõõmu suurendamisse. Selle eest saab muuhulgas viia sisse tasuta lõuna gümnaasiumides või teha huvihariduse igale lapsele kättesaadavaks.
2. Pärnu on ja peab tulevikus olema praegusest palju rohkem õppijate ja õpetajate linn. See tähendab nii Tartu ülikooli Pärnu kolledži rolli suurenemist kui ka elukestva ja ümberõppe ning konverentsinduse eriala andva hariduse kasvu. Õpitegevus langeb turismi madalajale ja tasakaalustab hooajalisust, mis on Pärnu majanduse suurim probleem. Kolledžil on potentsiaali pakkuda rahvusvahelisel tasemel kõrgharidust ning linn saab toetada uute erialade Pärnusse jõudmist. Hea aluse selleks loob näiteks turismiuuringute keskuse asutamine Pärnusse. Me ei näe õppijatena ainult noori, töökohti aitavad Pärnus luua ka elukestev õpe, huvialaturismi areng ning suurenev ümberõppe vajadus. Kutseõpe tuleb siduda senisest enam ettevõtlusega, teha koostööd praktikabaaside tekkeks Pärnus, selgitada välja, milliseid spetsialiste ettevõtted tulevikus vajavad, algatada koostöö stipendiumide ning praktikakohtade loomiseks. Üldist ettevõtlikkuse kasvu Pärnus toetab ettevõtlus- ja karjääriõppega alustamine koolides senisest varem, selle sidumine Pärnus tegutsevate ettevõtete ja erialavalikute tutvustamisega, õpilasfirmade tegevuse toetamine ning aastaringse õpilasmaleva loomine.
3. Tugipersonali, sealjuures erivajadustega lapsi toetavate spetsialistide palgad ja positsioon oli uue kooliseaduse (PGS-i) vastuvõtmisel üks olulisemaid küsimusi, mille eest SDE riigikogus seisis. Selline tugi peab koolides säilima ning riik peab logopeedide, eripedagoogide jt tugispetsialistide palga tagama. Rahastamismudel on praegu riiklikult kokkuleppimisel, nii et siin ootab Pärnu, mida haridusministeeriumi juhtimisel otsustatakse.
Tänan väga hea ülevaate eest! Loodetavasti järgnevad edaspidi lood, kus püütakse valimisjärgseid ülevaateid anda ja valituks osutunute lubaduste täitmist analüüsida ja kommenteerida. See oleks Õpetajate Lehes täiesti uus tase!
Kahjuks on mitmel juhul vastajateks “peibutuspardid”, kes ise ilmselt omavalitsusi, kuhu kandideerivad, juhtima asuda ei kavatse.
Mis saab sellisel juhul nende valimislubadustest? Kes võtab valija ees vastutuse?
head,
Evelin Tamm
hariduspoliitika huviline ja blogija http://evelintamm.blogspot.com