Mida täiskasvanute oskuste uuring meile näitas?

11. okt. 2013 Aune Valk, Vivika Halapuu PIAAC programmi koordinaator, PIAAC programmi analüütik - 1 Kommentaar

8. oktoobril avalikustati rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) tulemused, mis tähendas, et saime esmakordselt teada, milline on meie 16–65-aastaste inimeste peamiste infotöötlusoskuste tase nii riigi sees kui ka võrdluses teiste riikidega.

Eesti täiskasvanute funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus on veidi paremad kui osalenud riikide täiskasvanutel keskmiselt. 24 riigi võrdluses paikneme nende oskuste poolest vastavalt 7. ja 11. kohal, jagades funktsionaalse lugemisoskuse puhul kohta Belgia ja Tšehhiga ning matemaatilise kirjaoskuse puhul Saksamaa ja Austriaga. Mõlema oskuse edetabelit juhivad Jaapan ja Soome, tipus on ka Holland, Belgia, Rootsi ja Norra.

Oskuste riigisisene jaotus varieerub Eestis suhteliselt vähe: meil on vähe nii väga hea kui ka väga halva ja palju keskmise lugemis- ja arvutamisoskusega inimesi. Inimesi, kelle funktsionaalne lugemisoskus on alla 1. taseme, on Eestis vaid 2%. Matemaatilise kirjaoskuse puhul on sama näitaja 2,4%. 4.–5. tasemel lugemisoskusega inimesi on meil 11,8%, samal tasemel matemaatilise kirjaoskusega inimesi on 11,2%. Viimaste näitajate poolest jääme selgelt alla OECD keskmise, mis on madalate oskustega inimeste osas positiivne, tippude vähesuse osas negatiivne. Võrreldes riikidega, kus tippe on enim (Soome, Jaapan), on vahed 4.–5. taseme oskustega inimeste osas ca kahekordsed.

Üllatavad probleemilahendusoskuse tulemused

PIAAC uuringu tulemuste esmase analüüsi üllatus oli meie arvutikasutusoskuse ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse madal tase. Üllatus tulenes ennekõike Eesti kui eduka IT-riigi kuvandist. PIAAC tulemused näitavad aga, et ligi iga kolmas 16–65-aastane inimene Eestis ei oska või ei julge kasutada arvutit selleks, et IKT-maailmast tulenevate ja IKT abil lahendatavate probleemidega edukalt tegelda. Üle 50-aastaste hulgas on selliseid enam kui 50%.

Madalad tulemused peegeldavad ühest küljest kehvi IKT-oskusi (13% Eesti täiskasvanutest ei tule toime ka väga lihtsat IKT-kasutust nõudvate ülesannetega, 16% Eesti täiskasvanutest puudub valmisolek ülesannete lahendamiseks tehnoloogiarikkas keskkonnas), teisalt aga kognitiivse probleemilahendusoskuse madalat taset (nende hulgas, kes probleemilahendusülesandeid lahendasid, st kelle oskused ei jäänud pelgalt IKT-oskuste puudumise taha, on kõrgel tasemel tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskusega inimeste osakaal väike).

Tulemused on vähem üllatavad, kui kõrvutada nendega uuringust saadud info eri oskuste kasutussageduse kohta tööl. Eesti töötajad kasutavad probleemilahendusoskust vähem kui hõivatud inimesed uuringus osalenud riikides keskmiselt. IKT kasutussageduse poolest paikneme küll riikide võrdluses eesotsas, kuid samas jääme nende inimeste osakaalu poolest, kes oma töös üleüldse arvutit kasutavad, osalenud riikide keskmisele alla (Eestis kasutavad oma töös IKT-d 64% hõivatutest, uuringus osalenud riikides keskmiselt 69%, Põhjamaades enam kui 80%). See viitab asjaolule, et kuvandi Eestist kui IT-riigist loob teatud osa ettevõtetest, kus tehnoloogiat väga intensiivselt kasutatakse, kuid samas ei puutu enam kui kolmandik Eesti hõivatutest oma töös arvutitega üldse kokku.

Eesti nüüdisaegse hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsivõimeline

Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse kohta kinnitavad PIAAC tulemused PISA uuringus leitut meie põhiharidusega noorte heade oskuste kohta. Nii meie põhi- kui ka keskharidusega noorte need oskused on kõrgemad kui uuringus osalenud riikide keskmine, kõrgharidusega noorte puhul ei erine nende oskuste tase osalenud riikide keskmisest.

Ka nooremate inimeste tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tulemused on uuringus osalenud riikides enamasti kõrgemad kui eakamate omad, nii ka Eestis. Samas ei ületa meie põhiharidusega noored selle oskuse osas rahvusvahelist keskmist. Kui uuringus osalenud riikide üldjärjestuses oleme 2. ja 3. tasemel probleemilahendusoskusega inimeste osakaalu poolest 27,6%-ga 20 riigi võrdluses 16. kohal (meist statistiliselt oluliselt vähem on hea probleemilahendusoskusega inimesi vaid Poolas ja Iirimaal), siis sama osakaalu poolest 16–24-aastaste noorte hulgas (50,4%) jääme rahvusvahelise keskmisega võrreldavale 12. kohale. See tähendab, et umbes pooled noortest tulevad edukalt toime ka keerukate uute tehnoloogiate olemasolust tingitud probleemidega. Samas tähendab see ka, et ca pooled Eesti noortest sellega toime ei tule.

Eesti kui oskuste jaotuse osas suhteliselt võrdne ühiskond

Võrreldes teiste riikidega, on oskuste riigisisesed erinevused Eestis nii soo, hariduse kui ka sotsiaalmajandusliku tausta osas väikesed. Funktsionaalse lugemisoskuse puhul ei ole meeste ja naiste tulemuste erinevus statistiliselt oluline, matemaatilise kirjaoskuse ja probleemilahendusoskuse puhul on tulemused meeste kasuks, kuid erinevused ei ole suured (vastavalt 6 ja 4 punkti, tulemusi mõõdeti 500-punktistel skaaladel).

Eestis on ka erinevused põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel kõigi PIAAC uuringus mõõdetud oskuste puhul teiste riikidega võrreldes kõige väiksemad. Seda ühe erandiga – Küpros funktsionaalses lugemisoskuses. Sarnased oskuste tulemused haridustasemete lõikes on selgitatavad ühest küljest põhiharidusega inimeste oskuste hea tasemega, kuid teisalt ka kõrgharidusega inimeste suhteliselt madala oskuste tasemega.

Nooremate ja vanemate vanusegruppide infotöötlusoskuste keskmised tulemused erinevad aga selgelt. Suurimad erinevused infotöötlusoskustes on seejuures Soomes ja Koreas, kus seda selgitavad nende riikide haridussüsteemides toimunud muutused.

Eestis ületab 20–24-aastaste keskmine funktsionaalne lugemisoskuse tulemus 60–65-aastaste oma 31 punkti võrra, matemaatilise kirjaoskuse ja probleemilahendusoskuse puhul on vastavad erinevused 25 ja 48 punkti (tõlgendamiseks: üks täiendav kooliaasta seostub uuringus osalenud riikides keskmiselt seitse punkti kõrgemate tulemustega). Kas oskuste ja vanuse vaheline negatiivne seos on pigem kohordi (eri vanuses inimeste erinev haridus, nii selle pikkus kui ka kvaliteet), kasutamise (vanemad inimesed kasutavad oskusi vähem) või perioodi (vanematel inimestel on hariduse omandamisest möödas pikem periood) efekti tulem, ei ole võimalik PIAAC andmete pealt täpselt öelda, kuna tegu on läbilõikelise uuringuga.

Sarnaseid analüüse on võimalik teha nende riikide kohta, kes on osalenud ka varasemates täiskasvanute oskuste uuringutes. Probleemilahendusoskuse puhul võib aga aimata kohordiefekti olulist rolli –

vanem põlvkond on kasvanud üles tingimustes, kus tehnoloogia ei olnud igapäevaelu lahutamatu osa, tegu on nn digitaalsete immigrantidega, kes peavad suutma uute oludega kohaneda. Noorte näol on aga tegu nn digitaalsete põliselanikega, kelle jaoks on tegutsemine tehnoloogiarikkas keskkonnas pigem norm.

Tähelepanelikult tuleb suhtuda Eesti-sisestesse piirkondlikesse erinevustesse. Oskused on koondunud pigem Põhja- ja Lõuna-Eesti tiheasustusega aladele, samas kui Kirde-Eesti tulemused on selgelt (19 punkti) alla Eesti keskmise. Oskuste seesugune paigutus on ootuspärane, arvestades rohkem oskusi nõudvate töökohtade paiknemist. Samas viitavad tulemused taas sellele, et Kirde-Eesti arendamiseks on vaja leida viise, kuidas meelitada sinna paremate oskustega inimesi. Teine murettekitav erinevus on seotud koduse keelega, kus ka haridust arvesse võttes on muu koduse keelega täiskasvanute infotöötlusoskuste tulemused madalamad kui eesti koduse keele puhul.

Kasuta või kaotad!

Viimase sõnumina tõi PIAAC uuringu esmane raport välja oskuste kasutamise olulisuse. Oskuste kasutamine on ühest küljest oluline seetõttu, et see aitab vältida oskuste taseme langust. Teisalt väärtustab oskuste kasutamist oskuste tasemest kõrgemalt ka tööturg. Hinnates palgavõrrandit, kus selgitavad tegurid on nii haridustee pikkus, oskused kui ka nende kasutussagedus tööl, selgus, et oskused on seotud palgaga haridusest eraldiseisvalt. Teisisõnu, oluline ei ole üksnes diplom, vaid ka omandatud oskuste tase. Samas näitasid tulemused sedagi, et oskuste olemasolust tähtsamgi on nende kasutussagedus tööl. Eestis näib hariduse ja oskuste seost palgaga kõrvutades olevat olulisem siiski formaalharidus, mis kinnitab VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) vajadust.

Kuigi oskuste kasutamine on oluline, kasutavad hõivatud Eestis oskusi vähem kui osalenud riikides tervikuna. Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse poolest kuulume nende riikide hulka, kus nimetatud oskuste keskmine tase hõivatute hulgas on üle uuringus osalenud riikide keskmise, kuid samade oskuste kasutussagedus tööturul alla keskmise. See vihjab võimalusele, et meil on oskusi enam kui tööturul neile rakendust.

———-

Mis on PIAAC?

• PIAAC (Programme for the International Asessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mille eesmärk on mõõta täiskasvanute (16–65-aastaste) funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas ning lisaks neile ka lugemise aluseks olevaid baasoskusi. Uuringu algatas majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD, andmed koguti ajavahemikus august 2011 – aprill 2012. Eestis oli andmekogumise ajal kasutusel ka uuringu eestipärane nimi „Tean ja oskan”. Eestis viib PIAAC uuringut läbi haridus- ja teadusministeerium koostöös statistikaametiga. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist programmi „PIAAC-Eesti” raames. Loe uuringust lähemalt aadressilt http://www.hm.ee/piaac.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mida täiskasvanute oskuste uuring meile näitas?”

  1. […] Õpetajate Leht, Aune Valk http://opleht.ee/9675-mida-taiskasvanute-oskuste-uuring-meile-naitas/ […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!