Muusika, võõrkeeleõpe ja loovus ehk muljeid koolituselt Barcelonast

Kevadel töötas Tallinna Sikupilli Keskkoolis praktikant Krista Suvanto Soomest, kes õpetas lastele nii inglise ja soome keelt kui ka saalihokit. Ühel päeval tuli meil soomlannaga juttu muu hulgas sellest, et võõrkeelt saab õpetada muusikaga integreeritult ning ta pakkus, et võiks seda ka meie koolis teha. Soomes pidavat õpetajaks õppijad suisa ülikoolis saama sellisele õppeainele registreeruda. Mina kuulsin sellest esimest korda.

Loomulikult olin kooliõpilasena vene ja inglise keele tundides laule kuulanud ja õppinud, ent see kirjeldus õppeainete integratsioonist tõotas midagi enamat olla. Mõni kuu hiljem, sirvides Comeniuse täiendkoolituse pakkumisi, leidsin kursuse „European Music Portfolio: A Creative Way into Languages”. Siin see oligi – muusika ja võõrkeele õpetamine üheskoos.

Otsustasin kandideerida ning paar kuud hiljem sain positiivse vastuse. Peagi pärast seda, kui leping Archimedesega sõlmitud, lennupiletid Hispaaniasse ostetud ning koolitajate saadetud küsimustikule vastatud, saabus aeg lennukile astuda ja võtta suund Barcelonasse. Järgnev ülevaade on killuke kogetust.

Koolitus toimus Barcelona kesklinnast veidi eemal Residència Àgora BCN-is, mis tegutseb peamiselt ühiselamuna. Hoone keldrikorrusel on lisaks sööklale ka arvutiklass, raamatukogu, loengusaalid ja muusikasalong, kus saab klaverit või mõnda muud instrumenti mängida. Ühiselamu läheduses on ilus park, spordiväljakud ja elumajad.

Barcelona ülikooli (Universitat Autònoma de Barcelona) koordineeritavale täiendkoolitusele sõitsid kohale õpetajad Soomest, Rootsist, Tšehhist, Kreekast, Portugalist, Poolast, Ühendkuningriikidest, Türgist ja Hispaania Kataloonia aladelt. Mina esindasin ainsana Eestit. Samuti olid kursuse läbiviijad pärit eri riikidest.

Läheneda loovalt ja kasutada Skype’i

Kursus kätkes endas muusikaliste elementide kasutamist võõrkeele õppimisel. Õppisime lihtsaid sõnu ja lauseid rütmiliigutuste saatel, laulsime kaanoneid ja mitmehäälseid laule, õppisime tehnikaid, kuidas sõnad hõlpsamini meelde jäävad jne. Pidime ka kirjutama etteütlust ettelauldud katalooniakeelse laulu põhjal ning andma kuuldud võõrastele sõnadele tähenduse. Õppejõu sõnum oli: nii õpivad ka lapsed keelt. Nad kuulavad ja kordavad ning tõlgendavad seda. Rütmile ja liigutustele oli õppeprotsessis antud oluline roll, sest ka teaduslike uurimuste kohaselt aktiviseerivad liigutused meie aju, mille abil suudame ühtlasi ka rohkem infot mällu talletada.

Proovisime ka Skype’i kui rahvusvahelise tunni läbiviimise vahendit. Näiteks on sõprusklassi õpilastele õpetatud sama laulu, aga nende emakeeles ning kokkulepitud ajal kohtuvad nad videokõne vahendusel, et õpitud lauluga esineda. Elevust oli tunda isegi meie, täiskasvanud õppijate seas. Paar kursusel osalenud õpetajat oli Skype’i videokõnet oma õppetöös varem kasutanud ning neil jagus üksnes kiidusõnu: teisest rahvusest õpilaste nägemine tekitab õpilastes elevust ja suurendab ühtsustunnet, samuti võimaldab pidada rahvusvahelist kontserdikest ilma klassiruumist ja kodumaalt lahkumata.

Selleks, et koolitund oleks põnev, tuleb õpetajal läheneda oma õppeainele loovalt. Ka meid julgustati loengutes kogetut mugavdama vastavalt oma õpilaste vajadustele ning otsima uusi viise, kuidas võõrkeeleõpet ja muusikat omavahel siduda. Kursusel osalejate jaoks oli kõige eredam kogemus ilmselt kontsert, mil hispaanlane tutvustas oma loomingulisi instrumente ning puhus tuntud meloodiaid välja igasugustest torudest, redelist, plastkastekannust, jalgrattarõngast, toolist, kargust ja isegi metallist tõkkepuust. Etteasted tõid muige näole nii täiskasvanutele kui ka lastele, kelle kursuse korraldajad kui lapsevanemad olid õhtuks kaasa toonud. Mõni mängitud ese meenutas saksofoni, teine paaniflöödi, kolmas aga oboe tämbrit. Mõni katkend Xavi Lozano varasematest esinemistest on leitavad kaYoutube’ist.

Harivad lõunapausid ja kultuurilised nüansid

Lisaks õppejõudude ettevalmistatud tundidele said hariva funktsiooni üle kahe tunni kestnud lõunapausid – kaaslaste ja õppejõududega vahetati kogemusi, jagati lugemissoovitusi ning räägiti kultuurist ja ühiskonnas toimuvast. Nii näiteks tuli jutuks poliitika ja Kataloonia püüdlused iseseisvust saavutada, üha sagenevad protestiavaldused linnas ning inimketi moodustamine Baltimaadest pärit juhendajate abil. Põhjuseid, miks umbes pooled kataloonlased tahavad Hispaaniast lahku lüüa, on palju. Barcelonas on kõrged maksud, ent riik annab aasta-aastalt üha vähem raha tagasi haridusasutuste ja teiste institutsioonide tegevuseks. Pahased ollakse ka poliitikute peale, kes mitmepalgeliselt käituvad. Tahetakse jätkuvat eristaatust kataloonia keelele, mida praegu kasutatakse suhtluskeelena koolis ja ülikoolis.

Kogu koolitusnädal oli väga praktiline ja aktiivne, rahulikult pingil istuda ei saanud keegi. Tegevuste käigus tõusid esile kultuurilised nüansid: näiteks terve rühmaga kätega põlvedele plaksutades lüües jagas üks türgi neiu tekkinud konnotatsiooni Ida-Türgi leinakommetega. Vanad naised koogutavad seal koolnu ümber, löövad kätega vastu oma põlvi ja laulavad lahkunule ülistuslaulu. Ka õpetajad Poolast ja Kreekast tõdesid, et nende kodumaal toimub sarnane nutunaiste riitus, ehkki igal pool mõningate varieeruvustega. See on üks näide sellest, kuidas tegevuse käigus avastasime elemente oma traditsioonide eripärast ja ühisosast.

Õppenädalat kasutasid osalejad aktiivselt ka oma võõrkeelte oskuse praktiseerimiseks: vaheldumisi räägiti inglise, hispaania, rootsi, soome või mõnes muus keeles. Kui leidus inimene, kes oskas sama võõrkeelt, vahetati inglise keel mõne teise keele vastu välja.

Kursuse lõppedes tõdesime ühiselt, et kohtumine Barcelonas inspireeris meid kõiki ning andis uusi ideid ja nippe, kuidas võõrkeelt mitmekülgsemalt õpetada. Oluline on orienteeritus õppijale – et õppimisprotsess pakuks õpilasele rõõmu, oleks samaaegselt nii huvitav kui ka kasulik.