Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana
Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse (HIK) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse labori arendusprojektina on koostöös mäluasutustega välja töötatud 90 tunnikava.
Tunnikavade koostamise mõte tuli riikliku õppekava (2011) üldosast, mis annab võimaluse laiendada õppekeskkonda väljapoole klassiruumi (kooli) kas muuseumisse, arhiivi, korraldada õppekäike ja ekskursioone või viia tund läbi virtuaalses keskkonnas. Eeltingimuseks on, et teises keskkonnas taotletakse õpitulemuste saavutamist ning õppimise väljaviimisega klassiruumist kaasneb lisaväärtus, nt autentsete allikate kasutamise võimalus, mida õpe klassiruumis ei võimalda. Just õpitulemuste taotlemine ja keskendumine ainekava teemale on see, mis eristab muuseumis läbiviidavat ajalootundi mäluasutuse pedagoogilistest programmidest. Pedagoogiline programm on üldhariv ja tutvustab mäluasutust külastajale. Tunnis õpitakse koolitunnile omasel moel, kuid teises keskkonnas. Eesmärgiks ei ole tutvumine ekspositsiooniga, vaid vastuste otsimine teemakohaste toetavate allikate toel.
Muuseumidel on rikkalikud kogud esemetest ja muudest allikatest, mis on hindamatu näidis- ja illustreeriv materjal ajaloo õppimisel. Arhiivid on digiteerinud hulgaliselt dokumente, milleni jõudmine on õpetaja ja õpilase jaoks iseseisvalt raske. Tihti ei ole algallikad oma pikkuse, teksti keerukuse tõttu ilma ümbersõnastamise või lühendamiseta kasutatavad ehk on hoopis võõrkeelsed ja neid tuleb õppetöös kasutamiseks tõlkida. Kooli, muuseumi ja arhiivi koostöö tihendamine annaks õpilastele võimaluse õppida paremini näitlikustatud keskkonnas ja õppida tundma autentseid esemeid ja algallikaid ning muuseumidele ja arhiividele võimaluse oma vara ja keskkonda paremini tutvustada ning formaalhariduses osalemise kaudu (sh õpilastööde juhendamine, ühisprojektid) oma tegevust laiendada. Mäluasutustes tehtav teadustöö – Eesti rahva ja riigi ajaloomälu jõuaks vahendatult õppijateni.
Projekti eesmärk oli võrrelda ajaloo ainekava, muuseumide ja arhiivide võimalusi ning töötada välja lahendused ajalooõppe mitmekesistamiseks. Tunnid on koostatud Eesti ajaloo õppimiseks, peamiselt gümnaasiumiastet silmas pidades. Kuna 20. sajandi Eesti ajaloo teemad sisalduvad Lähiajaloo kursustes, leiab väljatöötatud tunnikavade hulgast väljaspool klassiruumi õppimise võimalusi kõikidele gümnaasiumiklassidele. Tunnikavade temaatika on esiajast iseseisvuse taastamiseni. Enamik tunde on läbiviimiseks mäluasutuses, mõne puhul on võimalik tund koolis teemakohaste allikate toel. Virtuaalselt või Skype’i vahendusel saab läbi viia ajalooarhiivi allikatel põhinevaid tunde ning riigiarhiivi allikaid kasutades Tartu rahu tundi. Kunstimuuseum pakub tundide läbiviimiseks kahte hinda: soodsam oma õpetaja ja pisut kallim muuseumipedagoogi juhendamisel.
Kogu info tunni kohta leiab haridusinnovatsiooni keskuse, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Koolielu ja projektis osalenud mäluasutuste kodulehtedel. Tundide kirjeldused sisaldavad tunni teemat koos täpsustavate märksõnadega ning vastavat teemat ajaloo ainekavas, eeltingimusi teema käsitlemiseks, taotletavaid õpitulemusi, tunni kirjeldust, kontrolli ja hindamise soovitusi. Õppekeskkonna juures on tunni läbiviimise koht ja vajalikud vahendid. Lõpuks ka tunni maksusumus ja kontakt registreerimiseks, kui on huvi tunnist osa saada. Tunni detailne kirjeldus koos õppematerjalide ja töölehtedega on õpetajale kättesaadav pärast tunnile registreerumist mäluasutuse kodulehe kaudu.
Projektis osalesid TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse labor, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Helme Koduloomuuseum, Ajalooarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Riigiarhiiv, Helme Koduloomuuseum, tegevõpetajad ja TLÜ AI õpetajakoolituse üliõpilane. Mäluasutuse töötajad otsisid sobivaid allikaid ja koos õpetajatega töötati välja tunnikavad. Õpetajad vastutasid tunni õppekavale vastavuse, mitmekesise metoodika ja ülesannete eakohasuse eest.
Kuna tegemist oli pilootprojektiga ja tunde ei ole veel katsetatud, on koostajad õpetajatele ja õpilastele tänulikud tunnijärgse tagasiside eest, mille alusel saab teha kavadesse täiendusi ja parandusi.
Tunnikavade koostamist toetasid kultuuriministeerium, Eduko programm ning haridus- ja teadusministeerium. Kõigile neile suur tänu!