Millest kirjutab 1. novembri Õpetajate Leht?

31. okt. 2013 - Millest kirjutab 1. novembri Õpetajate Leht? kommenteerimine on välja lülitatud

Õppekavu tehtigi õhemaks

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo üleskutse vaadata kriitilise pilguga üle ainekavad ja kahandada nende mahtu on vilja kandmas, kirjutab värske Õpetajate Leht. Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik edastas Tartus toimunud konverentsil õpetajaile info, et sel nädalal saadetakse põhikooli valdkonnakavadesse esitatud korrigeerimisettepanekud ekspertidele üle vaadata ja kuu aja pärast avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee. „Need pole uued, vaid korrigeeritud õppekavad,” lausus Liblik. „Lähiaja selgitavad ministeeriumi esindajad muutusi kohtumistel maakondades.”

Kirik ja pronkssõdur

Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli kirjutab kohalikest valimistest kokkuvõtet tehes, et Tallinnas otsustasid valimiste tulemuse kaks monumenti: linnapea Edgar Savisaare toetusel Lasnamäele ehitatud õigeusu kirik ja peaminister Andrus Ansipi korraldusel Tõnismäelt minema viidud pronkssõdur. „Eesti valitsuse aastatepikkune hoolimatu suhtumine kohalikesse venelastesse on jätnud nad kahjuks Savisaarte ja Stalnuhhinite, PBK ja paljude teiste vene meediakanalite meelevalda,” kirjutab Muuli. „Selle tagajärgi näeme ilmselt veel mitmetel kohalikel valimistel. Kuuskede istutamisega Lasnamäele seda olukorda ei muuda.”

Kas „Üheksandikud” on tõesti tõsielu?

ETV-s on näidatud juba mitu osa tõsieluseriaalist „Üheksandikud”. Vaatajate peamine reaktsioon on olnud suur ehmatus. Kas tõesti teavad üheksanda klassi õpilased nii vähe? Kas tõesti puudutakse ja hilinetakse nii palju? Kas tõesti huvitab õppimine nii väheseid noori? Nendele ja teistelegi küsimustele, mida seriaal on esile kutsunud, vastab Õpetajate Lehes „Üheksandike” matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo ja tema vastused on sama ehmatamapanevad kui seriaal ise.

Hiinas eesti keelt õpetamas

Töökorraldusest Hiina kõrgkoolis ja eesti keele õpetamisest hiinlastele kirjutab Õpetajate Lehes Inga J. Isabel Adamson, kes alustas sel sügisel juba oma kolmandat õppeaastat Pekingi välisõpingute ülikoolis eesti keele ja kultuuri lektorina.

Kuidas võidelda järelevastamistega?

Õigeks ajaks õppimata jätmine ja sellest tulenevad pidevad järelevastamised on paljudes koolides muutunud lausa epideemiaks, mis röövib suure osa õpetajate ajast. Kuidas sellega võidelda, uuris Õpetajate Leht koolidest, kus selliseid probleeme pole.

Kui lapsi pole, siis pole ka kooli

Haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis vastab värskes Õpetajate Lehes kasvatusteadlase Maie Tuuliku kriitikale, kes heitis ministeeriumile ette seda, et Euroopa kooli avamiseks ja ülalpidamiseks on riigil raha küll, kuid maakoolid peavad rahapuudusel järjest uksi sulgema. Kalle Küttis kirjutab: „Haridusteadlane on vastandanud Euroopa kooli maakoolidele ja seeläbi pannud konkureerima lapsed ning vajadused. See pole õiglane ega aus. Omavalitsuste koolide sulgemise põhjus on ühene – kool on lastele ning kui lapsi ei ole, siis pole ka kooli.”